Regulatsioonimehhanismid (0)

Homoöstaas inimesel
Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema.
Energiabilanss
Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E- energia; V- väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus ; M- metaboolne; T- töö energiakadu . Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme aktiivsed siis lisandub ka T. Paljud bakterid tõstavad organismi vastupanuvõimet haigustele.
Hingamise ja vereringe regulatsioon
Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdeerumisel. Seda protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus . Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus , seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid:

• adrenaliin , mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon , mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine;
  
• jäsemete liigutamine
  
• vererõhk – kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist.
  

Veresuhkrusisalduse kontroll
Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades.
Verre jõuab glükoos:

• toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel;
  
• glükogeeni lagundamisel. Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis siis, kui glükoosi on kehas liiga palju;
  
• glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest.
  

Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel ehk pankreasel. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon aktiviseerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama.
Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid
Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes, samuti on seal eriti palju glükoosi metabolismiga seotud ensüüme.
Maksa ülesanded:

• vere glükoosisisalduse kontroll,
  
• aminohapete sisalduse kontroll,
  
• palsamvalkude süntees,
  
• punaste vereliblede süntees lootel,
  
• vere punaliblede lagundamine,
  
• kahjulike ainete lagundamine,
  
• sapi tootmine,
  
• rasvade sisalduse kontroll,
  
• vitamiinide varu säilitamine,
  
• kolesterooli süntees.
  

Eritamine ja veebilanss
Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida . Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks.
Termoregulatsioon
Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate . Meie nahk suudab toota melaniini – tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus.
Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil:

• soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis )
  
• konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega)
  
• aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks)
  
• soojuskiirguse teel.