ümberringi toimub. Vaatan ringi, vanalinnas. Tänaval kõnnivad mehed mustas, valges, roosas. Keegi neist ei kõnele eesti keelt. Nad on välismaalased ja tulnud siia oma silmaringi laiendama. Kas nemad on siis need õiged inimesed kes samuti jälgivad maailma iseeenese ''mätta'' otsast? Kui neile kõnnib vastu naine, silesäärne ja blond, nad vilistavad. Ka nemad õpivad sedasi elu tundma. Olen proovinud siin mätta otsas mõelda paljule. Üks mitmetest mõttekaaslasteks oleks see et kas tõde on olemas? Tõe all pean silmas pigem absoluutset tõde, millest on sunnitud lähtuma kõik inimesed maapeal. Tavaline arvamus on, et selline tõde tõepoolest eksisteerib. Mina aga olen kas siis oma rumalusest, püüdest erineda või hoopistükkis tarkusest endale kinnitanud, et seda ei ole, et inimesed võivad oma veendumuste, oma maailmavaatega seda tõde muuta. Kuna ma ei ole veel sellele leidnud vettpidavaid argumente, olen
jahmatusest kangestun, ja see kangestus ise peaaegu kinnitab mu arvamust, et ma magan. No olgu, oletame, et me näeme und, ja ei pea paika need seigad, et me teeme silmad lahti, liigutame pead, sirutame käsi, ja võib-olla ka see, et meil on niisugused käed ja üldse niisugune keha; ikkagi tuleb vähemalt tunnistada, et see, mida unes nähakse, on justnagu maalid, mida ei ole saadud vormida teisiti kui tõeliste asjade sarnasteks; ja et seetõttu on olemas vähemalt need asjad üldse silmad, pea, käed ja üldse keha, on olemas mingid asjad, mis ei ole kujuteldavad, vaid tõelised. Tõepoolest, ka maalikunstnikud, isegi siis, kui nad püüavad kujutada väga ebatavalise kujuga sireene ja saatüreid, ei suuda ju anda neile täiesti uut kuju, vaid ainult segavad kokku erinevate loomade kehaosi, või kui nad ehk mõtleksidki välja midagi niivõrd uut, et sellesarnast pole iial
....................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Descartes (ladinapäraselt Cartesius) sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm)
võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine.
Anaximandros: Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). Piirid puuduvad, maa ei toetu millelegi. Anaximenes: Temal arche piiritletud,õhk -- nii aine kui ka samas apeiron Pythagoras: Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa). Zenoni Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn: kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb
palju sügavam, mõttelisem? Sedavõrd keeruline, et enamus meist ei tunne terve eluaja jooksul seda ,,tegelikkust" ega mõista oma eesmärki, oma osa selles kõiges. Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga? Descartes leidis oma filosoofilise arutluse jaoks väga õige vormi. Üksindus, vaikus ja rahu. Samuti oli väga tähtis kasutatud metoodika minna täiesti algusse, kahelda kõiges ja alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja looma ka tunde, et see kõik on tõelisus, võib seda teha ka näiteks ärkvel olles? Koguaeg? Need on peamised küsimused, mida Descartes endalt küsis ja millele asus vastust otsima. Descartes alustas oma meditatsiooni täiesti algusest. Iseendast. Jättes kõrvale kõik muu,
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi. Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust.
Kõik kommentaarid