Läänemere keskkonnakaitse
konventsioon
Helsingi konventsioon
Sõlmiti 1992. aastal Helsingis.
Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM.
Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja
Venemaa vahel.
Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust.
Ajalugu
Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal.
Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik
Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani.
1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike.
Eesmärk
Peamine eesmärk on parandada looduskeskkonna kaitset.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stenku
Õppematerjali autor
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM HELSINGI KONVENTSIOON ETTEKANNE Tallinn 2012 Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. apr 1992. a kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide vahel (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmi
Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid) Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus...........................................................................................................................................5 Rahvusvahelised Läänemere kaitse
Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle valgala 1,7 miljonit km2. Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju. Kõige suu
Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid Ramsari konventsioon Hõlmab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset, sõlmiti Iraanis Ramsari linnas, rõhutab just eriti veelindude kaitset, loodud 1971, Eesti liitus 1993. Konvektsiooniga liitunuil on kohustus nimetada vähemalt üks ala riigi kohta, kasutada märgalasid säästvalt ja targalt ning arendada rahvusvahelist koostööd. Konvektsioon hõlmab kokku 163 riiki ja üle 2000 kaitseala. Eestil on hetkel 17 kaitseala: Matsalu RP, Vilsandi RP, Soomaa RP, Endla LKA, Alam Pedja LKA jne. Peale selle on ka varunimekiri. 2. Veebruar rahvusvaheline märgalade päev. Cities konventsioon Eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma ja taimeliikidega. Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb kolmest lisast kus kokku on 35
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskk
Tööleht Keskkonnakonventsioonid Helsingi konventsioon ehk _______________ piirkonna ________keskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil ______. aastal. kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (________, ________, _______, ________, _________, ____________, ________, ________, ___________) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. aastal pärast täienduste lisamist ning see hõlmab ____________________, ________, ______________ ja ________ maismaalt pärit reostuse vähendamist. Ramsari konventsioon on ___________________ ___________________, mille eesmärgiks on __________________ säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ______________________ tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu __________ Iraanis 2. veebruaril _______
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ka kellegi poolt varem või h
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 2 Mis tähendab jätkusuutlik areng
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid