Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainevahetust mõjutavad raviained (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seletada patsiendile mis on düslipideemia?
  • Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada?
  • Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on?
  • Mis on külomikronid LDL HDL VLDL?
  • Milliseid kõrvaltoimeid võivad düslipideemia ravis kasutatavad ravimid põhjustada?
  • Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri- miseks?
  • Mis on diabeet Millised on peamised erinevused 1 ja 2 tüüpi diabeedi vahel?
  • Miks on oluline hoida veresuhkru tase kontrolli all?
  • Mida näitab glükohemoglobiin ja milliseid tüsistusi aitab vähendada hea glükoosikontroll ehk hüperglükeemia ravi?
  • Milliste seisundite ravi on oluline makrovaskulaarsete tüsistuste tekke ennetamisel diabeeti põdevatel patsientidel?
  • Millised on ketoatsidoosi sümptomid ja miks selline seisund tekkida võib?
  • Millised on hüpoglükeemia sümptomid?
  • Millised patsiendid on rohkem ohustatud patsient ravimid?
  • Mida patsient võiks teha kui tal tekib hüpoglükeemia?
  • Millised on peamised insuliini süsteskeemid 1 tüüpi diabeedi esinemisel?
  • Millised 2 tüüpi diabeedi ravis kasutatavad ravimid on näidanud kardioprotektiivset toimet?
KORDAMINE AINEVAHETUST MÕJUTAVAD RAVIAINED
1. Kuidas seletada patsiendile, mis on düslipideemia?
Lipiidide ehk rasvade ainevahetuse häire. (Nt kõrge kollesterool või triglütseriidide tase).
2. Milliseid tüsistusi võib düslipideemia põhjustada?
Põhjustab ateroskleroosi arengut→ müokardiinfarkt; insult; perifeersete arterite haigused
3. Millised on peamised vere lipiidid ja miks neid organismil vaja on?
Kolesterooli (K) on vaja bioaktiivsete ainete (hormoonide) tootmiseks, kudede ülesehitamiseks, sapphapete tootmiseks.
Triglütseriidid (TG) on organismis normaalselt esinev rasvaliik, mis on seotud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamisega.
4. Mis on külomikronid, LDL, HDL, VLDL ?
Külomikronid - transpordivad K, TG soolest rasva -ja lihasrakkudesse ja maksa.
LDL – kolesteroole. - „halb kolesterool “ transpordib kolesterooli kudedesse ja veresoonte seintesse. Olemas LDL- retseptorid . Mida rohkem retseptoreid, seda rohkem haaratakse tsirkulatsioonist LDL. Seisundid , mis vähendavad retseptorite hulka (palju kolesterooli toidus, rasvased toidud), tõstavad LDL sisaldust. Kõrge LDL tase→ateroskleroosiareng.
HDL – kolesterool - „hea kolesterool“ transpordib kolesterooli veresoonte seintest maksa, kus muudetakse sapihapeteks ja viiakse soole kaudu välja. HDL↑ füüsiline aktiivus, HDL↓ ülekaal, diabeet , suitsetamine .
(HDL soodustab rasvade transporti veresoonte seinast maksa, et ainevahetus jätkuks. Kui HDL on vähe, siis LDL ladestub veresoonte seinas ka tekitab lupjumise).
VLDL – moodustub maksas . Palju TG + kolesterool.Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil). Kolesterool viiakse maksa.
5. Võrdle erinevaid ravimeid. Kuidas ravimid langetavad vere lipiidide sisaldus ja millised efekte need annavad erinevatele lipiididele.
Statiinid : Vähendavad oluliselt LDL- kolesterooli sisaldust (kuni 20-55% olenevalt statiinist ja doosist), TG taset (7-30% olenevalt statiinist ja doosist). Suurendavad mõnevõrra HDL – kollesterooli taset.
Esetimiib: Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel – vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Langetab LDL- kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-le ja HDL-le.
Nikotiinhape : Suures koguses vähendab TG ja LDL sisaldust.
Fibraadid : Mõjutavad lipoproteiinide metabolismi kontrollivate valkude geenide transkriptsiooni. Langetavad oluliselt TG sünteesi.
6. Milliseid kõrvaltoimeid võivad düslipideemia ravis kasutatavad ravimid põhjustada?
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid e. Statiinid: Kõhuvalu, iiveldus , oksendamine , düspepsia, kõhulahtisus , lihasvalu , nõrkus, peavalu, maksakahjustus. Rabfomüolüüs-neerukahjustus.
Esetimiib (Ezetrol): Kõhulahtisus , väsimus , transaminaaside tõus.
Nikotiinahpe: Õhetus, peavalu, uimasus, sügelus, iiveldus, düspepsia, peptilise haavandi ägenemine, vere glükoosisisalduse tõus, maksa transminaaside tõus.
Fibraadid: Kõrvaltoimed ja koostoimed ravimitega gemfibrosiil - st ei kombineerita statiinidega ja kasutatakse vähe.
Sapphappeid siduvad valgud : Võivad tõsta TG taset.
Seedetraktiga seotud: düspepsia, gaasid, kõhukinnisus .
7. Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri-miseks?
Rasvase ja kolesteroolirikka toidu vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine , suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine
8. Mis on diabeet? Millised on peamised erinevused 1. ja 2. tüüpi diabeedi vahel? Võrdle. Millised põhjused võivad veel (pikema aja jooksul) kõrgenenud veresuhkru taset esile kutsuda (teised diabeedi liigid)?
Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest , inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest.
  • 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida.
  • 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine.

Prediabeet: Kui veresuhkru tase on pidevalt kõrgenenud, aga pole piisvalt kõrge, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti.
Diabeetiline ketoatsidoos: Insuliini puudusel ei saa rakud vajalikul hulgal glükoosi ja hakkavad lammutama rasvasid. Organismi kuhjuvad rasvade lammutamisel jääkproduktid – ketokehad , põhjustades organismis „happemürgistuse“.
9. Miks on oluline hoida veresuhkru tase kontrolli all?
Kuna muidu võib veresuhkru tase langeda/ tõusta eluohtliku tasemeni.
10. Mida näitab glükohemoglobiin ja milliseid tüsistusi aitab vähendada hea glükoosikontroll ehk hüperglükeemia ravi?
Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. See näitaja kajastab hemoglobiini suhkrustumise protsenti ja annab pildi keskmisest veresuhkru tasemest punaliblede eluea 2–3 kuu vältel.
11. Milliste seisundite ravi on oluline makrovaskulaarsete tüsistuste tekke ennetamisel diabeeti põdevatel patsientidel?
Makrovaskulaarsed kahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused).
12. Millised soovitusi võiks anda patsiendile, kelle keskmine glükoositase on tõusund, aga ei ole piisav 2.tüüpi diabeedi diagnoosimiseks?
Prediabeedi esinemisel tuleb jälgida veresuhkru taset, et saada infot 2. tüüpi diabeedi diagnoosimiseks. Veresuhkur võib ka normaliseeruda.
  • alandades kehakaalu 7% võrra
  • mõõdukas kehaline koormus

13. Millised on ketoatsidoosi sümptomid ja miks selline seisund tekkida võib?
Eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis.
Nõrga ketoatsidoosi sümptomid: isutus, tugev janu ja rohke urineerimine, jõuetus , nõrkus. Dehüdratatsioon , hüpotensioon tahhükardia .
Ketokehade edasisel kuhjumisel: iiveldus, sageli ka oksendamine, kõhuvalu, atsetooni lõhn hingeõhus (magusalõhnaline mandli, pirni lõhn), hüpotermia.
14. Millised on hüpoglükeemia sümptomid? Millised patsiendid on rohkem ohustatud ( patsient , ravimid)? Mida patsient võiks teha, kui tal tekib hüpoglükeemia?
  • ≤3,9 mmol/l
  • Autonoomne närvisüsteem: higistamine, tahhükardia, kahvatus, värisemine.
  • Neuroloogilised nähud: segasus, ebanormaalne käitumine, ärevus , nägemishäired, kooma .
  • Teised: perioraalne tuimus, kihelus.

Riskitegurid : diabeediravimid ( insuliin , SU raviskeemis), eakad, range glükoosikontroll, informatiivne puudulikkus, närvisüsteemi kahjustus, ravimid, mis blokeerivad sümptome.
Ravi: suukaudne glükoos (10g), i/v glükoos (10 või 20% 10-15 min jooksul), i/m v s/c glükagoon.
15. Insuliinide klassifikatsioon ja kõrvaltoimed?
Kiiretoimelise insuliini toime algab 10 - 15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime tekib 30 – 90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2 - 5 tundi. Siia gruppi kuuluvad analooginsuliinid aspart (Novolog), lispro (Humalog) ja glulisiin (Apidra.) Analooginsuliinid on selged värvitud vedelikud. Süstitakse vahetult enne või pärast sööki .
Lühitoimelise insuliini toime algab 30 minutit pärast süsti, toime tekib 2 - 4 tundi pärast toime algust ja toime kestab 4 – 8 tundi. Siia kuuluvad lühitoimelised iniminsuliinid. Süstitakse 30 minutit enne sööki. (eg, insulin regular )
Keskmise toimeajaga insuliini toime algus on umbes 1 ( 2 – 6h) tundi pärast süsti, piik tekib 5 (6 – 12 )tundi pärast toime algust ja toime kestab 14 – 20 tundi. Siia gruppi kuuluvad nn. pika toimeajaga iniminsuliinid, NPH insuliinid . Need insuliinid on suspensioonid ehk need on valget värvi hägused vedelikud, mida on vaja enne kasutamist loksutada . Süstitakse 1 – 2 korda päevas
Pikatoimelise insuliini toime algab samuti umbes 1 tund pärast manustamist. Piik võib avalduda 10 – 16 tundi pärast toime algust, kuid tavaliselt on see väga nõrk või puudub üldse. Toime kestab 16,5 – 24 tundi. Siia gruppi kuuluvad pikatoimelised analooginsuliinid, insuliinglargiin Lantus ja detemirinsuliin Levemir, mis on selged, värvitud vedelikud. Süstitakse 1 – 2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul, kuid alati samal ajal.
Seguinsuliinid ehk kiire toimega insuliin + keskmise toimega iniminsuliin. Toime algab 10 – 20 minuti jooksul. Piik saabub 1 – 4 tundi pärast toime algust. Toime kestab kuni 24 tundi. Tegemist on valge suspensiooniga, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Seguinsuliini kasutamine nõuab patsiendilt kindlat
Kõrvaltoimed:
  • Paikne sügelus, paistetus, punetus süstimiskohas – eriti ravi alguses.
  • Lipodüstroofia. Vahetada süstekohti!
  • Olulisim on hüpoglükeemia!

16. Millised on peamised insuliini süsteskeemid 1. tüüpi diabeedi esinemisel?
Söögijärgne + baasinsuliin: Sellega saadakse parim glükoosikontroll. Söögijärgse insuliinina kasutatakse tavaliselt kiiretoimelisi preparaate (eelistatavalt analoogid) + 1-2 korda baasinsuliini (pikatoimeline v keskmise toimega). See võib nõuda kuni 5 süstet päevas. See on miinuseks.
Miksinsuliinid. Kaks korda päevas manustamine : Söögijärgne + baasinsuliin võib olla mõningatele liiga keeruline. Sellisel juhul on 2 x manustamine sobilikum. Siis kasutatakse miksitud insuliine – sisaldab lühitoimelist ja keskmise toimega insuliinide segu. Seda peaks manustama 30 min enne hommikusööki ja 30 min enne õhtusööki (kui miksis on regulaarinsuliin). Kui miksis on analoog, siis võib võtta ka peale sööki koheselt. Hommikune pikk insuliin katab lõuna ja õhtune katab öö.
17. 2. tüüpi diabeedi ravis kasutatavad ravimid. Nende toimemehhanismid, tunne ära esindajad. Peamised kõrvaltoimed ja vastunäidustused.
TABEL!
18. Millised diabeedi ravis kasutatavad ravimid tõstavad kaalu ja millised langetavad kaalu. Milliste ravimite kasutamine võib kujuneda ohtlikuks neerufunktsiooni languse esinemisel (alla 60mL/min/1,73m2)?
TÕSTAB KAALU
LANGETAB KAALU

  • Metformiin
  • GLP-1 retseptori agonistid
  • DPP-4 inhibiitorid
  • SGLT2 inhibiitorid

Ohtlikud neerufunktsiooni languse esinemisel: Metformiin, Sulfonüüluuria derivaadid (Glimepiriid, glikasiid, glipsiid), SGLT-2 inhibiitorid (Dapagliflosiin, emapagliflosiin)
19. Millised 2. tüüpi diabeedi ravis kasutatavad ravimid on näidanud kardioprotektiivset toimet?
  • Metformiin
  • GLP-1 retseptori agonistid

20. Millist 2. tüüpi diabeedi ravis kasutatavat ravimit saab kasutada neerupuudulikkusega patsientidel ilma doosi langetamata ?
GLP-1 retseptori agonistid: Liraglutiidivõib kasutada nõrga neerupuudulikkusega.
Vasakule Paremale
Ainevahetust mõjutavad raviained #1 Ainevahetust mõjutavad raviained #2 Ainevahetust mõjutavad raviained #3 Ainevahetust mõjutavad raviained #4 Ainevahetust mõjutavad raviained #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sonic14 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ainevahetusse mõjuvad ravimid
6
docx

Ainevahetusse mõjuvad ravimid

Ainevahetusse mõjuvad ravimid 1. Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustus

Farmakoloogia
Lipiidide ainevahetus
6
doc

Lipiidide ainevahetus

LIPIIDIDE A/V MÕJUTAVAD AINED Organismis osaleb ainevahetuses rohkesti lipiide, kuid farmakoteraapiliselt on olulised triglütseriidid (glütserüültrikarboksülaadid) e. neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest Hüprelipideemia vastased ained

Geenitehnoloogia
Suhkrutõve farmakoloogia
8
pdf

Suhkrutõve farmakoloogia

Suhkrutõve farmakoloogia Insuliini sekretsioon, füsioloogiline roll, regulatsiooni kontrollivad faktorid. I ja II tüüpi diabeedi iseloomustus. I tüüp (20% patsientidest): • Algab nooruses ning ei sõltu kehakaalust. • Tingitud autoallergilisest reaktsioonist - rakkude suhtes. Diabeedi ilmnemiseks peab olema hukkunud üle 90 % rakkude. • Insuliini absoluutne defitsiit, mis ravi puudumisel viib suhteliselt kiiresti surmale ketoatsidoosist. Algus on äge. Algab sagedamini talvekuudel ja on seotud metaboolse stressiga – nt. infektsiooniga. Algab polüuuriaga, vedeliku tasakaalu häirete, kaalu kaotuse ja võimalike metaboolsete tüsistustega – nt. ketoatsidoosiga. Suremus on 5 korda kõrgem kui vastavas üldpopulatsioonis K. Vahenõmm 2018 II tüüp (80% patsientidest): Algab vanemas eas ja tavaliselt ülekaalulistel. • Esinevad resistentsus insuliini suhtes ja insuliini sekretsiooni vähenemine. Haiguse algus aeglane. Sageli avastatakse rutiinsel uriini analüü

Bioloogia
Diabeet ehk suhkruhaigus
13
docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 ­ 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks

Anatoomia
Diabeet
43
rtf

Diabeet

Valgurikastest toiduainetest soovitatakse diabeetikutele võimalikult vähese rasvasisaldusega tooteid nagu rasvata piima, petti, kohupiima, lahjat liha ja kala. Päevasest energiavajadusest tuleb valkudega katta veerand. Neerukahjustuste puhul tuleb valgu hulka päevases toidus vähendada. 2.2.5 FÜÜSILINE KOORMUS Igapäevane mõõdukas füüsiline koormus on kasulik kõikidele inimestele. Füüsiline koormus ja liikumine tugevdab lihaseid, treenib südant ja kiirendab ainevahetust. Samuti alanevad vererasva näitajad (kolesterool ja triglütseriidid), langeb vererõhk ja veresuhkru tase. Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase

Toitumisõpetus
Lipiidide metabolism inimkehas
14
docx

Lipiidide metabolism inimkehas

migratsiooni. - Vabanevate mediaatorite hulgas on ka PG-d ja eikosanoidid. Prostaglandiinide ja tromboksaanide regulatoorsed toimed Lokaalsed signaalmolekulid - Vererõhk (vasodilatatorid, PGE, PGA, PGI2, produtseeribka endoteel) - Verehüübimine (TXA2 ja PGE2 soodustavad agregatsiooni, soodustavad verehüübimist, trombide tekket) PGI2 inhibeerib agregatsiooni - Stimuleerivad luukoe kasvu (PG) ja mõjutavad mao sekretsiooni (PGE2 inhibeerib mao sekretsiooni) - Mõjutavad põletikueelsete tsütokiinide vabastamist (TNFalfa, interleukinid), vastus põletikule, valule, infektsioonide teke - Osalemine reproduktsiooniprotsessides (emakasuudme lõõgastumine PG-id) Ketokehad - On tähtsad kui ekstrahepaatiline kütus eritingimustes - Pikema nälgimise, suhkrutõve jne puhul muutub aga eluliselt oluliseks

Bioloogia
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

R-ga, algselt Ach agonistina AP muutus; dantroleeniga, jahutamine, O2, atsidoosi koliinesteraaside tõttu lagundatakse ja siis kõrvaldamine), silma siserõhu↑ tekib uus AP Adrenergilist ülekannet mõjutavad ained α- ja Südame toetamiseks, kardiostimulatsioon KT: KVS: vererõhu tõus (SAH), arütmiad β-adrenoretseptorite (tahhü, ventr.fibr.), MI, stenokardia, agonistid müokardi isheemia

Meditsiin
Uurimistöö - Diabeet
42
odt

Uurimistöö - Diabeet

Patogenees Insuliini puudumine Insuliiniresistentsus jm. Autoantikehad Algul + - HLA seos 1A ­ positiivne negatiivne 1B ­ puudub Plasma insuliin ja Madal kuni puudub Alguses kõrgenenud C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun