Oksiidid (0)

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik ning teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid.
Kaltsiumoksiid
Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne . Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu . Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav . Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite , näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi sees niimetatakse kaltsiumoksiidi E529 ja seda kasutatakse happesuse regulaatorina. Seda kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiid on mürgine.
Alumiiniumoksiid
Teine tähtis metalloksiid on alumiinumoksiid (Al2O3). Alumiiniumoksiid (teise nimega korunt) on keemiliselt väga püsiv valge tahke aine, ta on amfoteerne oksiid . Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2054 C° ja keemistemperatuur on 2980 C°. Ta ei reageeri veega ning on väga vastupidav ka hapete ning leeliste lahuste suhtes. Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Looduses esineb see oksiid puhtana mineraalkorundina. Seda ainet kasutatakse hambalaborites arvatavasti plommide jaoks. Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise väljaspoole toaseinu. Seda oksiidi kasutatakse veel varikoosi (veeni) valu ja haavandite ravis . Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina.
Vesinikoksiid
Vesinikoksiid ehk vesi ehk oksidiaan ümbritseb meid kõikjal. Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks. Vesi on ka üks parimaid lahusteid, seda kasutatakse paljude gaasiliste, tahkete ja vedelate ainete lahustamiseks. Vesi on ka läbipaistmatu, lõhnatu ja maitsetu. Pärast vesinikku ja süsinikoksiidi on vesi molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal (levimises) Universumis. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Vesi ei sisalda erinevalt teistest ainetest kaloreid , piisav vee kogus päevas saadakse, kui jagatakse oma kehakaal 8-ga ja nii mitu klaasi tuleb juua. Vesi on väga kasulik. Veega toimuvad ka protseduurid spaades.
Süsihappegaas
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid on süsiniku stabiilseim oksiid. Ta on mittemetalloksiid ehk happeline oksiid. Selle molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist (CO2). Süsihappegaas tekib hingamisel ning süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga. CO2 on omapärane, sest tema kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfääri õhust. Ta lahustub vees mõõdukal määral. Suures konsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Seda gaasi kasutatakse meditsiinis, gaseerimisel, tulekustutites ja toiduainete külmutamisel. Taimedel on fotosünteesimiseks vajalik süsihappegaas. Tahket süsihappegaasi nimetatakse kuivaks jääks ja seda kasutatakse tulekustutites. Lisaks kasutatakse seda ka keevitamise kaitsegaasina. Seda gaasi esineb atmosfääris looduslikult. Igal hingetõmbel eraldub CO2-te.