Hallhüljes (0)

Hallhüljes
Riko Kaspar Madisson
Viimsi Keskkool
6A klass
SISUKORD
3. Sissejuhatus
4. Kirjeldus
5. Levik, elupaik
6. Toitumine
7. Sigimine
8. Areng
9. Ohustus ja kaitse
10. Kokkuvõte
11. Kasutatud materjalid
SISSEJUHATUS
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad . Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja .
KIRJELDUS
Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210–330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170–310 kg ja emastel 105–186 kg.
LEVIK, ELUPAIK
Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi.
Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit.
Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000.
TOITUMINE
Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad.
SIGIMINE
Sigimise aeg on veebruarist märtsini.
Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad . Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale.
Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat.
ARENG
Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda , vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena.
OHUSTUS JA KAITSE
Kaitse Eestis
Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu).
Vaenlased
Looduslikke vaenlasi on hüljestel vähe, kui mõned juhused mõrtsukvaaladega välja arvata. Läbi aegade on ka Eesti rannikualadel kõrgelt hinnatud hülgerasva, mistõttu on inimene olnud hüljeste peamine vaenlane jahimehena. Tänapäeval enam hülgejahti eriti ei peeta ning hülgepopulatsioonid on kõikjal maailmas tõusnud alates 80-ndate aastate madalseisust.
KOKKUVÕTE
Hallhüljes on üks võrdlemisi suur loom. Ta kuulub loivaliste hulka ning ta põhitoiduks on kala. Viimasel ajal on hallhüljes kaluritega pahuksisse sattunud. Hallhülged elavad kolmes suures asurkonnas, nendeks on Lääne-Atlandi, Ida-Atlandi ja Läänemere asurkonnad. Hallhüljes on pikaealine imetaja.
KASUTATUD MATERJAL:
http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hallhuljes_mihkeltalvi.ht m
11