Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - pärilikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Overview

Sheet1
Sheet2

Sheet 1: Sheet1


Fotoefektiks nim. elektronide “väljalöömist” ainest valguse toimel
FOTOEFEKTI PUNAPIIR – suurim lainepikkus , mille puhul veel tekib fotoefekt
I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus: Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks ,

Sheet 2: Sheet2


kromosoomid on pärilike tunnuste kandjad
genoomid geenide kogum
fenotüüp ühe isendi kõik tunnused
molekulaargeneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seadusi molekulide tasemel
MG kolm protsessi: replikatsioon , transkriptsioon , translatsioon
replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees
transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le
transatsioon-kantakse info üle mRNA-lt nukleotiidide järjestusena
valgu sünteesi tähistavad kolm koodonit UGA, UAA, UAG
Monohübriidne nim. ristamine mille puhul vormid erinevad ühe tunnuse poolest
allelid ühe geeni erivormid
homosügootsus geenipaari seisund, mille mõlemas homoloogilises kromosoomis
paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis
paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid dominantne nim. Allele , mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub
retsessiivne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu
Mendeli I seadus: (ühetaolise seadus) homosügootsete vanemate dihübriidsete ristamisel
saadakse esimses põlvkaoonas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus: ( lahknemisseadus ) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel
toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemsie seaduspärastes suhetes Mendeli III (sõltumatu lahknemisseadus) homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel
lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas
teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt Analüüsivat ristamist kasut. Katseloomade ja taimede homo-või heterosügootsuse kindlaksmääramisel
genealoogiline meetod-indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil
intermediaalsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri
ja heterosügootsete genotüüpiga isendile avaldub vahepealne tunnus polüalleelsus geenifondi omadus mille puhul ühe fenotüübilise tunnuse määramisel
osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli polügeensus pärilike tunnuste määramisel ei osale mitte üks geen oma alleelidega,
vaid mitu geeni samaaegselt. Inimese kasv ja kehakaal inimese ABO-süsteemi vererühmad 0, A, B AB
Morgani seadus ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning
päranduvad järglastele enamasti üheskoos sugukromosoomideks nim. Kus 46 kromosoomi jaguneb 23 paariks
autonoomiks nim. 22 paari kromosoomi , millel on mõlemad sugupoolel ühesugused
suguliitelised on X-kromosoomi geenid
Meestel on X ja Y sugukromosoomi ja need ei ole homoloogilised
Naistel on X kromosoomid ja need on homoloogilised
Uue organismi sugu määratakse viljastumisel:
munarakk viljastub X kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb tüdruk
munarakk viljastub Y kromosoomiga sisaldava spermiga, tuleb poiss suguliitelised puuded on suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikud geenid
dalton e. punarohepimedus
kemofiilia e. vere hüübimatus
kombinatiivne m - vanemate erinavate geenialleelide ümberpaiknemine meioosis ( ristsiire )
mutatsiooniline m - puhul toimub kromosoomide arvu või ehituse muutus
geenmutatsioon - kus viga on tekkinud geeni sees nukleotiidide järjestuses
kromosoom m - muutus on toimunud kromosoomides, kas ehituses või selle osade paiknemises
genoom m - muutus on toimunud kromosoomide arvus
mutatsioonid on muutused geneetilises materjalis
Mutatsioonitekitajad: keemia; raskemetallid; radioaktiivsused; UV
Bioloogia - pärilikkus #1 Bioloogia - pärilikkus #2 Bioloogia - pärilikkus #3 Bioloogia - pärilikkus #4 Bioloogia - pärilikkus #5 Bioloogia - pärilikkus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolinaga Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Geenid, ristamine

Geen ­ kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp ­ isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ­ ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ­ ühe geeni erivormid. Homosügootsus ­ geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus ­ geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate rista

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Pärilikkus

PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoo

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Muutlikkus

MÕISTED LK 167 Alleel- ühe geeni erivorm Analüüsiv ristamine ­ ristimine, millega uuritakse katseloomade või taimede genetüüpide homo- ja heterosügootsust Autosoom ­ kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Daltonism ­(punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetod­indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse s

Bioloogia
thumbnail
12
docx

Bioloogia küsimused ja vastused lehekülg 152-179

Küsimused lk 152 1. Miks tegi Mendel katseid just hernetaimedega? Sest hernes on isetolmleja ning see vältis erinevate omadustega taimede omavahelist juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 6. Millist alleeli nimetatakse do

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Pärilikkus - 81 mõistet

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ­ ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ­ ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen ­ selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom ­ kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) ­ geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ­ ristamine, mille korral uurit

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Paljunemine

Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Bioloogia lisatöö

Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Pärilikkuse mõisted

1.hübriid – kahe erineva tunnustega isendi ristand 2.monohübriidne ristamine – ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad – pruunid silmad, kollane/roheline hernes 3.alleel – ühe ja sama geeni erinevad variandid, erivormid A/B/ - dominantne alleel, selle poolt määratud tunnus avaldub a/b/ - retsessiivne alleel e allasurutud alleel (aa) 4.homosügootne organism – geenivariant AA/aa/BB/bb 5.heterosügootne organism – geenivariant Aa/Bb, üks alleel dominantne, teine retsessiivne 6.dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus 7.retsessiivne alleel – alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu 8.Mendeli I e ühetaolisuse seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saame esimeses järglaste põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased isendid/järglased 9.Mendeli II e lahknemisseadus – homosügootsetel vanemate ristamisel toimub teises järglaste põlvkonnas gen

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun