Uurimistöö tiitrimine (0)

Viljandi Paalalinna Gümnaasium
Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav
10b klass
SIBULAST , ÕUNAST JA PIRNIST
Uurimistöö
Juhendaja: Ants Antiloop
Viljandi 2009 Sisukord
Sisukord...................................................................................................................... 2
Sissejuhatus............................................................................................................ 2
1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3
1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4
1.3 Sibula tiitrimine :................................................................................................. 4
Harilik pirn ................................................................................................................... 4
2.1 Pirni ajaloost:..................................................................................................... 4
2.2 Pirni omadused:................................................................................................ 5
2.3 Pirni tiitrimine:.................................................................................................... 5
Paide taliõun............................................................................................................... 5
3.1 Talveõunast lähemalt:....................................................................................... 6
3.2 Õuna tiitrimisest:................................................................................................ 6
Kokkuvõte............................................................................................................... 6
Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8
Lisad........................................................................................................................ 9
Lk 2/9
Sissejuhatus
Hakkame uurima andmeid, mis käsitlevad õuna, sibula ning pirni keemilisi omadusi. Uurimistöö on oluline, et hiljem uurimuslikult saadud andmeid võrrelda teiste uurimiste tulemustega.
Varem on tehtud samu uurimistöid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumis(kindlasti ka mujal), kus olid tähtsateks tulemusteks vastused küsimusele vee kareduse kohta katlakivi tekkimise suhtes. Mõõdeti enne ja pärast kuumutamist selle mööduv karedus tiitrimisel soolhappega. Meie uurimistöö tähtsaimaks eesmärgiks on praktiliste katsete tulemuste alusel määrata nende puuviljade ja ühe juurvilja happelisuse tase.
Uurimisküsimuseks on katsealuste ainete pH ehk happelisuse tase mille määramine toimub tiitrimise teel. Uurime analüüdi pH-d, selle (aine mahla/vilja kuumutatud vesilahuse) toimet titrandiga mille konsentratsioon on meile täpselt teada.
Hüpoteesiks on see, et iga puu/ juurvili omab happelisuse taset.
Uurime kolme varem nimetatud vilja. Õunaks Paide taliõun mis kasvas enne II maailmasõda Paide linnas. Sibulaks on harilik sibul mis on kasvatatud hollandis, kus 22% maast katavadki sibulate põllud, ostetud poest. Pirniks keskmise kasvuga harilik Euroopa pirn mis on ostetud Viljandi turult .
Uurimismeetodist ­ tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada ( titrant ). See on meile oluline kuna selle abil saame ära määrata tiitritavate ainete happelisuse tasemed , ehk nende ainete pH.
Lk 3/9
Praktiline katse hariliku sibulaga
1.1 Lähemalt sibulast : Sibul on üks vanemaid kultuurtaimi , kelle metsikuid esivanemaid tarvitas inimene juba kiviajal. Kultuurtaimena hakati teda viljelema kõigepealt Kesk- ja Edela-Aasias umbes 5000 ­ 6000 aastat tagasi. 1.2 Sibula toiteväärtused: Sibul sisaldab rohkesti suhkruid ning inimorganismile vajalikke ja väärtuslikke mineraalaineid. Vitamiinidest leidub sibulas C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma vitamiine ja teisi vitamiine, samuti ka karotiini. Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist.
1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha . 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust.
Lk 4/9
Harilik pirn
2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma . Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte . Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Juba möödunud sajandi lõpus kasvatati Prantsusmaal u 900 pirnisorti, palju neist on tänaseni hinnatud. Ainuüksi Belgia sordiaretaja Van Mons on rohkem kui 400 sordi autor. Eelmise sajandi keskel oli Krimmis Nikitski botaanikaaias 550 pirnisortidest koosnev kollektsioon. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi. Kasvatatakse u 10 sorti, ka ei saavuta Eestis kasvatatud pirnisordid sellist magusust ja mahlasust kui lõunamaapirnid.
2.2 Pirni omadused: Vitamiinide ega mineraalide sisalduselt pirn eriti silma ei paista. C-vitamini sisalduse maksimumiks on 100 g-s 11 mg ning C-vitamini hulk oleneb suuresti puu kasvukohast. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Pirn säilib väga lühikest aega - vaevalt 1 kuu ja seda ainult väga heades hoiuruumuis ja korralikul hooldamisel. Pirni ei sobi toorelt külmutada, selleks on vaja ta eelnevalt keeta. Värskeid pirne saab säilitada pohlamoosis.
2.3 Pirni tiitrimine: Pesin pirni puhtaks, riivisin ta puhtale alusele, kaalusin 10 grammi riivitud vilja koos mahlaga klaasi. Valasin kuuma vett sisse ning jätsin jällegi seisma 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedelik muutis värvi juba siis, kui olin lisanud sinna 0.2ml NaOH lahust.
Lk 5/9
Paide taliõun 3.1 Talveõunast lähemalt:
Emapuu kasvas enne II Maailmasõda Paide linnas. Väidetavalt pole temaga võistlejat säilimise ja maitse osas.
Hinnatud talveõun, mis säilib kevadeni eeldusel , et teda ei lasta ülevalmida ja koristatakse septembri I kümnepäevakul. Õun väheldane (50...80 g), lameümmargune, 3/4 kaetud triibulise punaga. Viljaliha tihe, kollakasvalge, väga hea maitsega. Sobivad ka mahlaks ning kuivatamiseks, aga mitte kompotiks.
Puu tugevakasvuline, hakkab hilja kandma, kannab pea-aegu igal aastal. Saagikus kuni 300 kg puult. Eelistab kasvada heal mullal, aga kasvab rahuldavalt isegi raskel ja liialt märjal mullal. Liivasel pinnasel ei taha edeneda. Võib nakatuda kärntõppe, mistõttu viljad varisevad enne valmimist. Paremaid saake on saadud Kesk-Eestis.
On palju kasulike retsepte õunast nii toitude kui ka ravimite valmistamiseks.
Isesteriilne, tolmu annavad "Tartu roosõun", "Antoonovka", "Liivi sibulõun".
Puud tuleb nii harvendada kui ka kärpida (nagu "Suisleppa"), kuna on jõulise kasvuga.
3.2 Õuna tiitrimisest:
Riivisin jällegi õuna alusele, kaalusin riivitud massist 10 grammi klaasi ning lisasin kuuma vett ja jätsin seisma 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Värvimuutus oli märgatav juba peale 0.45ml NaOH lahuse lisamist.
Lk 6/9
Kokkuvõte · Jõudsime järeldusele, et kõigil ainetele, millega tegime praktilisi katseid, on oma enda erinev happesuse tase. · Seda järeldame NaOH lahuse lisamise koguse suurust, mis oli vajalik ennem värvi muutumist aines. · Igal viljal on ka oma ajalugu. · Igal viljal on erinevad keemilised omadused. · Kõige rohkem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust õunal. · Kõige vähem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust pirnil. · Kõik uuritud viljad on meil ka kodus igapäevases kasutuses. · Paari lihtsa võttega sai koguda palju vajaliku informatsiooni. · Igas viljas oli tervisele midagi kasulikku . · Ka lihtsaltel viljadel võib olla raviomadusi. Kasutatud kirjandus
http://www.calmia.ee/fviljapuud.html
http://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/onion.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul
http://nammy.pbworks.com/Pirn
http://et.wikipedia.org/wiki/Tiitrimine
http://et.wikipedia.org/wiki/PH
Raamat ,,Maailma viljad"
http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak1/tiitrimine_ylevaade.pdf
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20717
Lk 8/9 Lisad
Lk 9/9