seintele spetsiaalsed luugid mille kaudu sisenevad koldesse nn. (tahmapuhurid- vanast ajast) veeaurupuhurid millede abil toimub kolde ekraani shlaki eraldumiseks. heks oluliseks termomeetriks on kaitseklapid ja tavaliselt phi kaitseklapid paiknevad , katla trumli lemises osas ja on ettenhtud, ta peab automaatselt avanema ja on ette nhtud auru vlja laskmisest (kui auru rhk tuseb le lubatava) neid on tavaliselt 2 : t ja kontroll klapid. ##SOOJUSVAHETID## Soojusvahetite klassifikatsioon ja iseloomustus: mis on soojusvaheti?soojusvaheti on ettenhtud juba olemasoleva soojuse leandmiseks helt kehalt teisele kehale , pole oluine kas on vedel tahke vi gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine
Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid
1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5
1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid ...
· pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: -3- · peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest, mis on kõige kvaliteetsem toormaterjal tekstiilitööstusele. Sellest valmistatakse näiteks trikookangast, kalevit, drappi. · poolpeenvill on kammvillaste kangaste (trikoo, boston jne) toormaterjaliks. · Poolkarmvillast valmistatakse poolkarmvillaseid kangaid (seviott, trikoo)
Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilis...
kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist. Teadmine, et nende teod hoiavad hirmu all suurt gruppi inimesi ja pääsemine politsei eest ainult lisavad tugevust ja annab suurt adrenaliini nendele tekkinud tunnetele. Isiksushäireid võib defineerida mitmeti. Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis ning ka suhtlemisstiilis."
Orgaaniline keemia: alifaatsed süsivesinikud · Süsivesinike üldiseloomustus ja klassifikatsioon · Alifaatsete süsivesinike nomenklatuur · Isomeerid ja konformeerid · Alkaanide omadused · Alkeenide omadused ja saamine · Hüperkonjugatsioon · Alküünide omadused Orgaaniline keemia · Orgaanilise keemia all mõistetakse üldiselt süsinikuühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske. Reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid.
Analüüs on nähtusete liigendamine osaks. Vaadeldakse osadevahelisi suhteid, nende seost tervikuna. Analüüsimisel liigutakse üldiselt detailidele. See peab olema süsteemne ja objektiivne, järeldusi ei tohi teha hoiakute ja tunnete ajel. Illustreerimine näidetega aitab mõista mingi nähtuse olemust ja teeb teksti huvitavamaks. Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid ning defineeritavast mõistest laiemat mõistet. Klassifikatsioon on nähtuste jagamine rühmadesse. Rühmitada ei saa nähtusi, mis kuuluvad eri valdkondadesse ja millel puudub ühine liigitusalus. Võrdlemine on tundmatute nähtuste avamine tuntute kaudu. Lõik Teksti põhiüksus on lõik, millel on nii sisulised kui ka vormilised tunnused. Suureosa lõigust moodustavad nn sisulõigud, millel põhineb kirjandi teema arendus. Lõik on teksti tervikosa ühest taandreast teiseni ja sisuliselt mahub sellest ühe olulise probleemi arendus. Sisu
Kool JOOD (I) Koostaja: Klass: Õppeaine: Keemia Juhendaja: aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................
tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivne uuring – uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ÕENDUSPLAAN Iseseisev töö Õppejõud: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD 1. ANAMNEES............................................................................................................. 3 2. ÕENDUSPLAAN....................................................................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumi...
Neuroloogilised nähud: segasus, ebanormaalne käitumine, ärevus, nägemishäired, kooma. Teised: perioraalne tuimus, kihelus. Riskitegurid: diabeediravimid (insuliin, SU raviskeemis), eakad, range glükoosikontroll, informatiivne puudulikkus, närvisüsteemi kahjustus, ravimid, mis blokeerivad sümptome. Ravi: suukaudne glükoos (10g), i/v glükoos (10 või 20% 10-15 min jooksul), i/m v s/c glükagoon. 15. Insuliinide klassifikatsioon ja kõrvaltoimed? • Kiiretoimelise insuliini toime algab 10 - 15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime tekib 30 – 90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2 - 5 tundi. Siia gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart (Novolog), lispro (Humalog) ja glulisiin (Apidra.) Analooginsuliinid on selged värvitud vedelikud. Süstitakse vahetult enne või pärast sööki. • Lühitoimelise insuliini toime algab 30 minutit pärast süsti, toime tekib 2 - 4 tundi pärast
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
Sapphapete sünteesi eelühend Sapipõie rakkude membraanide kaitse sapphapete soolade ärritava ja kahjuliku toime eest Kolesteriidi varu teke maksas Vitamiin D3 süntees Kolesterooli süntees Kolesterooli süntees toimub maksas, peensoole limaskestas, neerupealistes, munasarjades, testistes, platsentas ja ajus. Vereplasma lipoproteiinid Triglütseriidide, fosfolipiidide, kolesteriidide, kolesterooli ja rasvlahustavate vitamiinide transport Vere lipoproteiinide klassifikatsioon: Külomikroonid (CM) Väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL) Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) Kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL) Lipoproteiinide ehitus Koosneb fosfolipiididest, triglütseriididest, kolesteriididest, kolesteroolist, antioksüdantidest, apoproteinidest. Hüdrofoobsed komponendid on paigutunud partikli sisemusse, hüdrofiilsed osad on paigutunud pinnale. Lipoproteiinide formeerumine apoB-48 süntees apoB-48 ühinemine teiste komponentidega Golgi kompleksis
sissevõtmisega. Provitamiinid on vitamiinide sünteesi esialgne etapp. Inimorganismis viiakse provitamiinid bioloogiliselt asjakohasesse vormi. Vitamiinid reguleerivad keha elulisi funktsioone ja kaitsefunktsiooni. Neil puudub toiteväärtus, kuid ilma nendeta ei ole metabolism võimatu. Lisaks suurendavad nad tõhusust ja toonust ning parandavad ka heaolu. 4 2. Vitamiinide klassifikatsioon On rasvas ja vees lahustuvad vitamiinid. Rasvas lahustuvad vitamiinid kogunevad teatud elunditesse ja kudedesse. Vedelate kehavedelike transportimiseks vajavad sellised vitamiinid kaitsekatteid. Vees lahustuvad vitamiinid sisalduvad kõikides kehas sisalduvates veekeskkondades, st peaaegu kõikjal, peamiselt veres. Keha poolt kasutamata vees lahustuvad vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool)
o Lammutatakse ensüümide MAO (monoamiini oksüdaas) ja COMT (katehooli-o- metüültransferaas) poolt o Toodetakse paljudes kohtades Adrenaliin (epinefriin) – neerupealiste säsi hormoon (toodetakse ainult neerupealistes), katehoolamiin. Dopamiin – imetajatel toimib neurotransmitterina (mediaator sünonüüm) Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori vabanemist, asub silelihasrakkudel (peamiselt rahustitena) c. β1 – postsünapsis, peamiselt südames (kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes?
Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus, sulamis- ja keemistemp), laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon, ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit
Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi, galaktikate keskmes asub supermassiivne must auk. Selline objekt asub ka meie Linnutee keskmes. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Hubble galaktikate klassifikatsioon o Elliptilised Elliptilised on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Neid saab klassifitseerida lapikuse järgi. o Spiraalsed o Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Galaktikate tüübid vastavalt Hubble järjestusele. E tähistab elliptilist , S spiraalset ja SB varbspiraalset galaktikat. Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on
Haiguse põhjused ehk etioloogia Haigusi vallandavad põhjused, mis tingivad haiguse kujunemise 1. Eksogeensed (välisfaktorid) nakkused, füüsikalised-keemilised 2. Endogeensed (seesmised)- geen-kromosoomihäired, vananemine Haigused võivad olla tingitud: ühest (mono)/ mitmest põhjusest Komplekshaigused (multifaktoriaalsed) Haiguse komponendid: - Rakkude, kudede, organite kahjustus - Organismi reaktsioon nendele HAIGUS: pärilikkus - keskkond - elustiil Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism
10. Transkriptsiooni repressorid ja aktivaatorid. Transkriptsioooni faktorite modulaarne struktuur. Paindlik selles mõttes, et üks või enam transkriptsiooni aktivatsiooni domeeni on seotud järjestus-spetsiifilise DNAd siduva domeeniga linkeralade abil, seetõttu regulaatorelementide vahekauguse muutmine oluliselt promootori aktiivsust ei mõjuta. Need TFid võivad sisaldada ühte või mitut aktivatsioonidomeeni, aga harva enam kui ühte DNAd siduvat domeeni. Transkriptsiooni faktorite klassifikatsioon DNAle sidumise järgi. Aktivaatorid ja repressorid. Nimeta peamised DNAd-siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkriptsioonifaktoritele (vähemalt 3) homeodomeen-valgud, heeliks-pööre- heeliks, leutsiin-lukk ja tsink-sõrm. 11. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud-geene? DNaas I footprinting ja EMSA analüüsiga. 12. DNA-valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui
I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest. Rauaajal lisandus raua tootmine. Vanimad, kuni 600 aastat vanad kaevandused on säilinud Kesk-Aasias ja Hiinas. Muinas Egiptuses kasutati püramiidide ehitusel puurimist. Esimene mineraalide klassifikatsioon on koostatud tadziki arsti ja filosoofi Avitsenna poolt 11. sajandl alguses ja see püsis Euroopas kuni 18. sajandini. Uzbeki õpetlane Al-Biruni koondas oma töödes idamaade maakide ja väärismetallide leiukohad. Idast Euroopasse jõudis geoloogia vastavalt kultuuri arengule hiljem ning siin oli põhiliseks takistuseks keskaja kiriklik-feodaalne ideoloogia, mis surus maha iga eesrindliku katse seletada loodusnähtusi mittereligioossetelt positsioonidelt. 16 saj
Kordusküsimused 1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside klassifikatsioon 2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest tarinditest? 3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele? 4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside
· pesemisvõime suurendamiseks · viskoossuse mõjutamiseks · hangumistemperatuuri alandamiseks · vahutamise takistamiseks · määrimisvõime tõstmiseks. Levinud on kompleksmanused. Need on sellised ühendite kombinatsioonid, mis mõjutavad korraga mitut õli omadust. Manused peavad õlis hästi lahustuma, ei tohi mõjutada teisi õli omadusi, ei tohi seistes ega töö käigus välja langeda ning peavad säilitama esialgsed omadused võimalikult kaua. Õlide kvaliteet API klassifikatsioon eeldab, et õli on enne klassi kinnitamist läbinud täpselt kindlaks määratud testi. Klassifikatsioon on avatud ja sinna saab lisada uusi klasse endisi muutmata. Esimene täht tähistuses näitab mootori tüüpi ja teine õli kvaliteeti. S ottomootor , C diiselmootor, T 2-taktiline ottomootor. Teine täht on alates A-st A, B, C, D, E, F, G, H, I, J,K,L jne. Seega SA, SB, SC, SD, jne on ottomootori õlid, CA, CB, CC, CD jne diiselmootoriõlid ja TA, TB, TC, TD on
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidu õppetool EVI LEET Tp – 12 Referaat Tuleohutus puidutöökojas Juhendaja Väimela 2013 ÜLDIST PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON EHITUSLIK TULEOHUTUS KANDETARINDITE TULEPÜSIVUS JA TULETÕKKESEKTSIOONIDE MOODUSTAMINE LÄBIVIIGUD JA LAHTISED AVAD TULEOHUTUSKUJAD TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS ELEKTRISEADMED KÜTTESEADMED TERRITOORIUMI JA RUUMIDE KORRASHOID TULETÖÖD NÕUDED TERRITOORIUMIL JA RUUMIDES LIIKUVATELE SÕIDUKITELE TULEOHUTUSJUHENDID TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL
....................... 7 2.5 Klassikaline valgustusskeem ....................................................................................... 7 3. Optiline kujutis ................................................................................................................... 8 4. Optiline süsteem ................................................................................................................. 9 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon .............................................. 10 6. Fotofilmide formaadid ...................................................................................................... 11 7. Objektiivid ........................................................................................................................ 11 7.1 Normaalobjektiiv ............................................................................................................ 11 7
ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus Väliselt on kahjustus väike, tegelikult aga esineb ulatuslik kudede kahjustus. Kuna kudede turse on suur, siis tekib verevarustuse häire ja nekroos. Lisaks võib esineda südame fibrillatsioon, lihaskrambid. Vajalik südameuuring rütmihäirete suhtes ja jälgimine 24-48h. Hospitaliseerida. Elektripõletuste klassifikatsioon: Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvaks on organismi üldseisundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvad ulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb: põletuse sügavusest,
Ainehulk. Molaarmass. Molekuli mass. Aine ehituse lihtsaim mudel ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand rõhu kohta. Molekulide kiirused ja ruutkeskmised kiirused. Temperatuur. Erinevad temperatuuriskaalad (Celsius, Kelvin, Fahrenheit). Temperatuuri absoluutne null. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasides. Agregaatolekud ning faasisiirded: Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine.
4) PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) müügitoetus, müügi tõhustamine. Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse potentsiaalset tarbijat toodet ostma. Elemendid: reklaam, isiklik müük. Toote olemus: Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Toote kolm tasandit: tuumiktoode (põhikasu), tegelik toode, lisaväärtusega toode. Toote klassifikatsioon: Kestuse järgi (lühiajalise ja pikaajalise kestusega tooted). Lühiajalise kestusega tooted tarbitakse kiiresti ära näiteks toiduained, pikaajalise kestusega tooted kestavad tavaliselt aastaid, näiteks mööbel. Toote kasutaja järgi (selle järgi, kas tegu on toodetega, mis on mõeldud lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks või ettevõtetele-tarbekaubad ja tootmiskaubad). Tarbekaupu saab vastavalt tarbija ostuharjumustele
(faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Käitumise seaduspärasused: Temperatuur temperatuuri tõstmisel tahked ained kas lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse, ainult vedelasse olekusse, ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhk rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Klassifikatsioon:
Orgaanilised ühendid Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni. Klassifikatsioon inimese näitel: Asendamatud neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida.
Bioloogiline e füsioloogiline: Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid – sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed – ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni. Klassifikatsioon inimese näitel: Asendamatud – neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida.
Orgaanilised ühendid Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid aminohappeid. Kõik loomad, osa baktereid ja seeni. Klassifikatsioon inimese näitel: Asendamatud neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida.
.............................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon.................................................................................................6 1.4. Erinevaid foobiaid............................................................................................................8 1.4.1. Tuntumad foobiad.....................................................................................................8 1.4.2. Veidrad foobiad.......................................................................................................10
maksumus (palgavahed on arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili- ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, USA, EL,; rõivatootjad : Mehhiko, Hiina, Türgi, USA, EL jt. 80. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi; Teenuste klassifikatsioon: isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne) tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport, reklaam, turvateenus jne) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas avaliku sektori teenused ehk sotsiaalteenused osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
(keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga (tuletõkkevahend, kasutatakse puidu
Lihvpingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Lihvpinkide klassifikatsioon Lihvpinke kasutatakse freesitud detailide puhastamiseks enne viimistlust, detailide kalibreerimiseks (ühesugusele paksusele töötlemine) ja kantide pehmendamiseks. Lihvpingid jagunevad järgmistesse gruppidesse: 1. kitsalindilised lihvpingid - edasi- tagasi liikuva töölauaga (detailide puhtakslihvimine), - liikumatu töölauaga (sahtlite, raamide prussdetailide lihvimiseks), - lindi servse asetusega (kilbiservade lihvimiseks),
4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine. d) Klassifikatsioon liigitus või rühmitamine vastavalt mingile jagamise aluseks võetud tunnusele. e) Võrdlus objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 5. Kirjandi teemade liigid. a) Teemad, kus on sõnastatud peamõte (,,Iga valik sulgeb mõne ukse",
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks.
nõustamine ja treeningplaani koostamine), turismiteenused võivad olla füüsilise (näit. toitlustamine, massaaz) või vaimse iseloomuga (näit. giiditeenused) nagu ka sotsiaalteenused (näit. perevägivallaga võitlemise nõustamine on pigem vaimne, vanurite või laste eest hoolitsemine pigem füüsiline). ( www.teenusedisain.ee) 2 Joonis 1. Spordi-, turismi- ja sotisaalvaldkonna teenuste klassifikatsioon tulemusele, protsessile või potentsiaalile suunatuse alusel. ( www.teenusedisain.ee) Teenuste potentsiaali toodete kõrval on märgatud ka Eestis: 2008. aasta septembris alustas Arengufond teenuste seirega. Fookusvaldkondadena tuuakse välja: finantsteenused, logistika,tervis, loomemajandus, haridus, IT-teenused. ( www.teenusedisain.ee) Tooteid ja teenuseid ühendab veel kvaliteedinõuded. Kliendi rahuoluks ja ärieduks on vajalik kvaliteet ja oskuslik kvaliteedijuhtimine.
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid
tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
- kaudne (respiratoorne) 2. FÜSIOLOOGILISED MEETODID - SLS monotooring - radioaktiivne vesi - MHT määramine (max. aeroobne võimekus) 3. MEHAANILISED JA ELEKTROONILISED SEADMED - pedomeetrid (sammulugejad) - jalale asetatavad andurid - elektroonilised liigutuste registraatorid - aktseleromeetrid 4. INIMESTE KÄITUMISE JÄLGIMINE 5. TOIDUST SAADAVA ENERGIA FIKSEERIMINE 6. TÖÖ JA VABA AJA KEHALISE AKTIIVSUSE FIKSEERIMINE - tööde klassifikatsioon - eneseraportid - küsimustikud Epidemioloogilistes uuringutes on kõige populaarsem mitmesuguste küsimustike kasutamine, mis on suhteliselt odav ja seotud ka aja kokkuhoiuga. Kehalise aktiivsuse määramiseks kutsetöö ajal kasutatakse tabeleid. Tervisega seotud fitnessi hindamise testid. Kehalise ja füsioloogilise fitnessi määramisel on vaja kõigepealt selgitada, kas saadud informatsioon käib saavutus- või tervisefitnessi kohta. MORFOLOOGILINE FITNESS
ülekandeks bakterite vahel on 3 võimalust: Transformatsioon doonori DNA satub retsipienti väliskeskkonnast. Transduktsioon bakteri DNA kandub ühest rakust teise faagide abil. Konjugatsioon bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab otsest kontakti. Nii RNA kui valkude süntees toimub samas keskkonnas -- tsütoplasmas, see vähendab geeniregulatsiooni võimalusi, kuid kiirendab protsesse 11. Plasmiidi mõiste, iseloomustus, tähtsus bakterites ja klassifikatsioon? -Lisaks kromosoomile sisaldavad tsütoplasmas plasmiide ehk ekstrakromosoomseid rõngasmolekule, mis vajalikud kohanemisvõime ehk adapteerumise suurendamiseks. - Mõisted 7: - Viirus - mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. ei kasva ega jagune, puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks.viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest - Kapsiid - NH ümbritsev valguline kate
Q-vöödid/ Q-banding R-vöödid (R-banding reverse banding) Ag-NOR-vöödid T-vöödid DAPI(Distamütsiin) A-vöödid 3. Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna
London. 5 27.10.2016 Õppekirjandus Kordamisküsimused Eintalu, Jüri 2005. Filosoofia 1. Mida võib silmas pidada sõnaga klassifikatsioon. Filosoofia ,,filosoofia"? põhiküsimusi. Tln, lk 16-25. 2. Mida tähendab, et filosoofia Künnapas, Teodor 1992. Suured põhiküsimused on koolkonna mõtlejad. Tln, lk 10-16. spetsiifilised? 3. Selgitage filosoofiliste küsimuste Soovituslik: eripära I. Berlini järgi? Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia otstarve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
