Tervislik toitumine ja selle aktuaalsus tänapäeval (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Tervislik toitumine ja
selle aktuaalsus tänapäeval
Väimela 2010
Tervislik toitumine
Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid , liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut.
Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajalikud.
Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: süüa tuleb vastavalt vajadusele, organismile vajalikke toitaineid tuleb tarbida õiges vahekorras, mõõdukalt võib süüa kõike, mis maitseb, tuleb süüa mitmekesist toitu. Organism peab toidust saama korraga nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige füüsiliseks tegevuseks ja põhiainevahetuse käigushoidmiseks. Kui organism saab energiat vajatust rohkem, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist, nii võib kujuneda ülekaal ja tekkida tervisehäired, mis kaasnevad ülekaaluga. Kuid tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Organismis on igal toitainel täita oma roll. Piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on kala- ja lihatooted , kuid samas pole neis C-vitamiine. Võib süüa kõike, kuid mitte piiramatult. Magusa ja rasvarohke toiduga ei tohi liialdada, tuleb süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholiga tuleb olla eriti ettevaatlik. Ükski liialdus pole tervisele hea.
Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimateks kiudainete allikateks. Kõige rohkem sisaldavad puu- ja köögiviljad C-vitamiine. Samuti leidub neis ka B-grupi vitamiine ning vitamiini E. Puu- ja juurviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju. Soovitavalt kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Mida erinevad ja värvilisemad need on, seda parem. Väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine ei ole samuti kasulik, kuna siis ei jaksa me enam süüa teisi vajalikke toiduaineid ning seetõttu võib kannatada valkude, asendamatute rasvhapete ning osade vitamiinide-mineraalainete küllaldane saamine.
Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, maitset , aroomi või mõnda muud omadust. Lisaainete hulka kuuluvad ka kunstlikud magusained , millega magustatud toiduaineid tarvitavad diabeetikud ja inimesed, kellel on probleemiks liigne kehakaal .
Tänapäeval üritatakse tervislikule toitumisele üha rohkem rõhku panna, et noored mõistaksid, et elus on muud kui hamburgerid ja friikartulid. Koolides on see teema üsna aktuaalne ja koolimaju kaunistavad plakatid puu- ja juurviljadest ning nende kasulikkusest ja tavaliselt on võrdluseks kõrvale toodud rämpstoidu kahjulikkus jms. Ka kooli toidumenüüd on koostatud nii, et seal oleks piisavas koguses taimset ja loomset toitu, et toidulaud poleks üksluine, kuid valiku langetab siiski igaüks ise ja kedagi sundida ei saa, kuid lapsevanemad peaksid juba kodus mõtlema sellele, et nende laps sirguks terve ja tugev. Tervislike eluviiside peale mõeldakse tavaliselt alles siis, kui peeglisse vaadates pole vaatepilt ilus või lemmik riideese enam selga ei mahu. Ühesõnaga igaühe tervislik seisund on enda teha ja eluviise kellelegi peale suruda ei saa.