Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb mitmetel teistelgi sipelgaliikidel. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest
mehaanilistes süsteemides. Lineaarliikumisega täiturid jagatakse omakorda: a) Ühepoolse toimega silindrid- suruõhk juhitakse ainult ühele poole kolbi. Selliseid silindreid kasutatkse juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas; kolvi tagasi liikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. b) Kahepoolse toimega silindrid- liikumine toimub mõlemas -nii pluss- kui miinussuunas- suruõhuga. Kasutatakse kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. c) Erikonstruktsiooniga kahepoolsed silindrid: läbiva kolvivarrega silindrid; tandemsilindrid (kaks järjestikku paigutatud ja omavahel mehaaniliselt seotud silindrid); mitmepisitsioon-silinder (kaks omavahel seotud tavalist pneumo- silindrit, mida juhitakse kumbagi eraldi); lööksilindrid; kolvivarreta silindrid; trosssilindrid. Sele 6. Ühepoolse toimega silinder Sele 7
alghariduse juurde. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina definitsioon Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinaks nimetatakse perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit. Lihtsaimat soojusmasina tsüklit illustreerib joonis. Soojusmasina skeem: Soojusallikalt saadav energiahulk Q1 jaguneb masinas kasulikuks tööks A ning jahutajale antavaks jääksoojuseks Q2.
· Ökoloogia, elukeskond 20 % · Tervishoiusüsteem 10 % 2 Liikumine tervislik eluviis Liikumise/treeningu positiivsed küljed: 1) paraneb enesetunne ja väheneb stress; 2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult
Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain teada palju huvitavaid fakte, mida ennem ei teadnud! Läänemeri oli enne minu jaoks täiesti võõras ning, kui sellest juttu tehti ei osanud ma midagi kaasa rääkida, aga nüüd on teisiti, sain teada palju kasulikku ja huvitavat! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Vaata_ka http://www.rahvuslikliikumine.ee/foorum/viewtopic.php?f=75&t=2593 http://www.annaabi.com/oppematerjal/133/Eesti_kliima_&_läänemeri
LOODUSLIK VALIK AASTAT · Mitmekesistumine Mitmekesistumist pohjustab kohastumine uute elupaikade ja okoloogiliste tingimustega. Organismide mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid.Uhest eellasliigist voi- grupist lahtuvat,suhteliselt kiiresti toimuvat uute liikide teket ja levikut nimetatakse adaptiivseks radiatsiooniks.Adaptiivne raditsioon eeldab uue elukeskkonna kasulikku kohastumust. · Evolutsiooni taiustumine e progress tahendab senisest keerukama ja taiuslikuma ehitusega orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma elukeskkond,levida uutesse elupaikadesse ja vahendada soltuvust abiootiliste keskkonnategurite koikumisest.Sellele vastupidine protsess on lihtsustumine e regress.See
puudus suhtes olles. (Suhtes on siiski väga tähtsal kohal omada vabadust ning iseseisvust.) Niisiis ei ole lahkuminemised olenemata ühiskondlikest eksiarvamustest vaid piinarikkad ning inimest psüühiliselt laastavad. Lõpu tegemine juba näitab, et midagi ei ole suhtes toiminud ja sellest välja saades võib inimene avastada enda jaoks palju uut, mida suhtes olles ei oleks osanud ettegi kujutada. Niisiis võib ka kurvast ning traumeerivast lahkuminemisest aja möödumisel leida palju kasulikku, mis muudab selle ajahetke elus hoopiski positiivseks. Kasutatud kirjandus: Toivo Niiberg ,,Naiseks, emaks ja daamiks", AS Atlex 2008; Journal of Family Psychology 2011, Vol. 25, No. 3, 366- 374; 2011 American Psychological Association Gelena K. Rhoades, Claire M. Kamp Dush, David C. Atkins, Scott M. Stanley and Howard J. Markman; Disharmoni : Premarital Relationship Dissolution, Clint C. Elison, July 2010.
sisasldav väga lihtsalt käsitsetav nn. „hingav” tapeet. Kuna naturaalsed ehk hingavad easy-up´id, eriti heledatoonilised, võivad oma kiulisuse tõttu läbi kumada, siis on soovitatav aluspind kogu tapetseeritava seina ulatuses ühetooniliseks värvida. Easy-up´i puhul puudub vajadus tapeedi eelnevaks immutamiseks liimiga. See tapeet on mitteveniv ja mitterebenev, stabiilsete mõõtmetega ning hoiab kokku kasulikku tööaega. Tekstiiltapeedid- Tekstiiltapeedid võimaldavad ajatut elegantsi nii klassikalises kui kaasaegses sisustuses. Tänapäevase tekstiiltapeedi aluskihiks on paber või fliis, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Tekstiilina kasutatakse villa, džuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja luksuslikult rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elan...
Tulenevalt 30.04.2007 majandusajakirja Economist analüüsiosakonna andmetest, aitab interneti kiire levik vähendada digitaalset lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. BBC andmed näitavad, et kõige arenenum e-riik Taani, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning kolmandal Rootsi. Eesti kahjuks nende andmetel esimese 20 hulka ei kuulu. Üha nooremana hakatakse tänapäeval interneti kasutama. Ta on vajalik koolis, et kirjutada näiteks referaate, esseesid jms, veidi surfates leiab palju kasulikku materjali. Tänapäeval on interneti kasutajaskonna juures näha noorenemistendentsi. Kui võrrelda tänapäeva lapsi 50- 60ndatel sündinutega, siis on näha, et praegu on lapsed enam informeeritud tarbijad, tunnevad kaubamärke, mis aga ei tähenda, et ta kohe teadlik tarbija on. Tänapäeval on internet väga kasulik ja mugav töövahend. Üha enam koole on läinud e-kooli süsteemi, mis võimaldab lapsevanemal kodus lapse õpitulemusi, käitumisi ja kõike kooliga
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelem...
· 1997. aastal autasustas president Lennart Meri teda Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga. Onu Maxi pärandus Harry Mõttuse vend Max põgenes 1944. aastal Eestist ja sattus elama Austraaliasse. Pool sajandit hiljem, 1994. aastal soovis ratastooli aheldatud haige vana mees tulla koju surema. Mõni nädal pärast kodumaale naasmist Maxi tervis enam vastu ei pidanud ja mees suri. Onu jättis oma säästud Meelisele ja palus selle rahaga teha midagi Eestile kasulikku. Leidsin, et minu eesmärk peaks olema seal ääremaal elu hoidmine ja Eesti iseseisvusse uskunud tõeliste metsavendade mälestuse jäädvustamine," sõnastab metsavenna poeg oma missiooni. Onu Maxi päranduse paigutas Meelis oma ettevõtetesse, mis tänaseni tööpuuduse paines olevate Lõuna-Eesti külade inimestele tööd annavad. Meelis on 250 lehmaga OÜ Lõunapiim suuromanik. Talle kuulub lisaks loomadele ja lautadele veel 2 saekaatrit Mõnistes ja Krabil
.................................7 2 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks kännumampli, kuna kännuseened on mind alati huvitanud. Lapsena ei suutnud ma mõista, kuidas saavad seened kasvada kännu või puu peal. Ka ei teadnud ma, et mõned neist on ka söögiks kõlbulikud. Kännumampel erineb teistest seentest, mis on kõigile nii tuntud ning igapäevaseks saanud. Loodan uurimise käigus teada saada midagi uut ning ehk ka kasulikku. 3 3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis) 3.1 Taksonoomia Riik: Fungi, Seened Hõimkond: Basidiomycota, Kandseened Klass: Hymenomycetes, Eoslavaseened Selts: Cortinariales, Vöödikulaadsed Sugukond: Strophariaceae, Värvikulised Perekond: Kuehneromyces Liik: Kuehneromyces mutabilis 3.2 Üldine iseloomustus Kännumampel on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Leida võib teda mai
Halb kuulaja - peale esimeste lausete kuulamist arvad, et kogu jutt tuleb ebahuvitav. - Peab efektiivse suhtleja eest vastutajaks ainult rääkijat - Passiivne - Leiab tihti puudusi ja nõrkusi esineja isiku juures. - Kuulab ainult fakte - Kipub vahele segama ja vaidlema - Teeskleb tähelepanu Hea kuulaja - On kannatlik ja kuulab lootuses, et leiab jutust ka endale midagi kasulikku - Saab aru kuulaja rollist suhtlusprotsessis - Aktiivne - Ei otsusta enne isiku üle kui ei ole kuulnus, mis ta öelda on - Teeb üldistusi ja loob seoseid - Ei katkesta esinejat - Annab õiget tagasisidet 12. Kultuuri mõiste Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Kultuurid teikivad, arenevad ja kaovad
Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati lampides, sarvedest tehti lusikaid, luudest tööriistu ja lelusid, magusest supikatlaid ja sõrgadest kõristeid ning liimi. Kuivatatud liha purustati, segati marjadega, valati rasvaga üle ja saadi energiaküllane toit pemmikan. Lisaks küttimisele tegeleti ka koriluse ja põlluharimisega. Indiaanlased kasvatasid ammu enne eurooplasi kartulit. Lisaks olid levinud veel mais, kõrvits ja päevalilled.
Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab meile mitmeid vajalikke vitamiine. Nõgeseteed juuakse ka erinevate sisemiste verejooksude puhul. Nõgesetee toob tagasi ka kadunud söögiisu. Nõgese tarvitamisel peab aga ka seda teadma, et üle paari nädala ei tohi seda teha, sest mõned nõgeses peituvad ained võivad vere hüübimist kahjustada. Nõgeselehtede keedisega saab ka reumat ravida
Riitustel said osaleda ainult pühendatud. Kristlasi kiustai taga Rooma riigis mitmetel põhjustel: Kristlased tunnistasid ainult ühte jumalat. Ei tunnistanud Rooma usku ning ei jumalikustanud keisrit. Ristiusk levis väga laialt kuna oli suur misjonitöö, inimesed olid võrdsed jumala silmis ning kristlased ei kartnud surma. 9. Kultuur 9.1. Võrdle teatrit Kreekas ja Roomas Kreeka Omas äärmiselt tähtsat rolli Kreeklaste elus. Teatrietendus pidi olema õpetlik ja andma inimestele midagi kasulikku. Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Näitlejateks võisid olla ainult vabad mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate
1 Mis ametnike palgasüsteemis muutub? 2 Väike palk ei pane eestlast töökohta vahetama 3 Töötaja palk selgub töövestlusel Sekretar.ee è uudised è uudiste arhiiv è otsingè palgasüsteem (artikli tüüp-artikkel; artikli teema –personalitöö) 9) Kas olete sellesse veebikeskkonda varem sattunud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Ei ole sellesse keskkonda varem sattunud. Rohke reklaami vahelt on suhteliselt ebamugav leida kasulikku infot . Information Research ajaveeb - http://info-research.blogspot.com/ 10) Millega on tegemist ja kes on ajaveebi looja? Kust ja kuidas leiate? Tegemist on ajaveebiga - Information Research - ideas and debate (a spin-off from the e- journal dedicated to informal publication of ideas and comment on current affairs in the information world — and occasional personal posts) ; looja – Tom Wilson http://info-research.blogspot.com/ è about me è Tom Wilson
Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu pikkune ja enamik tiivasulgi on viisnurksed. Tumekõrsikuid on mitu sarnast liiki. 5) Harilik hiigelkiil: Alusel on laienenud tagatiivad ning need on eestiibadest laiemad. Hariliku Hiigelkiili keha on rohekaläikega ja laup on üleni tume. Ning neid on ka mitu sarnast liiki. Kokkuvõtte Referaati koostades sain teada palju huvitavat ja kasulikku kiilide kohta. Minu jaoks oli huvitav teada saada, et kiilide liike on nii palju. Huvitav informatsioon oli ka selle kohta kuidas kiilid elavad , kuhu munevad nad oma munad , kus elavad nende vastsed ja palju muud. Põnev oli teada saada, et kiilid on väga ürgne rühm ja et hästi säilinud kiilide fossiile tuntakse juba väga vanadest kivisöe lademetest, mis on umbes 300 miljonit aastat vanad. Huvitav fakt minu jaoks oli see, et Kõzõlkumis avastati 20. sajandil mitmeid senikasutamata
Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. Nii on seentel tähtis roll bioloogilises aineringes. Biotroofid suudavad hankida orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid (taimehaigused, mükoosid) kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened, sümbiondid (mükoriisa, endofüüdid, samblikud). Seente mittesuguline staadium on anamorf. Kui eosed arenevad eoskotis (sees!), siis ikka ainult endogeenselt, mitte epigeenselt (peal). Vee sees kasvavad ka veesamblad. Eksamiks õppides kasutage ka: http://204819.edicypages.com/mukoloogia-ja-veeseenestik Sissejuhatus eSeeneriiki Sissejuhatus mükoloogiasse
Igal ajahetkel võib muuta termodünaamiliselt pöörduva protsessi suunda, kui me muudame lõpmatult vähe mingit süsteemile väljast mõjutavat jõudu. Pöörduva protsessi töö on maksimaalne. Pööduv protsess kulgeb lõpmatult aeglaselt. Täelikult pöörduvaid protsesse looduses ei esine, praktiliselt pöörduvaid aga on (nt. jää sulamine). Kõik looduslikud protsessid on rohkem või vähem mittepööduvad, nad kõik kulgevad tasakaaluoleku poole ning võivad seejuures teha kasulikku tööd: 1) mida suurem on protsessi pöörduvuse aste, seda rohkem saab teha kasulikku tööd 2) tasakaaluolek on süsteemi tõenäoliseim olek, sinna jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha Looduses esineb ka täielikult mittepöörduvaid protsesse, nendest saadud kasulik töö on 0 (null). Kui protsess või reaktsioon on mittepöörduvad või vähempöörduvad, siis 1) vähempöörduva protsessi korral osa (delta)G-st eraldub soojusena.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
Vahel ma mõtlen, et kas vastutuse puudumine, ehk siis maksimaalne vabadus kujutab elu ilma igasuguste piirideta. Mõnda aega oleks selline olukord võib-olla tõesti hea. Ärkan üles siis, kui ise tahan, kas või enne õhtut. Kooli jõuan täpselt nii tihti, kui viitsimist on, nii et poleks harv olukord, kus ma ei jõuaks sinna mitmeid nädalaid järjest. Kodus võtaksin endale vabaduse teha mitte midagi kasulikku. Muidugi ei saa märkimata jätta elu väljaspool koduseinu. Kuna mul on õigus piirideta eluks, kasutaksin seda ikka täiega. Liikluseeskirjad? Vabaduse piiramine. Üle tee läheksin täpselt sealt ja sel hetkel, kui ise tahaks. Vabadus lubab mul võtta poest kõike ilma igasuguse vastutuseta. Keegi ei saa minuga kurjustama tulla või kui keegi on nii jultunud ja teeb seda, siis suursugune sõnavabadus lubab mul selle isiku saata toredatesse kohtadesse, kasutades kõige vürtsikamaid sõnu
2) Ühiskonna areng põhineb algusest peale vägivallal ja sunnil: jõukamad ja tugevamad allutasid ülejäänud oma tahtele ja sundisid enda heaks tööle. Näiteks sunniti vallutatud naaberküla elanikud andamit maksama või pandi enda heaks tööle oma kogukonna vaesemad lihtliikmed. Riiklik kord kujunes selle seisukohta järgi järkjärgulise tugevnemise ja võimu kindlustamise teel. (Loomulikult täitsid valitsejad tervele ühiskonnale kasulikku korraldavat rolli.) 9. Millist 2 liiki ajalooallikaid saab kasutada muinas ja vanaaja uurimisel- tooge näiteid. Millised probleemid võivad tekkida nende uurimisel ja tõlgendamisel? Muinas ja vanaaja uurimisel saab kasutada kirjalikke ajalooallikaid (Nt: kroonikad, lepingud, tekst papüürusel jne) ja esemelisi (Nt matuseasulapaigad, tööriistad, püramiidid, ehted jne). esemelisetl asjadel on raske teha kindlaks , mis keelt inimesed rääkisid, milleks näiteks eset kasutati .
Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist on teadustekstiga. Õpikute materjalid aitavad tudengitel eksamiteks ette valmistuda ja väga tihti need asendavad ka loengukonspekte. Võib öelda, et õpikud teevad õigusteaduskonna tudengite elu aina lihtsamana, sest nad sisaldavad väga palju kasulikku informatsiooni ja annavad võimaluse õppida kodus iseseisvalt. Teadusteksti keel on päris raske, aga see nõuab ainult korraliku läbitöötamist ja analüüsimist, et kõigest aru saada. Esimesena mina analüüsisin allikat ,,Rooma eraõiguse alused". See tekst oli päris raske minu jaoks, sest tekstis oli palju ladina keelseid sõnu ning pidin palju tõlkima. Selle teksti lugedes pidin palju tööd tegema. Õpikus kirjeldatakse Rooma eraõigust. Seda loetakse
mõeldud arvuti ja tema enda kaitseks. Lapsega võiks ühiselt internetis ringi liikuda ja seletada, mis toimub, kus on põnevad ja kasulikud või siis ebahuvitavad kohad, miks mõnedel lehekülgedel on sellised tädid, kes ei jaksa endale riideid osta ning millistele lehtedele meelitatakse inimesi selleks, et nende arvuteid viirustega nakatada. Kõik pole sõbralik ega heatahtlik Internetis liigub palju põnevat ja kasulikku informatsiooni ning suurepäraseid ja tarku inimesi, aga paraku ka neid, kes paha peal väljas. Viimaste hulka kuuluvad nii tavalised häkkerid-huligaanitsejad, rämpspostitajad, petturid, isikuandmete vargad, parooliõngitsejad, pahavaralevitajad, botnetipidajad kui ka pedofiilid. Kogu seda issanda loomaaeda ning nende poolt kasutatavaid võtteid siinkohal kirjeldada ei jõua, selleks on välja mõeldud politseikroonika.
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
183); viitavad - Patsient on patsiendil ei esine allergilist infektsiooni võimeline reaktsiooni puudumisele; kinni pidada - tagab kasulikku mikrofloora Pärast uriini enne kasvamist ja bakteriostaatilist infektsiooni tualeti toime E.Coli; elimineerimist
Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 47. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek 48. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 50. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 51. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside
47. Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on: ds= dq/T 48. Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek. 49. Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 50. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 51. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks 52
kohustused. Kui kohustusi ei suudeta täita on isikul, kelle kasuks pant on seatud, õigus panditud varale (AÕS § 276). Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 32.Mis on registerpant? Oma notariaalselt registreeritud ideid (patente, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit jne), kaubamärke või sõidukeid võib samuti pantida. Nendega teostatavaid pantimistehinguid nimetatakse regitserpantideks. Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (AÕS § 297). 33.Mis on kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et
mis saab edasi. Dumas' elu möödus XIX sajandi poliitilises sasipuntras, kus monarhiale järgnes vabariik ja vabariigile restauratsioon, kus nurjunud revolutsioonid, riigipöörded, verevalamised ja samas ihalus ideaalide ning demokraatia järele ning veendunud optimism vaheldusid nukrameelsuse ja lootusetusega nagu päev ja öö. Mineviku meenutamisel on mõtet ainult siis, kui sellest on võimalik tuleviku tarbeks midagi kasulikku leida. Dumas võibolla ei märganudki, et ajalooline romaan, mis tema jaoks oli eelkõige äriline lahendus rahamuredele ja kunstiline aseaine ebaõnnestumisele näitekirjanikuna, tegi temast õpetaja igas vanuses ajaloohuvilistele, ja kunstniku, kelle andes pole kellelgi õigust kahelda.
jne. Kui on küsimusi siis küsib. Siis saab sõna õpetaja – annab oma tähelepanekud lapse suhtes. Vanem: laps on hakkaja ja uudishimulik, teda köidab kõik uus ja huvitav. Suhteliselt liikuva eluviisiga – meeldivad kõige rohkem energilised tegevused (pallimängud, jooksmine, kiikumine jms). Paigal eriti püsida ei taha. On enamus ajast rõõmsameelne ja positiivne. Aga kui vihastab, siis see möödub kiirest (niipea kui on leidnud uue tegevuse). Õpetaja sai siis endale kasulikku infot (pole tarvis last meelitama minna, tal möödub viha kiiresti ja ilma tõsiste tagajärgedeta). Lasteaeda läheb alati suurima heameelega ja rõõmsana. Mulje järgi pakub lasteaed talle palju põnevaid tegevusi, sest õhtul kodus räägib palju huvitavatest asjadest, mis lasteaias päeva jooksul tehtud on. Vanem räägib, et on kodukorra ka enam-vähem lasteaiaga ühtlustanud (söögiajad, lõunauinak jms). kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga
Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks. Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5
informatiivsemad ja selgemad ning läheb vaja vähem katseloomi- mis on loomakaitse seisukohast parem. Tänu kloonimisele on juba praeguseks loodud sigu, kelle siseorganeid on võimalik siirata inimestele ning lähitulevikus on plaanis juba kasvatada vajaminevaid organeid laboritingimustes. Tõu- ja sordiaretusmeetodid soovitakse nüüd asendada innovatiivse kloonimistehnoloogiaga. Põllumajanduses on juba proovitud luua geneetiliselt kasulikku isendit, mis siiamaani pole eriti edukas olnud. On võimalus saada parema kvaliteediga tooteid ning lisada neile täiendavaid positiivseid omadusi. Näiteks on Dollyt geneetiliselt muudetud nii, et ta piim sisaldaks ravitoimet teatavate kopsuhaiguste vastu. Kloonimisest loodavad kasu saada ka ,,rohelised". Nimelt on nad välja käinud idee, et väljasuremisohus liike saaks kloneerimise abil paljundada ja seeläbi päästa. Kloonimisega kaasnevad ka paljud eetilised ning moraalsed probleemid
ramisel ei võeta arvesse ehitist teenindavate ruumide pindu, nagu nä näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu; Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (nä(näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust (nä (näit. kinoprojektori ruum, kü külmkambrid ja kaubanduses) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. 17 Tehniliste ruumide pind Tehniliste ruumide pind: pind: kasutatakse hoone ekspluateerimiseks vajalike tehniliste seadmete paigutamiseks: >üle 0.5m2 horisontaalristlõikega tehniliste šahtide pind kui see
.............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu akende all olevale palgireale. Maja otstes olevad palgid võivad samuti vahetamist nõuda, sest viilkatus sinna peale ei ulatu.
oma laste internetikasutuses. 2.3 10-12-aastased Koolilapsed võivad osata internetti kasutada juba mitmel erineval eesmärgil. Vanemad saavad oma lastele abiks olla siis, kui nad viivad end kurssi nende koduste tööde, hobide ja huvidega seonduvate lehekülgedega. Perekond võib internetti kasutada ka kogu peret puudutavate plaanide tegemiseks. See võimaldab lastel ja vanematel ühiselt arutleda, millised leheküljed on turvalised ja kust on võimalik leida kasulikku informatsiooni. Lapsel on jätkuvalt vaja vanemlikku järelevalvet ja juhendamist, samuti peab internetikasutus alluma kokkulepitud reeglitele. Laps võib aga juba olla leidnud võimalusi reeglitest ja järelevalvest mööda hiilimiseks juhul, kui ta peab neid enda jaoks liiga rangeteks või sobimatuiks. · Vanemad ja lapsed peavad kokku leppima selles, mida internetis teha või kasutada tohib ja mida mitte. Kokku tuleb leppida näiteks sõnumi saatja vastutuses, failide
sisaldav piim talle kasulik. Küsimused lk 48 1.*Suurem ilmastikukindlus. *Suurem taimemürkide taluvus. (Taimemürgid=herbitsiidid) *Suurem kahjurite talumise võime. (Taim toodab ise putukamürki.) *Suurem saak. 2.Kasutegurid: *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada. *Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet. *Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. (((Samas paneks see kohalikud veel rohkem paljunema ja lõppkokkuvõttes jääks toiduprobleem ikka alles.))) Ohutegurid: * Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed
Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?................................................................................................................4 Hallituse mõju inimorganismile........................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Kasutatud kirja...
· Seda järeldame NaOH lahuse lisamise koguse suurust, mis oli vajalik ennem värvi muutumist aines. · Igal viljal on ka oma ajalugu. · Igal viljal on erinevad keemilised omadused. · Kõige rohkem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust õunal. · Kõige vähem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust pirnil. · Kõik uuritud viljad on meil ka kodus igapäevases kasutuses. · Paari lihtsa võttega sai koguda palju vajaliku informatsiooni. · Igas viljas oli tervisele midagi kasulikku. · Ka lihtsaltel viljadel võib olla raviomadusi. Kasutatud kirjandus http://www.calmia.ee/fviljapuud.html http://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/onion.html http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul http://nammy.pbworks.com/Pirn http://et.wikipedia.org/wiki/Tiitrimine http://et.wikipedia.org/wiki/PH Raamat ,,Maailma viljad" http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak1/tiitrimine_ylevaade.pdf http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20717
27.09.2013 Tartu Kutsehariduskeskus ITK osakond Elin Palumäe SEKRETÄRITÖÖ II Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. EESTI JUHI ABI ÜHING (EJAÜ).....................................................4-7 1.1 Ühingu tegevus ja seda reguleerivad dokumendid........................... 4 1.2.Liikmeskond ja juhtimine..................................................................5 1.3. EJAÜ logo ja tema saamislugu..........................................................6 1.4. Muu informatsioon...............
(kasulik töö); lühidalt q= U + w . korrutisena, siis saab selle leida graafiku ja V -telje Termodünaamika esimene seadus on üldise energia vahelise ala pindalana. jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste Tasakaaluolek süsteemi tõenäoliseim olek. Sinna protsesside korral. jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha. Olgu soojust mitteläbilaskvate seintega silindrisse Pöörduv protsess protsess, milles süsteem ei eemaldu paigutatud teatud gaasihulk. Gaasi poolt avaldatavat tasakaaluolekust seega on tegu üksteisele lõpmata lähedaste tasakaaluolekute jadaga. Mittepöörduvate
MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID 10 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KOKKUVÕTE Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. Töökeskkond ei tohi rikkuda inimese tervist. Vastutustustundetus kemikaalide käitlemisel võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, mis ei avaldu alati kohe, vaid alles pikkade aastate pärast. Käesolevast tööst sain ülevaate toiduainetes varitsevatest keemilistest ohtudest. Samuti väga kasulikku informatsiooni, kuidas ohtudest hoiduda. Oli väga kasulik seda referaati teha, sest puutun ka tulevikus toiduainetööstusega kokku ja seega ka keemiliste ohtudega. 11 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses KASUTATUD KIRJANDUS · http://osh.sm.ee/good_practice/juhend-%20ohutegurid%20toidutoostuses.pdf · Ajakiri- Eesti töötervishoid 4/2003
joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 2030% elanikkonnast. Soolegaasid on tavaliselt sooles toidu lagunemisest eraldunud gaasid. Toiduainete vahekord toidus: süsivesikud 55-60%, rasvad 30% ja valgud 15%(nendest 55% loomsed). Inimene peaks sööma rohkem ja korraga vähem, sest organism ei suuda suurte koguste korral kõike kasulikku omastada. Valku on vaja organismil ehituseks ja regulatoorseteks eesmärkideks, rasvu on vaja lahustiteks, kaitseks, regulatoorseks eesmärgiks ja energia saamiseks. Süsivesikutel on põhiliselt energeetiline eesmärk. Kiired süsivesikud on need, mida me omastama kiiresti ja aeglased need, mida omastame aeglasemini. Kiired on heledad süsivesikud: monosahhariidid, mesi, suhkur, valge riis, makaronid. Aeglased(tumedad süsves): tatar, pruun riis, leib, kartul.
d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest b) eelarvestamist ei ole võimalik kasutada kasumit mitte-taotlevates organisatsioonides c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7. Üks tunnustest pole omane vastutuspõhisele arvestusele: a) välistab vastutusete alade teket b) iga eelarve eesmärk on teatud juhi vastutusalas
Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunaga üldise protsessi dünaamilise tasakaalu seisund.Neid protsesse nimetatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid.Selle käigus saadakse sahhariide,lipiide,valke ja nukleiinhappeid
vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunaga üldise protsessi dünaamilise tasakaalu seisund.Neid protsesse nimetatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid.Selle käigus saadakse sahhariide,lipiide,valke ja nukleiinhappeid.Vaja on
tulemas. Nagu seda on suhkrutrahv. Eestile tehtud etteheidetest Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee aruandes. 5 (Kalamees, Kai. Euroopa sotsiaalhartat rikkuv Eesti sattus musta nimekirja. // Eesti Päevaleht. - (2004/Oct/8) - Lk. 7) Kui sa oled mustas nimekirjas siis sind niipalju ei usaldata enam ja jäetakse ilma ka paljudest hüvedes. Mis võiks Eestile olla väga kasulikku. Valitsus ei järgi sotsiaalhartat Euroopa ja maailma arenenud riikide üks olulisi põhimõtteid on tagada tavaliste tööinimeste, samuti eakate ja teiste sotsiaalselt kaitset vajavate inimeste normaalne toimetulek ning väärikas elamine, võidelda riiklikul tasandil vaesuse ja viletsuse vastu. Vastavad ühtsed standardid on Vanas Maailmas kokku lepitud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksid sätetega. Eesti liitus hartaga 1.novembril 2000.aastal ja lubas
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Asenduskoduteenus Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
