Psühholoogilised söömishäired (0)

KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega.
psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/

7% Naistest on söömishäire

50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid.

Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees.

25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega

Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid , baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50%-dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle selle. Paljud buliimia all kannatavad inimesed on eelnevalt kannatanud anoreksia all.
SÖÖMISHÄIRETE PÕHJUSED

• üHISKONNA MÕJU
  
• PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID
  
• GENEETILISED FAKTORID
  
• STRESS , PROBLEEMID SUHETES
  
• BIOLOOGILISED TEGURID
  
• ELUMUUTUSED
  
• 
  

ANOREKSIA

• ALAKAALU SÄILITAMINE
  
• PIDEV JA SUUR HIRM KAALUTÕUSU EES
  
• KEHATAJU HÄIRUNUD
  

Anoreksia (anorexia nervosa ) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Häire avaldub alatoitumises ning sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega.
Anoreksiaga inimene
• mõtleb enamuse ajast toidule, söömisele ja kaloritele;
• loob erinevaid reegleid seoses toidu ja söömisega;
• jätab vahele ja väldib söömist avalikus kohas;
• peidab sageli oma kõhnust ning eitab probleemi olemasolu.
Alakaalu ja näljutamise tõttu jääb inimene ilma eluks vajalikust energiast, mitmetest vitamiinidest ja mineraalainetest. Seetõttu on anoreksia eluohtlik haigus.

Anorexia nervosa tunnused:

• hirm kaalus juurde võtta
  
• oluline alakaalulisus, kaalu alanemine
  
• pidev kalorite lugemine
  
• keeldumine söögist
  
• näljatunde eiramine
  
• liigne füüsiline treening
  
• enda liiga sage kaalumine
  
• kergesti tekkiv külmatunne
  
• menstruatsioonitsükli häired
  
• tunne, et oled liiga paks, isegi kui oled väga kõhn
  
• küüned ja juuksed muutuvad hapraks
  
• kuiv ja kollakas nahk
  
• eelistatakse süüa üksinda
  
• või vastupidi, süüakse vaid siis, kui ollakse koos teistega
  
• meeleolu alanemine ja liigne ärritumine
  
• lanugo- karvad või peen karvakasv kätel, jalgadel ja seljal
  

RAVI Heas terviseseisundis anoreksia patsientide puhul on võimalik ambulatoorne ravi. Raskemas seisundi patsiendile on vajalik etapiline toetav haiglaravi, mille kestvus sõltub patsiendi kehakaalust, sümptomitest ja tervislikust seisundist. Ravi eesmärgiks on suurendada patsiendi motivatsiooni läbi tervislike toitumisharjumuste kehakaalu parandama. Spetsialistide koostatud toitumiskava aitab kehakaalu parandada turvaliselt ning aeglaselt, vähendatakse ka füüsilist koormust. Ravi sisaldab psühhoteraapiat (individuaalne-, grupi- ja pereteraapia), mille käigus õpitakse emotsioonide reguleerimist, probleemide lahendamist, kehtestamist jne.
BULIIMIA
Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu . Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolulangus, kurbus ja pinge.) https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/soomishaired-947
Buliimia ( bulimia nervosa) on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömishood, ülemäärane muretsemine oma kehakaalu pärast ja vajadus seda reguleerida äärmuslike meetmetega: nt esilekutsutud oksendamisega, lahtistite kuritarvitamisega, vahelduvate nälgimisperioodidega, söögiisu pärssivate ravimite ja diureetikumide kasutamisega. Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ja esineb vastupandamatu tung toidu järele. Buliimiat põdev inimene seab endale range kehakaalu piirangu, mis on tunduvalt väiksem tervislikust kehakaalust. https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infovoldikud/haigused/buliimia_PS.pdf
Ravi eesmärkideks on söömiskäitumise normaliseerimine ja tervisliku kehakaalu saavutamine (KMI 19,5–25), võimalusel füüsiliste kahjustuste parandamine, krooniliste organkahjustuste tekke vältimine ja antud haigusest tingitud psüühiliste sümptomite leevendamine.
Anoreksia ja buliimia puhul pööratakse tähelepanu peamiselt söögi kogusele ­ selle vähesusele või rohkusele.
Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides , mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired/ortoreksia
Ortoreksia korral on söömiskäitumine häirunud pika aja vältel.
Ortoreksia puhul pööratakse tähelepanu peamiselt söögi kvaliteedile.

•