isesugune, uuritakse nende esinemist või puudumist puutüvedel ning uurimistulemuste põhjal hinnatakse õhu puhtust. Osad liigid on väga tundlikud saaste suhtes ning ei kasva saastunud piirkonnas. IV. TAIMERIIK 1. Vetikad. Kus vetikad elavad? Nende ehitus ja mitmekesisus. Punavetikad, rohevetikad – iseloomustus, näited liikidest. Vetikate tähtsus looduses ja kasutamine inimese poolt. Vetikad elavad peamiselt vees, vaid vähesed neist on kohastunud elama maismaal. Vetikate suurus ja kuju on väga mitmekesine. Suurima osa moodustavad mikroskoopilised üherakulised vetikad. Osa üherakulisi moodustavad kolooniaid, milles rakud on ühendatud limaga. Hulkraksed vetikad on kujult plaadikujulised, niitjad, kerajad, kotjad jms. Nende keha on lihtsa ehitusega: see pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes
ulatuvad igilume ja -jää vöönd, kus õhutemperatuur on kogu aasta alla 0 oC. Nii kliima kui ka mägede suur kõrgus soodustavad liustike teket, kust algavad kiirevoolulised jõed. Mägede jalamil on levinud põllud, aiad ja viinamarjaistandused. Inimtegevus on loodust tugevasti muutnud, metsaalad on peaaegu täielikult üles haritud. (13; 17 lk 118, lk 104) Tüüpilisemad loomad on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on küttimise ja tiheda asustatuse tõttu väheseks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugustest seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Suhteliselt vähe on kõigusoojaseid loomi. Jahedamatel aladel leidub ka paksu karvkattega kiskjaid, kes peavad jahti suurtele ja väikestele taimetoidulistele imetajatele.(18 lk 69, lk 79) Mets on siin tähtis loodusvara
26. Milleks on veel vaja Rahvusvahelist Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjoni, kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas? Teeb vajadusel väikesi muudatusi, võtab vastu avaldusi erandite taotlemiseks ja teeb nende kohta otsuseid, mis avaldatakse tema ajakirjas. Võib isegi tunnistada kehtetuks vanima sünonüümi, vaatamata prioriteedile. 27. Darvinism ja lamarkism: mis on neis ühist, mis erinevat? Darvunism liikide muutlikus loodusliku valiku mõjul. Vähem kohastunud liigid hukkuvad. Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja. Võimalikud on ka konvergents ja taandareng.Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab
R-strateegia suur järglaste arv ja suhteliselt väike ressursside paigutamine ühte järglasse (järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed). r-strateegid on üldiselt lühiealised ja levinud kasvukohtades, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. K-strateegia väike järglaste arv ja suur ressursside paigutamine ühte järglasse (järglasi on vähe, need on suured ja tugevad). Strateegia on kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. 11 Taimede elustrateegiad J.P. Grime´i (1979) järgi S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks kohtades, kus on väga madal ressursside kättesaadavus või mõni muu väga tugev stressipõhjustaja. C-taimed – konkurentsitaimed. On kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ja
(Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Mangroovide levialaks on 25° p.l - 25° l.l. Mangroovideks nimetatakse madalate puude tihnikut troopiliste merede lainete eest varjatud lahtede ning jõesuudmete tõusu ja mõõna piirkonnas. Mangroovitaimedele on omane soolataluvus, külmakartlikkus, harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) ja hingamisjuured. Loomastikku kuulub ajutisele kuivalejäämisele kohastunud veeloomi (mudahüpik, krabid). (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Hoopis teistsugune elukeskond valitseb aga hoovustes. Hoovused on ookeanides olulised tegurid, nad vahetavad ja segavad vett ning kannavad edasi jääd. Merehoovused on gradient ja tuulehoovused. Ekvaatori kohal soojeneb vesi päikesevalguse toimel kõige rohkem. Toimub süvavete kerge (apvelling), vesi hakkab sealt pooluste poole liikuma, tekib gradienthoovus
31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas
Eluea pikkus 910 aastat Esinemine: Euroopas ja PõhjaAafrikas Huvitavat: · Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12 cm pikk ning kaalub 60 g · Saarmas on suuteline vahepeal õhku hingamata ujuma 400 meetrit kiirusega, mis ulatub 1114 km tunnis · Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma Isase saarma käsutuses peab olema vähemalt 16 km pikkune jõelõik Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma
jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud seemned hakkavad idanema. Kogu ala on rohust roheline ning lilleõitest kirju. Lähisekvatoriaalse kliimavöötmega aladel laiuvad ulatuslikud rohumaad, kuna metsade kasvuks ei piisa seal vett. Puudest peavad vastu vaid mõned üksikud, kes on kohastunud kuivaperioodil vett säilitama. Pampades ja savannides elab arvukalt rohusööjaid loomi. 5 Troopika Troopiline kliima on alati soe ja kuiv. See asetseb umbes 30. laiuskraadil olevatel aladel. Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Ka pilvi seal ei kohta. Aasta läbi on seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel.
Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, 6 kollased, kobarates. Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) (joonis3) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele
Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus on mõned neist raskustest, mis kõrbes ees ootavad. Selle vastu on kõrbeloomadel kujunenud mitmed kohastumused: mõned loomad ei joo kunagi, nemad saavad vajaliku vee seemneid süües (mõned neist sisaldavad isegi kuni 50% vett). Teised loomad on kohastunud veetma suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke
Maailmameres on nad laialt levinud polaar-, paras- ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991) Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja-hooldus Lemmikloomade mõju loodusele Ökoloogia referaat Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased, võtavad omale koduloomi, et leida endale kaaslane ning rahuldada suhtlemisvajadus. Koduloomad avaldavad oma peremeestele sageli üllatavalt positiivset mõju nii heaolu kui ka isegi tervist parandades, kuid koduloomade pidamises on ka palju problemaatilisi teem...
seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal. Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud. Selts rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindluse laiust. Hiljem jõuti kompromissini ning selts oli antud 25 meetriga nõus, kui see on elamumaa
elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai Spetsialistid kindlate keskkonnatingimustele ( kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel
Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Darwini 4 põhiseisukohta: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2.Geneetiliste erisuste kujunemine Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. · ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele · erineda võib ka geneetiline struktuur Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. 3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte
muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide (Australopithecus, H. habilis, H. erectus, H. neanderthalensis, H. floresiensis, H. naledi) iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopiteegid 1 Umbkaudu 4 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. Australopiteegid 2 Peamised leiud: A. africanus: Taungi laps 1924 Lõuna-Aafrika Proua Ples 1947 Lõuna- Aafrika A. afarensis: Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis Kehaehituselt polnud väga erinevad australopiteekidest
moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis Energiapüramiid
Kakkudel on iseloomulikult kogukas pea, mida nad saavad pöörata peaaegu täispöörde jagu. Tänu sellele on neil lai nägemisulatus. Nende sulestik on kohev. Neil on suured silmad, mille ümber on sulgedest sõõrid (Allas jt, 2007:12). Silmade värv on varieeruvalt oranz, kollane või must (Hayman, Hume, 2004:151). Enamiku kakuliste jalad on küünisteni sulgedega kaetud (Eesti... 2011). Kakulistel on hästi välja arenenud varbad ja küünised, mis on kohastunud saakloomade püüdmiseks. Kakkude tagavarvas on väike ja esivarbad on külgedele suunatud (pilt 2) (Bang, Dahlstrøm, 2007:96). Saagi murdmisel on abiks konksjas teravate servadega nokk (Eesti... 2011). Pilt 3 Kaku jäljed lumel - lühike tagavarvas ning külgedele suunatud esivarbad (Bang, Dahlstrøm, 2007:96) Kakuliste emas- ja isaslinnud on sarnase välimusega, kuid emaslind võib olla isaslinnust veidi suurem (Eesti... 2011). Kakuliste pikkused liigiti on aga väga erinevad
Rohkesti on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni kõrgemate latvadeni. Arvukalt kasvab teistest taimedest toituvaid parasiittaimi ja seente abil lagunevast orgaanilisest ainest toituvaid kõdutaimi ehk saporofüüte. Puudeokstel ja tüvedel kasvab mitmeid teisi taimi, näiteks sõnajalgu, orhideesid ja isegi kaktuseid, keda taolise eluviisi tõttu nimetatakse epifüütideks. Ookeanide rannikuil ning jõgede deltas, mille tõusulaine perioodiliselt üle ujutab, on mõned taimed kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa mangroovtihniku. RINDELISUS Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke
Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed
erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (Nt: rabataimed, varjutaimed). R-taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine? * Keskkonna muutmine endale soodsamaks (nt turbasamblad, inimene) * Kohanemine ja kohastumine (nt. fenotüübiline plastilisus, ökotüüpide kujunemine) * Biorütmid bioloogiline kell annab märku hüberneeruda, paarituda (reguleerivad tegurid) 18. Mis on piiravad ehk kujundavad tegurid?
4. Millele aitab kaasa märgisüsteem? Märgisüsteemide kasutamine võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult (nt. inimestel on võimalik suhteliselt kiiresti üksteisest täielikult aru saada). 5. Aruka inimese ladinakeelne nimetus? Homo sapiens. 6. Mis on kohastanud inimese liikuma kahel jalal? Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud inimese kahel jalal liikumiseks. 7. Mis on inimese ja teiste imetajate vahel kõige suurem erinevus sigimise osas? Erinevalt teistest imetajatest, pole inimese sigimine seotud aastaaegadega. 8. Kes on primaadid? Primaadid on väga mitmekesine rühm, kus on palju erinevateks eluviisideks kohastunud liike, kuid nende erinevust teistest imetajatest on teatud mõttes raske määratleda. 9. Kui palju on tänapäeval elavaid primaadiliike?
Vaenlasteks on kakulised ja rebased. On olemas harilk siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9 MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul
Valik on protsess, mis eristab olemasolevaid geneetilisi variante. LV ei vii populatsiooni alati optimaalse tunnuste kogumini. Igas populatsioonis on alati olemas optimaalset tunnuste kogumit määravad alleelid (nn globaalne optimum). Samas on olemas ka selline alleelide kogum, mis annab populatsioonile peaaegu maksimaalse kohastumise antud keskonnas(nn lokaalne optimum). Üleminek lokaalselt optimumilt globaalsele on võimatu, sest liik peab selleks läbima vähem kohastunud staadiumi. Seepärast viib looduslik valik populatsiooni vaid lokaalse optimumi poole. See on üks kaasaegse evolutsioonilise bioloogia alusprintsiipe, mille sõnastas Sewall Wright- kohastumusliku maastiku printsiip(adaptive landscape). LV puudub kaugem eesmärk. Ta võimaldab organismidel kohastuda vaid nende praeguse keskkonna suhtes. Ükski struktuur või funktsioon ei evolutsioneeru selleks, et ta võib osutuda tulevikus kasulikuks. Organism adapteerub igas oma ontogeneesi staadiumis vaid
Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni. Kesk ja Sise Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi (hüpiklasi, liivahiiri, suslikuid), sõralistest on kõrbele tüüpiline dzeiraan, stepis elab dzereen, kiskjaist on tavalisim korsak. Üliharuldaseks on jäänud przevalski hobune, arvatavasti leidub väheseid isendeid Dzungaarias. Tiibeti tüüpiline loom, kõrgmäestikuga hästi kohastunud jakk on küttimise tagajärjel peaaegu hävinud, kuid kodustatud jakke leidub kogu Tiibetis. Üsna haruldane on kiang ehk Tiibeti eeslik, antiloopidest leidub orongot, lindudest Tiibeti mägikana. Mandzuuria Hiina regioonile on iseloomulik Siberi taiga ja lõunapoolsete liikide segunemine, ülekaalus on taigaloomad, näiteks burundukk, orav, siberi kärp ja nirk, üsna haruldaseks on jäänud soobel. Omapärane on loomastik
KÕRB Mis on kõrb? Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Miks kõrbed tekivad? Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju niiskust ja ülejääk sajab maha vi...
sarnase välisehitusega. · Kasutatakse · Sõltub organismitüübi · Ei mõjuta paremini arenemisvõimest ja põhitunnuseid keskkonda elupaikade mitmekesisusest Mikro ja makroevolutsiooni sarnasused · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine · Aluseks on geneetiline muutlikkus · Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Mikro ja makroevolutsiooni erinevused · Mikroevolutsioon toimub kiiremini · Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid · Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel
Alam- Doonau madalikul- pusta Lõuna-Ameerika- pampa 2. Kliima: Tugevalt mandrline kliima. Talv on külm ja suvi palav. Suve lõpul võib- olla põud. 250- 550 mm. Parasvõõtme soojemas osas. 3. Mullastik: Mustmullad, maailma viljakamad mullad. 4. Taimestik: Vara kevadel õitsevad: pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed Suve alguses: suvepüksid, hiirehernes, tõrvalill Kesksuvel: vägiheinad, jumikad Suve lõpul: taimestik närbub, õitseb ainult osa kuumusega kohastunud maltsalisi ja poolpõõsaid. Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine
süsihappegaasiks ja veeks: CH2 + 2O = CO2 + H2O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste 2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ainetega, on ta anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Seejuures tekivad organismile mürgised hapniku redutseerimise vaheproduktid per- ja hüperoksiidid, mille kõrvaldamiseks on organismidel teatud ensüümid. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka aeroobsetele organismidele mürgised. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem
aastast on teadlaste sõnul veetase Surnumeres langenud rohkem kui 17 jalga. (http://www.naturalhistorymag.com/master.html? http://www.naturalhistorymag.com/1003/1003_feature.html ) Elu Surnumeres Surnumere soolasuse tõttu ei ela seal kalu ega suuri veetaimi, avastatud on aga soolalembeseid vetikaid, baktereid ja arhesid (prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed). Need organismid on kohastunud eluks sellises soolases keskkonnas. Suuremaid veetaimi kasvab aga sissevoolavate jõgede suudmeis(http://et.wikipedia.org/wiki/Surnumeri ). Üleujutuste ajal võib vee soolsus väheneda 35 protsendilt 30 protsendile või isegi madalamale. Vihmaste talvede ajal Surnumeri aga justkui ärkab ellu. 1980.aasta vihmasel talvel muutis meri oma tumesinise värvuse punase vastu. Hebrew Ülikooli teadlased avastasid, et selle põhjuseks on seal vohavad vetikad nimega Dunaliella. See vetikas toitis
Tema pikalt harkis saba ja sügavpunane kurgualune torkavad lennul tavaliselt hästi silma, aidates välistada segiajamise kõigi teiste liikidega peale roostepääsukese, kellel on iseloomulik hele kaelus ja päranipulaik. Suitsupääsukese talvituvad Lõuna Aafrikas. (Elphick, J. Et al 2006; Loomariigis) Sugukond: Lõolased Lõolased on väiksed linnud koduvarblase suurused või veidi suuremad. Neil on tüsilik keha ja suur pea. Jalad on lühikesed ja hästi kohastunud maapinnal kulgemiseks: varbad on keskmise pikkusega, tagavarvas on varustatud pika ja peaaegu sirge kannusja küünisega; tiivad on pikad ja üsna laiad; 12 tüürsulest koosnev saba on sirgelõikeline või väljalõikega. Lõolaste sugukonda kuulub 15 perekonda 78 liigiga. Need linnud on levinud Aafrikas, Aasias ja Euroopas; üks liik elab Ameerikas, kaks liiki Austraalias. Paljud lõolased on suurepärased laulikud; nende laul on väljapaistvalt kõlav, meloodiline ja pikk,
Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada ko...
toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste 4 padjandid on kõvad ning küünised on pidevalt väljas ja lõikuvad maasse. Sündimisele järgneval sügisel lähevad kutsikad laiali oma territooriumidele. Need võivad olla nii 10 kui ka 400 kilomeetri kaugusel. Rebane jääb ühele territooriumile eluks ajaks. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine (hoiatus) ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Paaritumise ajal
Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur. Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng. Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks. Algloomad on kohastunud väga erinevate elutingimustega, enamasti elavad temperatuuril 4-30, kui on leitud ka kuumaveeallikatest ning jäisest mereveest. Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad
D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks, mis tagab liigi säilimise olemasolevaid elutingimustes.näiteks kaktustel on lehtede asemel okkad, et vett auruks vähem; paljudeil neist on pikad juures vee hankimiseks. 30. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? ühte liiki isendite kasulik kooselu. Hulgakesi koos elades saavad loomad end paremini kaitsta vaenlaste eest
1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee
Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%.
Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole
sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt. Haruldastest lindudest väärivad äramärkimist vääkspart, väikehüüp ja hüüp (Haberman et al 2008). Kuna Kauksi kaldavööndis ei kasva nii palju pilliroogu, siis ei ole paljud Peipsi järvele omased loomaliigid kohastunud siin elama. Kahepaiksetest paikneb aga tähnikvesilik kogu järve kaldavööndis, Kauksi piirkonnas elab ka rohekärnkonn, kelle arvukus on aga kahanenud, ja rohukonn. Roomajatest sobib liivasel maastikul elada kivisisalikul ja arusisalikul. Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad. Samuti elutsevad siin tuhkur, kärp, mäger ja rebane (Haberman et al 2008). Kultuuripärand ja turism
liigiteke. 20. Kirjelda omal valikul nelja erinevust evolutsiooni mõistmisel ,,tavapärase" käsitleja ja evolutsioonilise bioloogi vahel. Evolutsioon on pidev täiustumine bioloogiline progress. Evolutsioon on kohastumine ja eristumine, millega võib kaasneda täiustumine. Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk ei ole. Evolutsioonil on tipp ei ole. Kui pole sundi muutuda ja simpans on oma elukeskkonnas kohastunud, siis ei ole tal vajadust muutuda. 1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle, mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus. Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega)
Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult. Liikide tekkimise erinevad viisid. Uute liikide tekkimine võib toimuda väga erinevalt. Järgnevalt peatume neljal põhilisel viisil. Allopatriline liigiteke. Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad,
9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m.Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8- 10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu –Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu. Tingitud:-Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenudriiki. Rannikutüübid: pankrannik, astangrannik ja lauskrannik: moreen-,veerestik-,liiva- ja möllrannik. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950
· Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m) · Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed 225 km3/a, aurumine 185 km3/a, jõgede vooluhulk 446 km3/a Eeltoodust tuleneb: · Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist. Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi: · soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin; · ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht.
Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum on Põhja-Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega. Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Paljud kukkurloomad, sealhulgas opossumid, kuskuslased, puukängurud ja koaalad on kohastunud eluga puuvõrades. Neil on haardkäpad ja teravad küünised ronimiseks ning osal ka haardsaba, mis talitleb puuokstest kinnihoidmisel nagu lisajalg. Puukängurud elavad troopilistes metsades, kus nad toituvad lehtedest ja viljadest. Neil on pikemad eesjäsemed ja lühemad tagajäsemed kui maa peal elavatel sugulastel. Koaalad Koaalat nimetati vanasti kukkurkaruks. Ta on kukkurloom, kes kuulub kuskulaste sugukonda. Koaala elutseb Ida- Austraalia eukalüptimetsades puu
kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele.
porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni.
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud
rahvusparkidele. Seetõttu eeldan, et kõige rohkem külastatakse rannikut ning Sise-Kenyat, kus on safarid ja rahvuspargid. Eestis pakutakse Kenyasse reise küll, näiteks eksootikareisi Mombasasse ning seiklusreis ( safari jne). Kokku moodustab turism SKT osast 63%. 11 Metsamajandus Metsad moodustavad U.N. FAO kohaselt 6.1% kogu Kenya pindalast. Kenyas kasvavad puud/metsad, mis oleksid kohastunud rasketele ilmastikutingimustele ( kuumus, põud, vihmatulvad, toitainetevaesus). Suurimad metsamassiivid on Mt Kenya Forest, Arabuku Sokoke, Aberdares, Kakamega. Suurim probleem metsadega on see, et rohkem lõigatakse neid maha, kuid neid juurde istutatakse. Rohkem selle teema kohta kahjuks materjali pole. Suurem osa energiavaradest tuleb hüdroelektrijaamadest, soojuselekrtijaamadest ja tuumaelektrijaamadest. Ning on hinnatud, et umbes 77% Kenya elanikest pole elektrit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
