Dünaamikast (0)

Newtoni I seadus
Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( või on paigal) kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis)
Kehade omadus- inertsus . Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena.
Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg.
Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama , parast ei saa pidama''.
Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomustab jõud [f]=1 N. Mida suurem on mõjuv jöud, seda rohkem muutub keha kiirus
Newtoni II seadus
Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am
KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT
Newtoni III seadusetus
Kaks keha mõjutavad alati teineteist samasuurte jõududega, ainult need jõud on vastassuunalised. F= -F

jõud tekivad alati paari kaupa. Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse ühte valemit.
Jõud looduses
A) Gravitatsiooniks nim kõikide kehade tõmbumist. Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb:

kehade massidest
2. kehade vahelisest kaugudest
F= G*m1*m2/ r2
F=gravitatsioonijõud,
m= kehade massid
r-kehadevaheline kaugus
Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht - üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks

lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8)
2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades
g= GM/(R+h)2
Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr
Kui alus liigub alla kiirendusega a, siis on keha kaal väiksem raskusjõust P= Fr=ma.
Erijuht- kui keha liigub alla kiirendusega g siis on ke kaal null
ELASTSUSJÕUD
Deformatsioon - keha kuju või muutmist . Kehad käituvad deformeerimisel erinevalt.
*rabeda kehad purunevad
*plastsed keha võtavad uue kuju ja ei taastu

• elastsed kehad taastavad oma kuju
  

Elastusjõud püüab tasakaalustada esialgse kuju.
Elastse deformatsiooni liigid on
tömbe ja surve deformatsiooni
nihke deformatsioon
painde deformatsioon
väände deformatsioon
F=k delta l
Fe= elastsusjõud
k= vedru jäikus
delta l = vedru pikenemine
delta l= l2, =l1
HÕÕRDEJÕUD
Üksteisega kokkupuutuvate kehade vahel, kui nad hakkavad üksteise suhtes liikuma. Kehad vöivad olla tahkem vedelad, gaasilised. Nim liugehõõrdumiseks. Hõõrdejõud on võrdne toereaktsiooniga ja suunatus suhtelisele liikumisele. F= (müü)N F=hõõrdejõud, Müü=hõõrdetegevus, N= toerektsioon (mg)
Toereaktsioon on aluse mõju keheale, mis asub alusel.
IMPULSS
Keha impulsiks nim keha massi ja kiiruse korrutist.
P= mv ( p=keha impulss, m=keha mass, v=keha kiirus)
P= 1(kg*m/s)
Kasutates impulsi mõisted, saab Newtoni II seadusele anda kuju F=ma=>m(v1-v2)/t=>deltaP/t
Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteem koguimpulss on jääv. P= p1+p2+ pn=kehade impullssie algbraline summa.