Lubatud väikesed suhkrukogused 20-30g päevas Magusaineid v.a. suhkur kasutada kuni 40 g, korraga mitte üle 10 g. Rohke rasva vältimine on veel tähtsam kui rohke suhkru vältimine. Ksülitool mõjutab veresuhkrut. Veresuhkrut mittetõstvad magusained on aspartaam, atsesulfaam K, tsüklamaat, sahhariin II tüüp isuliinist sõltumatu diabeet II tüüpi diabeetikutel on sageli liigne kehakaal, kõrgenenud vererõhk, kõrge kolesteroolitase. Neil kõhunääre toodab insuliini, kuid toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Neil aitab veresuhkrut õigel tasemel hoida toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tabletiravi. Vahel võivad vajada ka insuliini. Nõuanded Kalorid tähtsamad kui süsivesikud: Piirata toiduhulka ja kalorite hulka, Suurendada kehalist aktiivsust. Vähem loomset rasva. Vältida pikki toiduvaheaegasid Magusa piirangud erinevad
ARST _ diagnoosid, sündroomid _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine) _ dementsuse kahtlusel lühike mälutest (10 küsimust) _ depressiooni kahlusel geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (15 küsimust) _ kehakaal, toitumus _ kasutatavad ravimid _ formaalsed ja mitteformaalsed abistajad (Saks jt 2001.) ÕDE _ funktsionaalne seisund nägemine, kuulmine, tasakaal, kõndimisvõime, käte funktsioon _ igapäevaelu toimingud (pesemine, riietumine, tualeti kasutamine, liikumine toas, uriini ja rooja pidamine, söömine) _ viis instrumentaalset igapäevatoimingut (liikumine transpordivahendiga, sisseostude tegemine, toidu valmistamine, majapidamistööde tegemine, rahaga arveldamine)
Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Klassikasuusad on sõitjast umbes 20- 25cm pikemad, uisutehnika suusad 5-15cm. Suuskade üheks oluliseks parameetriks on ka paine ehk kui hästi sobivad suusad sinu kehakaalule, Selle mõõtmiseks võib teha kodus paberitesti, aga lihtsam ja täpsem on lasta määrdealad üle mõõta spetsialistil näiteks spordipoes. Üldiselt võib öelda aga, et mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad ja mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad. 3.2 Suusakepid Suusakeppide puhul tuleks kasutada pikkusevalemit: suusataja pikkus x 0,85 = sinu klassikakeppide pikkus (kuni õlgadeni); pikkus x 0,9 = sinu uisutehnika keppide pikkus (kuni lõuani). 3.3 Suusasaapad Suusasaabast valides on kõige tähtsam, et saabas oleks mugav. Väike ruum varvaste juures on soovituslik (samad valikukriteeriumid, mis jooksujalanõude proovimisel). 3.4 Riietus Talvel riietumisel on olulised erinevad riiete kihid
r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8) 2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades g= GM/(R+h)2 Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr Kui alus liigub alla kiirendusega a, siis on keha kaal väiksem raskusjõust P= Fr=ma. Erijuht- kui keha liigub alla kiirendusega g siis on ke kaal null ELASTSUSJÕUD Deformatsioon- keha kuju või muutmist. Kehad käituvad deformeerimisel erinevalt. *rabeda kehad purunevad *plastsed keha võtavad uue kuju ja ei taastu · elastsed kehad taastavad oma kuju Elastusjõud püüab tasakaalustada esialgse kuju. Elastse deformatsiooni liigid on
Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist(pärilikkku) muutlikkust. Reaktsiooninormfenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta. Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada.
Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170310 kg ja emastel 105186 kg. 4 LEVIK, ELUPAIK Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar
2.Välimus 3.Levik 4.Toitumine 5.Paljunemine 6.Vaenlased 7.Kas teadsid, et... 8.Kasutatud materjalid 4 Kehaehitus Kere pikkus isastel 36...42 cm, emastel 31...38 cm. Saba pikkus isastel 12...15 cm, emastel 10...12 cm. Kehamass isastel 475...1250 g, emastel 400...600 g. Kehakaal on emastel ja isastel natuke erinev, kuid keskmiselt 1-2 kg. Välimus Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Levik Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur
• Kindlasti peab jälgima, et suusasaapad sobivad suusaklambritega (Salomon ja Rottefella) • Klassikastiili suusasaapad on madalamad • Uisustiili suusasaapad on kõrgemad, mis toetavad ka hüppeliigest • On olemas ka saapad, millega sobib sõita mõlemat stiili (kombisaapad) Suuskade määrimine Suuskade määrimisel tuleb arvestada järgmisega • Millises tehnikas suusatate • Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre
ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist. Esineb Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14– 18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10– 12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17- ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist tagajärjed Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda
Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja süsinikoksiidi on vesi molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal (levimises) Universumis. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Vesi ei sisalda erinevalt teistest ainetest kaloreid, piisav vee kogus päevas saadakse, kui jagatakse oma kehakaal 8-ga ja nii mitu klaasi tuleb juua. Vesi on väga kasulik. Veega toimuvad ka protseduurid spaades. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on süsiniku stabiilseim oksiid. Ta on mittemetalloksiid ehk happeline oksiid. Selle molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist (CO 2). Süsihappegaas tekib hingamisel ning süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas,
) võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta järel. 2. tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. RAVI RAVIMID Mõlemad, nii tablettravi, kui ka insuliin alandavad veresuhkru taset. 1. tüüpi diabeetikud vajavad ellujäämiseks päeva jooksul mitmesüste insuliinravi või siis insuliini manustamist insuliinipumbaga. 2. tüüpi diabeetikud peavad eelkõige korrigeerima oma elustiili, hakkama rohkem liikuma ja tervislikult toituma, et alandada kehakaalu. Seejärel saab nende veresuhkru taset alandada
intermediaalsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli polügeensus pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega, vaid mitu geeni samaaegselt. Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused suguliitelised on X-kromosoomi geenid Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised
2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. · Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 10 000 inimest, üle poole neist on naised. Levinumad haigused · SÜDAME- JA VERESOONKONNA HAIGUSED · MAKSAHAIGUSED · VÄHKTÕBI · VAIMSE TERVISE HÄDAD · SUURENENUD KEHAKAAL · ALKOHOL JA ÕNNETUSED · SOTSIAALSED MÕJUD Alkoholi mõju erinevatele kehaosadele Maks · Maks eemaldab mürgid sh alkoholi organismist. Mida rohkem alkoholi inimene tarbib, seda rohkem peab maks töötama. Inimestel, kes regulaarselt tarbivad alkoholi aastate vältel, võivad olla rasked maksa kahjustused ning isegi maksavähk. Kui maks on väga rängalt alkoholi poolt kahjustatud, võib see lakata töötamast, mis põhjustab inimese surma. Magu
Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad. Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist. Selle defitsiidil langeb töövõime, tekib stress, kaob isu ja vastupanu haigustele. Parimateks allikateks peetakse värskeid puu- ja köögiviljasid, eriti mustsõstar, tsitruselised, melonid, tomatid, maasikad ja apelsinimahl. Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid, milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained, mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii 1.3. Toiduainete grupid Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene
Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Jag: kitsas ja lai. Kitsas on näiteks imetajate juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Lai on näiteks kehakaal, kanade munatoodang ja veise piimaand. See tuleneb aga geenifondist. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste jada, mis iseloomustab mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest.
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene
kannatada valkude, asendamatute rasvhapete ning osade vitamiinide-mineraalainete küllaldane saamine. Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaainete hulka kuuluvad ka kunstlikud magusained, millega magustatud toiduaineid tarvitavad diabeetikud ja inimesed, kellel on probleemiks liigne kehakaal. Tänapäeval üritatakse tervislikule toitumisele üha rohkem rõhku panna, et noored mõistaksid, et elus on muud kui hamburgerid ja friikartulid. Koolides on see teema üsna aktuaalne ja koolimaju kaunistavad plakatid puu- ja juurviljadest ning nende kasulikkusest ja tavaliselt on võrdluseks kõrvale toodud rämpstoidu kahjulikkus jms. Ka kooli toidumenüüd on koostatud nii, et seal oleks piisavas koguses taimset ja loomset toitu, et toidulaud poleks
Essee Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks inimeste toitumine ja sellest tulenev kehakaal. Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii,
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergi...
Füüsika nähtused on need, mis meid päevast päeva ümbritsevad ja millega me igapäev kokku puutume, ise sellest arugi saamata või mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga inimene on kindlasti piisavalt tark, et mitte minna pankranniku serva peale nii, et oleks võimalik libastuda. Ent miks see libastumine üldse võimalik oleks? gravitatsioonijõu olemasolu + sest raskus, milleks antud juhul oleks inimese kehakaal saab sealset maapinna osa mõjutada niivõrd palju, et mingi osa sellest võib laguneda otse jalgealt ja see kõik võib lõppeda surmaga. Tundub nagu üks pikk füüsikaline protsess, ent tegelikult selle olukorra loogilisust ilma füüsikat kasutamata mõistab iga inimene mõtlemata miks see nii on. Ma arvan, et nii on ka terve eluga. Alates sünnist saati - õpime hoidma lutipudelit, tegema oma esimesi samme, õpime ära, et töötavat pliiti ei tasu puutuda, sest see on kuum ja kõrvetab,
· kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi; · insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult; · hüpoglükeemia kalduvust on väga harva; · atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva; · reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi
jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20
Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele 20- 25 Normaalne kehakaal Võib mõnel juhul põhjustada 26- 27 Kerge ülekaalulisus tervisehäireid 27- 29 Tugev ülekaalulisus Põhjustab terviseprobleeme 30- 24 I astme rasvtõbi Kaasnevad väga tõsised 35- 39 II astme rasvtõbi Üle 40 III astme rasvtõbi terviseprobleemid
all kannatavaid inimesi eksisteerib Mustas Aafrikas. Kindlasti osa inimesi, kaasa arvatud mind, kimbutab hirm tuleviku üle. Alates sellest kui kodudesse ilmusid arvutid, muutus ülekaaluliste osakaal maailmas märgatavalt ning statistiliste andmete põhjal see arv siiani suureneb. Paksude inimeste kaal väheneks kindlasti, kui nad hakkaksid toituma tervislikult ja tegeleksid regulaarselt spordiga. Ameeriklaste keskmine kehakaal on üks suurematest maailmas ning selle tagajärjel on suremus südamehaigustesse suurem, kui muidu võiks olla. Virtuaalne maailm võib olla oma ahvatluste ees petlikum ja ohtlikum, kui oskakski arvata. Arvuti, mis on muutunud meie elu tavapäraseks osaks, on maailmale kättesaadav. Juhul, kui omad kiiret ja lihtsat Interneti pangakontot, võid langeda ,,häkkerite" ohvriks. Lisaks rahale võivad inimesed kaotada ka oma mentaliteedi ja suhtumise ümbritseva vastu. Üks inimene
Anakonda pole mürgine. Saaki varitseb ta sogases veel ning surmab selle oma keha keerdudega kägistades. TAAPIR on väikese liikuva londiga primitiivne kabjaline, kellest üks liik elab Kagu-Aasia ja neli liiki Lõuna- Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud
Diabeedi tüsistused tekivad tavaliselt alles mitu aastat pärast haigestumist. Õnneks ei arene tüsistused välja kõikidel diabeetikutel. Seega on diabeedi ravi tegelikult võitlus võimalike tüsistuste vastu. Ennetamine I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus. Ka II tüüpi diabeeti ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim.
Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut. Loomade ja taimede kohastumused · Kala- voolujooneline, lõpused, uimed, ujupõis · Lind- suled, tiivad, väike kehakaal, tugev süda, hea nägemine · Kõrbetaim- vaha, okkad, sügavad juured, läikivad lehed, suure veekogusega rakud
Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübilist muutlikkust nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.Modifikatsiooniline muutlikkus on mittepärilik: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele.Sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kuidas iseloomustatakse modifikatsioonilist muutlikkust? Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsioonivormiks.Eristatakse kitsast (inimse juuksevärvuse ja karvade varieerumine) ja laia (inimese kehakaal,kanade munatoodang) reaktsiooninormi.Iga liigi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist.Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit.Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Variatsioonirea graafiline kujutis on variatsioonikõver
- parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine - veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele - veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu - kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha tunduvalt kergem ja liigutuste sooritamine on lihtsam. Ujumisel on kehakaal võrreldes näiteks jooksmisega justkui seitse korda väiksem, liigestele on see väga kasulik. Kuna veetihedus on märksa suurem kui õhutihedus, on omakorda kõik liigutused vees märksa aeglasemad ja kergemini kontrollitavad. Seetõttu esineb ujumises lihasvigastusi suhteliselt harva. - kergetel vigastustel põrutused, liigesevigastused, lihasvalu on ujumisel positiivne mõju - kasulik toime radikuliidil, seljavaludel, sest veel on masseeriv toime
sedavõrd tähtis nagu ema suitsetamine raseduse ajal. Viljakusele on ohtlik ka alkoholi püsiv liigtarvitamine ja narkootikumid.. Kui mees joob üle seitsme ühiku nädalas, tuleks joogikvantumit vähendada. Suurel määral mõjutab mehe viljakust ka ülekaal, eriti rasvunud kõht kõhurasva mõjul on häiritud organismi hormonaalne keskkond. Liigne kehakaal muudab hormonaalsete häirete tõttu sperma omadusi, mille tulemusena on spermatosoide vähem, nende liikuvus ja elujõulisus on väiksem. See omakorda vähendab mehe viljakust. · Geneetilised haigused on tüüpilised ravimatud meeste viljatuse põhjused. · Toksilised ained: Londoni Ülikooli teadlased testisid Euroopas enamkasutatavaid taimekaitsevahendeid ja leidsid, et mitmed neist võivad olla ohuks meeste viljakusele.
analüüs.. ➔ Kultuur - iseloomustab inimest kui isiksust. Kirjeldatakse inimese kiindumusi, soove, huvisid, kalduvusi, veendumusi ja formuleeritakse gruppidesse. 2. Mida mõeldakse füüsilise arengu all morfoloogias? V: Füüsiline areng morfoloogias: füüsiliselt teovõimelist organismi, kindlaks kujunenud jõuvarudega. 3. Mis on füüsilise arengu tähtsamateks tunnusteks? V: Füüsilise arengu tähtsamad tunnused: kasv, rinnaümbermõõt, kehakaal. 4. Morfoloogilised kehaehitustunnused: kirjeldatavad tunnused, mõõdetavad tunnused. V: Kirjeldatavad: silmade, juuste ja naha värvus. Mõõdetavad: keha pikkus, kaal, rindkere ümbermõõt. 5. Kuidas koostatakse tüüpfiguuri mõõdutabelid? V: Tüüpfiguuride mõõtmete tabelid koostatakse massimõõtmis tulemuste järgi. 6. Naiste kehaehituse juhtivmõõdud. V: kasv, suurus(Rü III) ja täidlus (T= Pü-Rü III) 7. Keha iseloomustamine proportsiooni järgi
• Juba punetavaid kõhti ei tohi hõõruda, kloppida ega töödelda ärritavate vahenditega • Kuiva nahka kaitseks kasuta kreeme • Toit peab olema täisväärtuslik, põhirõhk valkudel ja vitamiinidel • Pt kehakaalu jälgida, eriti üle-ja alakaalu puhul • Pt vedelikubilanssi hinnatakse regulaarselt • Soovituslik on juua pakkuda iga kord kui ollakse pt juures • Söödud toidud ja joogid dokumenteeritakse • Individuaalse riski aste ja riskitegurid • Kehakaal ja selle muutused • Tarvitatud toidu ja joogi kogused • Asendid kellaajaliselt • Kasutatud abivahendid • Teostatud hügieeniprotseduurid 4 • Tekkinud muutused nahal 5
1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8
Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. · Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli
... Hobid, harjumused: kalal käimine, ajalehtede lugemine. Kahjulikud harjumused: kahjulikke harjumusi pole Kaasuvad haigused:....................................................................................... Objektiivne uurimine: Üldseisund: Patsient on heas üldseisundis, orienteeritud ajas ja kohas, suhtleb vene keeles, kõne arusadav. Tarvitatavad ravimid:................................................................................... Allergia: ei esine Toitumus: Pikkus ....cm; Kehakaal - ....kg Kehatemperatuur 37,0C Nahk: ................................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega.
elukvaliteeti. Füüsiline treening peab olema regulaarne, enamasti piisab, kui treenitakse 3-4 korda nädalas, 30-40 minutit korraga. Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd, sörkjooks, treppidest käimine, tennis, võrkpall, aeroobika, tai chi, tantsimine, jõusaalitreening. Teised elustiilifaktorid, mis on olulised osteoporoosi ennetuses: Suitsetamine suitsetajad kaotavad luukude kiiremini kui mittesuitsetajad Normaalne kehakaal alakaalulisus on osteoporoosi riskifaktor. Eriti ohtlikuks peetakse noorte naiste kõhnumisega lõppevaid dieete ja söömishäireid nagu näiteks anorexia nervosa. Tuleb säilitada tervislik kehakaal. Mõõdukas regulaarne kehaline koormus on luude tervisele hea, liigne kehaline koormus ja vähene toidu kaloraab suurendavad osteoporoosi riski. Menopausieas osteopeeniaga naistele, kellel on nn. üleminekuea vaevused seoses
inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Toitumine Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades.
Muutlikkus. MÕISTED. Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks i...
erinevad põhjused, kuid sarnane tagajärg liigeste jäigastumine. Põlveliigeses artroos e. deformeeriv osteoartroos Deformeeriv osteoartroos on krooniline lõhustav liigesehaigus, mille aluseks on kõhre esmane taandareng ja hävinemine ühes järgneva kõhrealuse verevarustuse häirega, sidekoeliste muutustega luukoes ja liigesepindu katvas kestas. Deformeeriva osteoartroosi tekkes on oluline roll mehhaaniline koormus liigeskõhrele, eriti suur kehakaal, raske füüsiline töö ja üksikute liigeste püsiv ülekoormatus. Gonartroos ehk põlveliigese artroos. Ülevaade inimkonna vanim haigus kõige levinum liigesehaigus esmane osteoartroos tekib terves kõhrekoes teisene osteoartroos on degenariivne protsess valu tekib tavaliselt liigese koormamisel ja kaob rahuolekus Sümptomid liigesevalu mehaanilist tüüpi valu, jäikus liigese funktsioonihäire põlve paindumine on raskendatud liigesesisene krigin Riskitegurid
Sugukond: Karulased Ursidae Perekond: Karu Ursus Liik: Karu VÄLIMUS Karu on suur, tugev, kohmakas loom, keda katab pikk ja tihe karvastik. Eriti pikad karvad kasvavad turjal, sabajupp on karvade sees peidus. Karvastiku värvus varieerub pruunikaskollasest mustjaspruunini. Vanemad karud on heledamad, valge kurgulaik esineb põhiliselt noortel. Isakaru on märksa suurem kui emane .Eesti karude kaal jääb ilmselt 90200 kilo vahele. Karude kehakaal muutub aasta jooksul isegi kuni 20% taliuinaku tõttu. ELUPAIK Karu eelistab elada põhiliselt suuremates metsamassiivides, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab 3 ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades
Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, · kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, · ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende veel täielikult väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup I (Jood) Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub:
Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss
1. Tööergonoomika. Õppeaine eesmärk: Aine läbinud üliõpilane: 1. tunneb terviseriske töös füüsilist abi vajavate patsientidega 2. oskab kasutada ergonoomilisi võtteid riskide vähendamiseks, väsimuse ennetamiseks ja töövõime taastamiseks Hindamine: Kursus lõpeb hindelise arvestusega. Etteantud situatsioonülesande lahendamisel tuleb demonstreerida oma oskusi tööasendite ja võtete kasutamisel ning töö organiseerimisel. 1.1. Terviseriskid töös füüsilist abi vajava patsiendiga. Põhimõisted: Füüsilist abi vajav patsient Terviseriskid Füüsiline ülekoormus Ülekoormushaigused Patsiendile füüsilise abi osutamine kujutab endast rasket füüsilist tööd, mille terviseriskiks füüsiline ülekoormus. Füüsiline ülekoormus soodustab vigastuste ja ülekoormushaiguste teket. Füüsiline ülekoormusega kaasneb alati lokaalne vere- ja ainevahetushäire, mis põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Hapnikuvaegus soodustab kudedes patoloogiliste muutuste ja ülekoormus...
tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all. SÖÖMISHÄIRETE PÕHJUSED üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA ALAKAALU SÄILITAMINE PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES KEHATAJU HÄIRUNUD Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu
naised vähem. Energia kogus sõltub ka vanusest. Kasvav (13-20 eluaastat) organism vajab toidust rohkem energiat kui täiskasvanud inimene. Samuti mõjutavad organismi energiakogust ainevahetuse iseärasused, füüsiline aktiivsus ning paljudest muudest väiksematest teguritest. Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict'i valemiga. PAV, MEHED: 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED: 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas (Instituut, Energia on meie organismile 8 vajalik elutegevuse tagamiseks) TABEL 1. 9 2. TOITUMISPROGRAMM NUTRIDATA Õigesti toitumine on paljude inimeste jaoks väga oluline. Huvilistele leidub oma toitumise jälgimiseks tuhandeid erinevaid programme. Raske on aga
Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Selle graafiline kujutis on variatsioonikõver. Nad iseloomustavad eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Muutlikkuse uurimiseks kasutatakse tihti kaksikute meetodit. Ühemunakaksikud on täpselt samasuguse genotüübiga,
Siiski tundub, et Luule Viilma filosoofia kehtib - ta on aidanud nii mõnelgi inimesel üle saada mitmetest haigustest. Tema põhiliseks väiteks oli, et inimene peab andestama, andestama oma haiguste põhjustele, andestame endale ja üldse kõigile ja kõigele. Võib-olla ei tulnud nohu, mis oleks pidanud olema karistus solvumise eest esmaspäeval minu kehasse sellepärast, et ma endale solvumise andestasin? Teiseks väiteks, mille tule alla võtan, on see, et liigne kehakaal tuleneb vihast (ehk liigsest vihast?). Mõni aeg tagasi, mil olin väga ametis omaenda poolt õigeks tunnistatud tee järgimisega, vaatasin inimesi ning muudkui vihastasin, muudkui solvusin ja muudkui vihkasin kõiki, kes olid minu silmis suurte pahedega üle kuhjatud. Viilma õpetuse järgi oleksin pidanud poole aastaga ligi poole oma kaalust juurde võtma (varem olin ma lihtsalt enesehaletsusega ametis nooruk, kes ei osanud hukka mõista kedagi, peale iseenda). Võin ju
tervist. EESTLASTE TOITUMINE: Eestlastel on tavaks süüa liiga palju, enamusele meeldib rasvane toit. Paljud kasutavad liigsetes kogustes keedusoola. Süüakse suhteliselt vähe taimset toitu .Palju rafineeritud (peene välimusega ning suure värvaine sisaldusega) toiduaineid ja üheks suurimaks probleemiks eestlastel loetakse kiirtoitu. ÜLEKAALULISUS: Tartu ülikoolis läbi viidud poiste ja tüdrukute kehakaalu uuringud sünnist 18-nda eluaastani näitasid, et laste kehakaal võib olla väga erinev ja sõltub nii kasvust kui ka kehaehitusest. Eelmisel aastal Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas ilmale tulnud kahest ja poolest tuhandest lapsest kaalusid 54 üle nelja ja poole kilo. Arstid ei oska laste suurt sünnikaalu alati põhjendada:tegemist võib olla päriliku kehaehitustüübiga või ka ema ainevahetushäirega raseduse ajal. Kui ema veresuhkrutase organismis on üle normi, sünnib tavaliselt suur laps
8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. 11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V 12.Füüsikalise suuruse tunnused: 1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni. 17.Mitu erinevat ainet on koos. 18.p=m/v 19.jah 21.aatom-aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist,elektron k. molekul-on aatomitest aine osake. aine osake -aine kõige väiksem osake. 22.H, O, C, N 23.CO2, H2O. 1, 2 24.lihtaine koosneb ühest teatud ainest nt suhkur, vesi 25.Liitaine koosneb 2 või enamast ainest näiteks suhkruvesi jnt. 26.Naatriumi (Na) aatom: prootonite arv:11; elekronide a.-11 ;e.kihtide ar.-3. Igal kihil+11)2)8)1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
