Diabeet (0)

1 TÜÜP
Pärilikkus
Mis tegelikult põhjustab 1. tüüpi diabeeti, st. mis paneb organismi immuunsüsteemi reageerima valesti, ei ole tänaseks täiesti selge. On siiski teooriaid , et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet , suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või –vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%.
Esmased sümptomid
Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus
Ravi
Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki.

tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada.
2tüüp
2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas.
Esmane ravi on dieet , kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine . Kui vaatamata sellele püsib veresuhkur kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või mõnel juhul ka insuliin . Sageli on vaja raviskeemi lisada ka vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid , et vähendada tüsistuste riski.
2. tüüpi diabeedi riskifaktorid
•  Vanus üle 40 eluaasta
•  Diabeedi esinemine perekonnas
•  Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
•  Eelnenud veresuhkru omastamise häire
•  Kõrgenenud vererõhk
•  Kõrgenenud kolesterool
•  Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
•  Naistel rasedusaegne diabeet
Sümptomid ehk haiguse avaldumine
Haigustunnused ( näiteks suukuivus, janu, väsimus jt.) võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. –ndast eluaastast mõõta oma veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui teil esinevad ka riskifaktorid, kui teil aga puudub eelnev risk, siis soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga 3 aasta järel.
2. tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada
Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal , vähene stress ning õige toidurežiim.
RAVI
RAVIMID
Mõlemad, nii tablettravi, kui ka insuliin alandavad veresuhkru taset.
1. tüüpi diabeetikud vajavad ellujäämiseks päeva jooksul mitmesüste insuliinravi või siis insuliini manustamist insuliinipumbaga.
2. tüüpi diabeetikud peavad eelkõige korrigeerima oma elustiili, hakkama rohkem liikuma ja tervislikult toituma, et alandada kehakaalu. Seejärel saab nende veresuhkru taset alandada tablettraviga, kuid kuna haigus on progresseeruv, siis vajavad ka 2. tüüpi diabeetikud mõne aja möödudes insuliinravi.
On tähtis saavutada nende elementide õige vahekord ehk tuleb õppida elama diabeediga. Tasakaalu saavutamine nõuab diabeetikult eluaegset pühendumist.
TOITUMINE
Diabeetikule on kõige tähtsam süsivesikute hulga jälgimine, kuid kui olete ülekaaluline, peate arvestama ka rasvu ja valke.
Veresuhkru ravieesmärgi saavutamiseks on vajalik õige toitumine, tablettravi ja/või insuliinravi ning piisav füüsiline koormus. Isegi kui te juba võtate tablette või süstite insuliini, peate järgima tervisliku toitumise põhimõtteid, et hoida veresuhkur normi piires.