Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Tänapäeva maailma hirmud" (15)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Tänapäeva maailma hirmud
Tänapäeva maailmas esineb mitmesuguseid hirme , mis võivad olla nii
majanduslikud, ühiskondlikud kui ka virtuaalsed. Siinses elukeskkonnas võime ennast tunda kaitsetult oma valitsevate
kõhkluste ja teadmatuse ees. Inimesed, kes kardavad midagi,
tekitavad endas stressi. See aga põhjustab mitmesuguseid haiguseid,
mis võivad isegi tappa. Selleks, et ära hoida tragöödilist
stsenaariumit, võiksid inimesed, kes omavad hirme oma tuleviku
suhtes, leida sobiv lahendus muretsemise maandamiseks.
Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja
uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga
mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil
ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle
nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva
menüüs, nagu elas peategelane raamatus „ Hulkur Rasmus”.
Tänapäeva maailma hirmud #1 Tänapäeva maailma hirmud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 332 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raido123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kirjand: Tänapäeva maailma hirmud

Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeval esineb inimeste elus mitmesuguseid hirme . Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle

Kirjandus
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3) Sotsiaalsus ­ Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4) Meelekindlus/teadlikkus ­ See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5) Neurootilisus ­ See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad. Sellel kõige moodsamal ja uuemal teoorial on ka mõned küsimärgid

Psühholoogia
thumbnail
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

­ juttkeha selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega ­ mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida · Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe komponendi vahelist eristust kaotada 4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent · Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega · Informatsiooni rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks tähelepanuressursse · Organiseerituse & struktuuri alged saame oma meelte omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel · Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria.

Enesejuhtimine
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena. Vägivald sisaldab eneses alati ohtu inimese tervisele ja selle tõttu olen antud töös lähtunud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt rakendatud tervise definitsioonist, mille kohaselt tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Sellest tulenevalt on väärkohtlemisest rääkides õige kasutada järgmist definitsiooni. Laste väärkohtlemine koosneb kõigist füüsilise ja/või emotsionaalse halvasti kohtlemise, seksuaalse kuritarvitamise, hooletusse jätmise või hoolimatu kohtlemise või ärilisel ja muul eesmärgil ekspluateerimise vormidest, mille

Ühiskond
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

........................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 0­3 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................

Arengupsühholoogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

elektromagnetvälja. Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju „vaimne“ osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole

Üldpsühholoogia
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Selle põhiliseks teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri- relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist. Maailmataju ,,vaimne" osa Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus ­ see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole

Teadus
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia ­ valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (15)

littlemax profiilipilt
littlemax: Ajab asja ära.
22:51 21-09-2010
rene321 profiilipilt
rene321: Päris asjalik
23:59 04-02-2009
erik43 profiilipilt
erik veber: fkgjdsfjgösde
09:14 01-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun