LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID (0)

Kutsekool - Meditsiin - Õendus

5 VÄGA HEA

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID

Liikumatus vähendab keha jõuvarusid ning pikaajaline voodisolek võib tuua endaga kaasa komplikatsioone.
Seetõttu on hoolduse üheks eesmärgiks patsiendi aktiviseerimine, et hoida keha loomulikke funktsioone ja ennetada komplikatsioone.
Komplikatsioonid toovad lisavaeva ja –valu, kahjud majanduslikus mõttes.

RISKIGRUPID

Halvatud
Teadvuseta haiged
Operatsioonijärgsed patsiendid
Vanurid
Nõrga üldise tervisliku seisundiga patsiendid
Inimesed, kelle veri on madala hapnikusisaldusega ( aneemia , vähk , südame- ja kopsupuudulikkusega pt)
Kõhnad ja ülekaalulised

KÕIGE TAVALISEMAD SÜMPTOMID

Dekuubitus
Pneumoonia e kopsupõletik
Tromboos ja emboolia e veretromb
Lihasatroofia ja väärasendid
Luustiku nõrgenemine
Neerukivid
Kuseteedepõletik
Kõhukinnisus
Depressioon e tuju langus, raskemeelsus

LAMATISED

Lamatis ehk survehaavand on naha ja nahaaluskoe haavand, mis tekib pikaajalisest survest , kui vere ja toitainetega varustatus ühes kehapiirkonnas on häiritud või lakkab täielikult.
Lamatise tekkimine on individuaalne, kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ning kauem kestnud lokaalset survet .

LAMATISE RISKIPIIRKONNAD

Ehkki lamatised võivad tekkida ükskõik, millisesse kehapiirkonda, esineb neist suurem osa keha alumisel poolel.
Sellili – kannad , tuharad, ristluu piirkond, abaluud, kukal, küünarnukid
Kõhuli- kõrvalest , silmalaud, otsmik , lõug, rangluud, põlved
Küllili-pahkluud, põlved, küünarnukid, puusad , roided , õlg , kõrvalest
Istudes - tuharad, ristluu piirkond, kannad, küünarnukid

LAMATISE TEKKIMIST SOODUSTAVAD TEGURID

KUDEDE KOKKUSURUMINE
KUUMUS
NIISKUS
HÕÕRDUMINE
HALB NAHAHÜGIEEN
HALB ÜLDTOITUMUS
HAPNIKUPUUDUS
VANUS
ISEENSLIKE KEHALIIGUTUSTE PUUDUMINE
VAIMNE TASAKAAL
RAVIMID
DEHÜDRATSIOON
INKKONTINENTSUS

LAMATISE ASTMED
I ASTE

Nahapunetus , mis jääb püsima 30 minutit peale asendi muutust ( haavale vajuades ei lähe see koht valgeks.
Nahk on terve
Haav võib paista nagu kerge päikesepõletus.
Kahjustuse kohas võib peale punetuse märgta ka turset , lokaalset temperatuuri tõusu, tihedaid sõlmekesi, võib sügeleda, võib olla valulik ,

II ASTE

Nahal on villid, lõhed , erosioon (uuristus)
Epidermise ( marrasnahk ) ja dermise ( pärisnahk ) kahjustus
Nahk pn punetav ja valulik
II astme lamatist saab edukalt ravida.
Kõigi nahakihtide kahjustus
Võib avalduda sügava kraatrina
Haavaeritsuega ulatuslik vee- ja elektrolüütide kaud
Sageli lisandub haavainfektsioon
Rasvkude võib olla nähta

Iv aste

Kahjustus ulatub lihasteni ja luuni
Nekroos võib kaasneda
Kirurgiline ravi

LAMATISTE ENNETAMINE

Kuna lamatise ravi ja hooldus nõuab ressursse, siis tähelepanu tuleb pöörata lamatise ennetamisele.
Korrektse ennetustööga on võimalik vältida 90% lamatiste teket
Peab olema pidev, katkematu ja järjepidev, millele antakse sagedasi vahehinnanguid
Keskkond, kus pt viibib peab olema turvaline kõigile
Peab olema hea juurdepääs voodile, piisavalt valgust ja ruumi ergonoomiliste võtete kasutamiseks
Protsessi peab kaasama ka pt ja tema pereliikmeid
Muuda pt asendid iga 2h tagant
Hinda pt naha individuaalseid iseärasusi
Ratastoolis oleva pt kehaasendit tuleks muuta paar korda tunnis, kui pt on suuteline ise seda tegema,siis iga 15 min tagant
Kõik asendimuutused tuleb dokumenteerida
Kasuta abivahendeid
Pt kes ei tule ise toime ei tohiks voodi peaotsa nurk olla kõrgemal kui 30 kraadi
Luulised kehaosad ei tohi olla teineteise vastas
Kahjustunud koht ei tohi olla kehaasendi tugipunktiks
Tuleb teha harjutusi
Kasuta võimalusel õhk-, geel- ja vesi täidisega madratseid voodis ja ratastoolis
Kasuta surve punktide säästmiseks väikeseid patju, linu või spetsiaalseid polstreid
Voodihaigel pt võiks olla jalas sokid ( soovitatavalt naturaalsest ja „hingavast“ materjalist), et vähendada kandade hõõrdumist vastu voodit
Nii voodis kui ratastoolis võib kasutada lambanahka (toimib amortisaatrorina voodi ja pt keha vahel)
Uuri nahka: iga asendivahetuse ajal, hügieeniprotseduuride ajal
Pesemiseks kasuta seebi asemel pesuemulsioone ja-geele, need ei kuivata nahka
Hoidu liigsest pesemisest, see kuivatab nahka
Ettevaatust liiga kuuma veega
Peale pesu tuleb nahka õrnalt tupsutades kuivatada
Juba punetavaid kõhti ei tohi hõõruda, kloppida ega töödelda ärritavate vahenditega
Kuiva nahka kaitseks kasuta kreeme
Toit peab olema täisväärtuslik, põhirõhk valkudel ja vitamiinidel
Pt kehakaalu jälgida, eriti üle-ja alakaalu puhul
Pt vedelikubilanssi hinnatakse regulaarselt
Soovituslik on juua pakkuda iga kord kui ollakse pt juures
Söödud toidud ja joogid dokumenteeritakse
Individuaalse riski aste ja riskitegurid
Kehakaal ja selle muutused
Tarvitatud toidu ja joogi kogused
Asendid kellaajaliselt
Kasutatud abivahendid
Teostatud hügieeniprotseduurid
Tekkinud muutused nahal

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 17 allalaadimist

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID #1

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID #2

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID #3

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID #4

LAMAMISEGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

310061 Õppematerjali autor

Sisu kirjeldab hooldustöös esinevaid probleeme, mis on seotud lamavate klientidega. Töös kirjeldatakse erinevaid lamamisega kaasnevaid komplikatsioone. Samuti on kirjas, kuidas neid ennetada ja vajadusel ravida.

Hooldustöö lamamine komplikatsioonid lamatised hooldus

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk