Diabetes mellitus

Gahan, Dave

Diabetes mellitus (0)

Tartu Ülikool - Sport - Kehaline kasvatus ja sport

1 Hindamata

TARTU ÜLIKOOL
Kehakultuuriteaduskond
Diabetes mellitus
KKSP.02.028 Tervisekasvatuse alused
Referaat
2011

Sisukord

Sisukord 2
Diabetes mellitus 3
Tunnused 3
I tüüp 4
II tüüp 5
Ravi 7
Hüpoglükeemia 7
Hüperglükeemia 8
Ennetamine 9
Kasutatud materjalid 10

Diabetes mellitus

Eesti keeles diabeet ehk suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß- rakud . Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine . II tüüpi diabeedi puhul on insuliini tase normis , aga vähenenud on organismi insuliinitundlikkus.
Toidust saadud süsivesikud lagundatakse glükoosiks ehk veresuhkruks , mis on energiaallikaks keha rakkudele. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kõikidel tervetel inimestel on organismis nii päeval kui öösel väike kogus insuliini. Kui seda ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja glükoosi tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib, organism lihtsalt ei omasta toitaineid.
Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi pärast söömist ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem ning kui veresuhkur on juba üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga.
2000. aastal oli maailmas üle 170 miljoni diabeetiku, mis moodustad 2,8% kogu elanikkonnast. Neist 44 miljonit arenenud turumajanduslikes riikides ning 46 tuhat Eestis (4,4 % elanikkonnast). Kõige kõrgem on haigestumus Soomes, kus on umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Jaapanis , Koreas ja Hiinas on haigestumus aga kõigest 0,5-2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Eestis on vastav näitaja 10-11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.

Tunnused

Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel, kui ka vere suhkrusisalduse mõõtmisel. Sümptomiteks on suurenenud janu, sage urineerimine, püsiv väsimus, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. II tüüpi diabeedi korral võivad sümptomid vaid osaliselt avalduda. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus , iiveldus, oksendamine , üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Varjatud või kergemate vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on siiski olemas ja vajab kindlasti ravi.

I tüüp

I tüüpi ehk insuliinisõltuv diabeet esineb umbes 10% juhtudest ning tekib reeglina lastel või noortel täiskasvanutel, kõige enam haigestutakse eelkooli- ja puberteedieas. Tegu on kroonilise haigusega ning nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. I tüüpi diabeedi üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus, mis tähendab, et kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Kõhunäärme ß-rakkude kahjustuse põhjustajaks on insuliit, mis on valikuliselt ß-rakke hävitav põletikuline protsess. Insuliidi näol on tegemist immuunsüsteemi rünnakuga omaenda tervete kudede vastu. Selles osalevad mitmesugused immuunsüsteemi rakud, eelkõige lümfotsüüdid. Haigusnähtude avaldumisel on 80-90 % ß-rakke juba hävinud ja asendunud sidekoega. Teada on ka see, et kõhunäärme kahjustuse protsess võib olla selleks momendiks kestnud juba aastaid. Mis põhjusel immuunsüsteem ß-rakke ründab, pole täpselt teada, kuid on leitud, et haigusprotsessi tekkes mängivad rolli nii geneetilised, kui ka keskkonnafaktorid.
I tüüpi suhkurtõbe soodustavaid faktoreid leidub nii pärilikes-, kui ka keskkonnategurites. Pärilike faktorite tähtsust näitab haigestumise sagenemine perekonniti. Isa haiguse korral on lapse risk 5 %, ema haiguse puhul 2,5 %, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20 %-ni.
Välis- ehk keskonnafaktorite rolli ilmestab kõige paremini fakt, et ühemunakaksikutel on kokkulangevus I tüüpi diabeedi suhtes vaid 35-50 %. Sealjuures omavad ühemunakaksikud täiesti ühesugust geneetilist materjali.
Kõige intensiivsemalt tegeletakse tänapäeval viiruste ja teatud toidufaktorite rolli uurimisega ß-rakkude autoimmuunse protsessi vallandamisel ja püsimisel. Toiduainetest on kõige teravama tähelepanu all lehmapiim : on andmeid, et liiga kiire üleminek rinnapiimalt lehmapiimale või selle baasil valmistatud toitesegudele imikueas võib tõsta diabeediriski. Mis puutub aga magusasöömisse, siis praeguste teadmiste kohaselt ei ole see seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga.

II tüüp

II tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeeti või vasturegulatsiooni suhkurtõbe esineb umbes 90% juhtudest ning esineb põhiliselt vanemaealiste tüsedate inimeste haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik , kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkrut õigel tasemel, kuid mõnikord peab kasutama ka insuliini.
II tüüpi diabeet sõltun ka geneetilistest faktoritest: ühe diabeetikust vanema puhul on risk 40 % ja mõlema puhul 70 % haigestumiseks .
II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused:

avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta;
esineb sagedamini naistel;
kaasneb sageli rasvumisega;
on ilmse päriliku seosega;
ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normigi;
insuliinitundlikkus on langenud, ehk vere suhkrunivoo reageerib insuliinile loiult;
hüpoglükeemia kalduvust on väga harva;
atsidoosi ja suhkurtõve koomat on harva;
reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal .

Insuliinikulu suurendavad väga oluliselt napi kehalise koormusega eluviis, rikkalik toidulaud ja rasvumine. Insuliini äratundmise ja töötingimuste häirete ning insuliini suurema kulu korral saab organism end aidata sellega, et on sunnitud insuliini rohkem tootma. Tekib insuliini kõrge verenivoo ehk hüperinsulineemia faas, kus vähemalt esialgu vere suhkrunivoo on normis. Hüperinsulineemia faas on suhkurtõve II tüübi kujunemisel alati olemas, kuigi selle põhjused võivad olla erinevad.
Mõnes mõttes on see luksusfunktsioon ja niikaua, kui kõhunäärme rakud suudavad kõvasti tööd tehes rohkesti insuliini toota, suhkurtõbe veel ei teki, arenevad vaid muud haiguslikud nihked (kalduvus kõrgvererõhule, vereringehäired, suurenenud eeldused edasiseks rasvumiseks, ateroskleroosi kiirem areng).
Hüperinsulineemia põhjuste pikemaajaline jätkumine kurnab insuliini tootvad kõhunäärmerakud lõpuks välja ja siis jõuabki kätte II tüüpi suhkurtõbi. Suhkurtõve selles faasis, kus vere suhkrunivoo on normist kõrgem, püsib väga suur ateroskleroosirisk. Seepärast käivad II tüübi suhkurtõvega sageli kaasas kõrgvererõhutõbi ning suurte veresoonte kahjustused, mille finaaliks võivad olla jalagangreen, ajuinfarkt ja verevalandus, samuti südameinfarkt.

Ravi

Diabeedi näol on tegu kroonilise haigusega, mille ravi on eluaegne ning selle aluseks on toiduvalik ehk dieet . Lisaks dieedile kasutatakse suhkruhaiguse raviks veresuhkrut alandavaid tablette ja insuliini. Veresuhkrut alandavaid tablette saavad tarvitada ainult need inimesed, kelle kõhunääre on veel võimeline insuliini eritama. Tabletid ei sisalda ega asenda insuliini, nad ainult suurendavad insuliinieritust kõhunäärmest. I tüüpi diabeedid peavad insuliini süstima, sest seedeprotsessis see lihtsalt lagundataks. Võimalikult normilähedase veresuhkru taseme hoidmiseks tuleb seda teha päeva jooksul korduvalt, isegi kuni 5-6 korda. Kaasajal kasutusel olevad süstepliiatsid ja ühekordsed nõelad võimaldavad süstida praktiliselt igas olukorras. Lisaks saavad diabeetikud endal glükomeetri abil suurema vaevata ise veresuhkrut määrata. Oluline on muidugi ka kindlast söögirežiimist kinnipidamine .
Suhkruhaiguse hea ravi on väga oluline; ravimata suhkruhaigeid ähvardab diabeetiline kooma . See on eluohtlik seisund, mille ajal on inimene teadvuseta ja häiritud on peaaegu kõik organismis toimuvad protsessid.
Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust.
Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: “Diabeet pole haigus, vaid elustiil!”

Hüpoglükeemia

Siiski võib ette tulla olukordi , kus diabeetik vajab kõrvalist abi. Nimelt on oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Verest saadavat glükoosi tarvitab kõige vahetumalt kesknärvisüsteem. Seetõttu torkavad hüpoglükeemia puhul ümbritsevatele inimestele silma just kesknärvisüsteemi häired: diabeetiku veider käitumine, segasus, uimasus, kõne- ja koordinatsioonihäired ning teadvuse kadu. Väiksematel lastel võib teadvusekaotus tekkida ilma eelnevate hoiatavate sümptomiteta. Kui haige on teadvusel, antakse talle esmaabiks magusat sööki või jooki . Variandid oleksid 2-3 suhkrutükki või kommi, klaas mahla või limonaadi, klaas piima koos saiakääruga. Teadvusetuse korral ei tohi seda aga teha, vaid tuleb koheselt kutsuda kiirabi . Kuni arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale määrida mett või suhkrusiirupit.
Just hüpoglükeemia oht on põhjus, miks ümbritsevad inimesed peaksid olema I tüüpi diabeetiku olemasolust teadlikud. Rasket hüpoglükeemiat esineb harva ja mõnel diabeetikul üldse mitte, kuid selle tekke võimalust tuleb silmas pidada.

Hüperglükeemia

Kõrget veresuhkru taset on organism võimeline taluma kauem, lausa päevi, ilma et patsiendi üldine enesetunne oluliselt muutuks. Vastavalt sellele on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient jõuab tavaliselt ise arsti poole pöörduda. Esmaabina insuliini süstmine on igal juhul keelatud, sest juhul, kui veresuhkur on hoopis madal, on täiendav insuliin eluohtlik. Väike kogus magusat kõrge veresuhkruga haige seisundit aga ei halvenda.

Ennetamine

Suhkurtõve pärilikkust muuta ei saa, ka vanadusest pole kellelgi pääsu. Küll saab II tüüpi suhkurtõve teket tunduval määral edasi lükata ning juba olemasoleva suhkurtõve ja veresoonkonna aterosklerootiliste haiguste arengut pidurdada . Selleks tuleb olla kehaliselt aktiivne, säilitada normaalne kehakaal, rasvumise korral püüelda kas või ühe kilo kaupa normaalkaalu poole. Ka liialdused toidulaua taga jäägu magusateks minevikumälestusteks.
Oluline on märkida diabeedi ennetamise tähtsust ja diabeetikutel hilistüsistuste vältimise olulisust. Ainult õigeaegse koolituse, abivahendite ja ravimite tagamisega ja toimetulekuõpetusega on võimalik säilitada diabeetikute elu- ja töövõimet.

Kasutatud materjalid

Halling T. 1994. Ajakiri Diabetes nr 1.
Kelk J. 1994. Ajakiri Diabetes nr 3.
Rajasalu T. 2009. Suhkurtõbi, arstiteaduskonna loengumaterjal.
Wild et al. 2004. Global Prevalence of Diabetes.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dave Gahan Õppematerjali autor

Diabeedi kirjeldus, ravi, ennetamine, kuidas käituda ohuolukorras.

diabeet diabetes mellitus suhkruhaigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Diabeet ehk suhkurtõbi

Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühm

Meditsiin

doc

Diabeet

Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). S

Kehaline kasvatus

docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Referaat Diabeet Carmen Kivstik 16.12.13 Mis on diabeet ehk suhkruhaigus? Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata vere

Bioloogia

docx

Diabeet ehk suhkruhaigus

Rakvere Ametikool Diabeet ehk suhkruhaigus. Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 SISUKORD Rakvere Ametikool 1. Diabeedi ajalugu. Diabeeti tunti juba antiikajal. Selle kiirelt surmale viiva vormi, s.t. I tüüpi diabeedi esimene teadaolev kirjeldus pärineb Kreeka aladelt II sajandist. Mingit efektiivset ravi kuni insuliini avastamiseni 1921. a. ei tuntud. Revolutsioonilise avastuseni jõudsid 1921. a. Kanada Toronto Ülikooli teadlased Frederick Banting ja Charles Best. Nad eraldasid koera kõhunäärme ekstrakti ning süstisid seda teisele koerale, kelle kõhunääre oli eemaldatud ja kelle organism seetõttu insuliini ei tootnud. Tulemuseks oli veresuhkru langus. Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loo

Toitumisõpetus

odt

Uurimistöö - Diabeet

DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid...............................................................................................................................6 4. Diabeedi esinemissagedus...........................................................................

Bioloogia

docx

Eritoitumine

Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired

Toitumisõpetus

rtf

DIABEET

Eestis toimub teavitustöö süsteemselt vaid teatud haiguste puhul, kuid ka diabeeti tuleks senisest enam avalikkuses käsitleda. Palju informatsiooni ja materjali haiguse kohta on internetis, kuid arvestatav osa riskigruppi kuuluvatest ehk vanemad inimesed ilmselt sellega ei tutvu. Seepärast peaks ikkagi meedia vahendusel diabeeti ja sellega kaasnevaid tüsistusi ning ravi olulisust propageerima. KASUTATUD KIRJANDUS Brewer, S. (2008). Natural Healt Guru: Overcoming Diabetes. Toimetulek diabeediga. Tallinn: Maalehe raamat. (2009). Halling, T. (1994). Mis on suhkruhaigus? http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1737 (08.10.2013) Ilanne-Parikka, P. Kangas, T. Kaprio, A.E. Rönnemaa, T. (1999) Diabeet. Tallinn: AS Medicina. (2000) Rajasalu, T. (2003) II tüübi diabeet. http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 ( 08.10.2013) Täht, E (1999) Diabeet Õppematerjal haige hooldajale Tallinn (2002) Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Tartu

Rahvatervis

doc

Diabeet

SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6 Rasedusaegne diabeet ehk ge

Tervis

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk