Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
ettevõttele ning isikule staatuse sümboliks. ● CIM KONVENTSIOON- Rahvusvaheline ● raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. ● VARSSAVI KONVENTSIOON- ÕHUVEDU Varssavi konventsioon tähendab «Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni. Montreali konventsioon. Organisatsiooni iata ● HAMBURGI REEGLID- MEREVEDU Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. ● ROTENDAM - mere ● IMO- MER (International Maritime Organisation) on 1948. aastal loodud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, mis reguleerib rahvusvahelist laevandust. IMO
riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia. Et töö oleks tõhus, tuleb looduskaitset siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, energeetika jne. Bioloogilise
Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa. Noorim Matsalu. Vanim linnukaitseala on Vaidla. 5. Konventsioonid 1.Aafrika Euraasia rändeteed Bonni konventsioon 2.Ranniku märgalad ja luiged Ramsari konventsioon 3.Üldsuse osalemine keskkonnaotsustes Arhusi konventsioon 4.Keelatud püügiviisid Berni konventsioon 5.Ohustatud looduslikud looma-ja taimeliigid Cites'i konventsioon 6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse;
vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. RAMSARI KONVENTSIOON kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. Praeguseks on sellega ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Eestist on sellesse nimekirja kantud Matsalu Looduskaitseala (1994
Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. Ainult bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse ja kliima alane jutluse pidamine siin ei aita. Rikkad riigid on tavaliselt küll heldelt oma abi lubanud, kuid kohale on sellest jõudnud märksa vähem. (Sepp 2010) 7 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Üheks tähtsamaks on Ramsari (1971) konventsioon – veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971ning see jõustus 21. detsembril 1975
karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS’i alusel. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat – keelatud igasugsed majandustegevus,loodusvarade kasutamine ja inimeste viibimine. Sihtkaitsevöönd – lubatud tegevus, mis toetab koosluste säilimist. Piiranguvöönd – majanduslikult kasutatav osa, kus tuleb arvestada kehtestatud tingimustega. 4) Konvensioonid ( ühendamine) Washingtoni konventsioon CITEST - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad
· kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine
inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine
Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. IUCN – Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Eesti liitus alates 2007, punaste raamatute koostamise algataja. Eesmärgid: - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine - Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine - Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 1 Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP
saastumine,võõrliikide pealetung jms. Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri.Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud . KAITSEMEETMED Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja- Ameerikas.Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi
UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) 2012- 2015 Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997
Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala.
Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980
Risk - mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise vm. kahju tekke võimalus. Keskkonnarisk - üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju, risk inimese tervisele, ökoloogiline risk. Keskkonnakahju - Sündmus, mis on tekitanud keskkonnale kahjuliku muutuse. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Washingtoni konventsioon - eesmärgiks on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, kui ka muul eesmärgil toimuvat, riiki sisse- ja riigist väljavedu. Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise reziimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Eesti lipu heiskamine ÜROs Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Lapse õiguste konventsioon Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal ÜRO Peaassambleel. Aastal 2009 on konventsiooniga ühinenud 191 riiki (kõik riigid peale USA ja Somaalia). Ühtki teine ÜRO inimõiguste-alast dokumenti ei ole nii laialdaselt heaks kiidetud. Eesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima. UNICEF Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (algselt ÜRO Rahvusvaheline Laste Hädaabifond) on aastal 1946 ÜRO
Ostu/müügi lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis" Rahvusvahelises praktikas on väga levinud müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt
2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon Viin- osoonikihi kaitse
reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1. Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada. 3. Tuleb vältida looduskasutust, mis võib oluliselt kahjustada looduslikku tasakaalu.
uurimiseks ja tutvustamiseks; jaotatakse rahvusüarkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Programmialad on alad, millel on eri reeglid kehtestatud, et mingi probleemiga toime tulla (Pandivere veekaitseala) Projektid Eestimaa Looduse Fond rahastab ja viib läbi Eestis loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte (guugeldasin selle, et midagigi öelda oskaks). Rahvusvahelised kokkulepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Helsingi konvetsioon (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse), Ramsari konventsioon (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse), Washingtoni konventsioon (kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike). 6) Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.
Need on kõikide jaoks esmavajalikud asjad ja seetõttu on just neid asju vaja uurida. 2) Keskkonnakaitse konventsioonid. Loe Keskkonnaministeeriumi kodulehelt rahvusvahelise koostöö, riikide mitmepoolsete lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisemat konventsiooni, millega Eesti on liitunud ning: 2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. Looduskaitsekonventsioonid- Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitse ja kasutamise kohta. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon.
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mudel anticipatory model ettevaatusprintsiibil põhinev mudel Väärtused instrumental value otsene kasutamisväärtus
EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+”
· Osoonikihi lagunemine · Välisõhu kvaliteedi langus · Sudu ja happevihmade teke · Nähtavuse vähenemine · Inimestel hingamisraskused, südame ja veresoonkonna haiguste ägenemine, hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude rakendamiseks kirjutati Genfis 1979. aastal alla piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (nn Genfi konventsioon), mis jõustus 1983. aastal. Eestis tegutsetakse selle konventsiooni raames alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks Praeguseks on konventsiooniga ühinenud kõik Euroopa riigid, välja arvatud Albaania. · Parem linnaplaneerimine vähendada autode hulka kesklinnas ningsoodustada ühistransporti ja kergliiklust.
Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
(orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3
1944-1957 – akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta 1957-1994 – riiklik looduskaitse ENSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“ 1994-… – riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“ KESKKONNAÕIGUS kujunemise taust: o 2004 – keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine o Arhusi konventsioon – keskkonnaõigust käsitlev rahvusvaheline lepe tunnusjooned: o keskkonnaõiguse printsiibid (ettevaatusprintsiip) o avalikkuse kaasamine ja Keskkonnamõju hindamise (KMH) nõue etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992)
Inimõigused Inimene ja õigus 10. klass Mis on inimõigused? • Inimõigused – õigused, mis reguleerivad inimese ja riigi vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16)
· Hädavajalik rändliikide kaitse · Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes · Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele · Aitab oliliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule. Juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses Organisatsioonid : Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud rahvaste organisatsioon, Euroopa nõukogu ja UNESCO 2) KONVENTSIOONID RAMSARI KONVENTSIOON linnud märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Ühinenud 157 riiki. Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigiast riiki.
3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele.
tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Inimõigused Euroopa Nõukogus Euroopa Inimõiguste Kohtu poole võib pöörduda iga isik, kes leiab, et konventsiooniosaline (riik) on rikkunud talle konventsiooniga tagatud õigusi või piiranud vabadusi. Kohtu otsused on riigi suhtes siduvad ja otsuste täitmise üle teostab järelevalvet ministrite komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse;
Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna . Looduslik tasakaal metsakoosluses Kui puu murdub , hakkavad tema peal tegutsema paljud organismid, erinevatel Organismid I etapis...
Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? 9.Klass Eesti asub Läänemere kaldal ja panustab selle mere kaitsesse koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi ja kruiisilaevu sageli esile kui
Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
lastud viiruse Myxomaga, mis hävitas 90% küülikutest ja hoiab tänapäevani nende populatsiooni mõõdukas suuruses (15-20% kunagisest). Viiruse abil küülikute tõrjumine on tekitanud palju kõneainet, kuna haigus tapab looma aeglaselt ja piinarikkalt. (50pluss) 11 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS Võõrliike käsitlevad nii otseselt ja kaudselt mitu erinevat rahvusvahelist lepet. Bioloogiline mitmekesisuse konventsioon toimus 1992. aastal juunikuus Rio de Janeiros Ülemaailmse Keskkonna- ja Arengukonverentsil, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) (Lipp 2008). Konventsiooni osapoolte kohustusteks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästlik kasutamine. Konventsiooni eesmärgiks on elurikkuse säilitamine, kaitsmine ja säästlik kasutamine. (Keskkonnaministeerium aasta?) Rahvusvaheline taimekaitse organisatsioon IPPC on ülemaailme organisatsioon, kuhu
Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on rahvusvaheline asutus, mis võtab teatud kindlate tingimuste olemasolul vastu kaebusi isikutelt, kes väidavad , et on rikutud nende Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga kehtestatud inimõigusi. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. EIK-i võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
2. Mis on veebilanss? Millest ta sõltub? Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Veebilanss sõltub piirkonna sademete hulgast ja maastikutüübile omasest aurustumise intensiivsusest. 3. Missugune on ekvatoriaalvööndis maailmamere soolsus? Miks? Keskmisest madalam. Kuna seal on palju sademeid, sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine väike. 4. Mis on Ramsari konventsioon? Mis on Gdanski konventsioon? Ramsari konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine ehk kaitsta märgalasid (sood, madalad mageveekogud ja vähem kui 6m sügavused merealad) ja selle kaudu eelkõige veelinde. Gdanski konventsiooniga asutati rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Kõnealune organisatsioon on Balti mere püügipiirkondade juhtimise eest vastutav piirkondlik kalandusorganisatsioon. Tegeldakse Läänemere kalapüügikvootide jaotamisega, mis tagab
Aastal vastu võetud „Looduskaitseseadus“ ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. Nende dokumentide põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Looduskaitse ülesandeks on ka kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade säästliku kasutamise edendamine. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks Berni konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsioon Ramsari konventsioon – Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon Washingtoni konventsioon – Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon CBD – Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Antarktika mereelustiku kaitse konventsioon Rahvusvaheline vaalapüügi reguleerimise konventsioon
alusel. *Mida detailsem on seire väljundile seatud eesmärk, seda detailsemalt on vaja andmeid salvestada. *tuleb arvesse võtta metaandmeid, mille talletamine on vajalik andmete võrreldavuse tagamiseks, vaja leida optimaalne seireparameetrite kogum. *Minimaalne säilitatavate andmete kogum andmerea puhul: Seirejaama nimi ja selle juurde kuuluv metainfo Parameetri definitsioon ja selle juurde kuuluv info Mõõdetud väärtused 26. Mis on Århusi konventsioon ja milline on selle roll keskkonnaseire andmete avalikustamisel? *Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon. Allkirjastati 1998. aastal Taanis Århusis. Allkirjastajateks olid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid. Konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 30. oktoobril 2001. aastal.
(olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). 5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse; Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega. Ramsari (1971) konventsioon rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979
Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's. 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. Varajased lepingud keskendusid eelkõige looduskaitsega seotud teemale, näiteks: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon Hiljem lisandusid ka muud teemad: 1954 naftasaaste vähendamine meredes 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped Suurem osa olulistest konventsioonidest on vastuvõetud alates 1960ndatest. Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused: Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg
1) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 2) Matsalu (Läänemaa) 3) Karula (Valga) 4) Soomaa (Viljandi) 5) Vilsandi (Saaremaa) Kaitsealad jagunevad: 1) Looduskaitsealad Alam-Pedja (Tartumaal), Endla (Järvamaa), Nigula (Pärnumaa), Viidumäe, Muraka 2) Maastikukaitsesalad Haanja looduspark (Võrumaa), Ahja jõe ürgorg (Põlvamaa) Rahvusvahelised looduskaitse lepingud ja konventsioonid: 1) Kyoto protokoll reguleeritakse süsihappegaasi kogust 2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku.
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
