Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiililised (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Referaat
Kiililised
Jüri Gümnaasium
8.r
Kristin Sõber
2010
Sisukord
  • Sissejuhatus lk 3
  • Kiilid lk 4
  • Kokkuvõte lk 7
  • Kasutatud kirjandus lk 8
    Sissejuhatus
    Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500 , Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil .
    Kiililised
    Kiilid elavad soojadel maadel rohkem. Kiilide tundlad on vähemärgatavad ja väikesed. Tiibade eesserva tipuotsas on tiivatäpp, mis lennul stabilisaatorina toimib ega luba vibreerida õhukesel tiival. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Kiilid on väga hea lennuvõimega ja sageli võib neid ka kohata veekogudest eemal. Enamasti lendavad nad tervete parvedega koos ,see võimaldab neil uusi veekogusid asustada.
    Kiililised jaotatakse kahte rühma: Taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalised on sihvakad pika peene tagakehaga väheldased kiilid, nad hoiavad tagakeha kohale tõstetuna tiibu. Taolistiivalistel on taga- ja eesjalad ühelaiused. Nende hulka kuuluvad väiksed kiililised nagu kõrsiklased, liidrikased ja natuke suuremad vesineitsiklased. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad surnud või elusatesse taimekudedesse. Eristiivalised on suurekasvulised, neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiililised nagu hiilgekiillased, vesikiillased ja ka tondihobulased. Eristiivalised munevad oma munad kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Paaritumine võib toimuda kas maapinnal või osaliselt või ka õhus täielikult.
    Kiilide paaritumisrituaalid on üsna keerulised. Isased kiilid konkureerivad omavahel emaste pärast. Võitluses võitnud isane , võtab jalgadega emase rindmikust kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse. Viljastatud emane alustab peatselt pärast suguühte toimumist munemisega.
    Allpool kirjeldan mõningaid kiililiste liike.
  • Harilik vesineitsik :
    Isased vesineitsikud sinakasrohelise metalliläikelise ereda keha ja süsimustade tiibadega ning tiiva servad on punakasmustad. Pruunid ja kahvatud tiivad on enamasti noortel isenditel. Silmad on sinakasrohelised. Emastel on roheline metalliläikeline keha , nende tiivad on värvitud varajases arengujärgus, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus . Mõlemast soost on vesineitsikud ühe suurused, nad lendavad aeglaselt ja sageli peatuvad taimedel või muudel objektidel. Valmik elab ainult 40- 50 päeva. Isaseid kohtab sageli veekogust eemal, emase tulevad veekogu juurde ainult munemiseks. Emane muneb kuni 300 muna ja need paigutab ta veetaimedele või taimedele mis on veekogu lähedal ,sageli tulikalistele. Vastsed kooruvad kahe nädala pärast ning kaks esimest aastat nad arenevad veealustel objektidel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Tavaliselt talvituvad nad mullas.
  • Sarvikliidrik:
    Sarvikliidrikul on üsnagi sale keha ja tavaliselt jääb kehapikkus vahemikku 40-50 mm. Tagatiivad ja eestiivad on ühelaiused ning aluselt järsult kitsenevad. Üsna sarnane sarvikliidrikuga on sadulliidrik. Sarvikliidrikul on tooraksi teisel segmendil U- kujuline must märk ehk veiniklaasimärk, musta joonega koos , mis ühendab selle segmendi musta kitsa ääreribaga . Sadulliidrikul on ka U- kujuline märk aga ei ole ääreribaga ühendatud joont. Sarvikliidrikul on tagakeha sinine ja mustade triipudega aga mõnel emasel on nii laiad mustad triibud ,et sinist ei olegi näha. Üldiselt elavad nad taimedel ,noori isendeid võib leida tihti ka niitmata rohumaadel kui ka luhtadel. Paaritumine võib toimuda nii lennul kui ka õitel või teistel taimeosadel. Emane muneb oma munad veealustele taimeosadele, olles ise sealjuures kõrgemal veepinnast. Vastsed talvituvad ühe korra ja kasvavad veetaimedel.
  • Harilik loigukiil :
    Tagatiivad on alusel laienenud ja need on laiemad esitiibadest . Keha on kas punane, pruun ,kollane või tumedate ja heledate laikudega must. Harilikul loigukiilil on jalgadel kollased vöödid. Loigukiile on erinevaid liike.
  • Tumekõrsik:
    Tumekõrsiku ees ja tagatiivad on ühelaiused ning tiivatäpp on alati olemas. Tumekõrsiku tiivad kitsenevad alusel järsult ja on varrelised. Tiivatäpp on 2 sulu pikkune ja enamik tiivasulgi on viisnurksed. Tumekõrsikuid on mitu sarnast liiki.
  • Harilik hiigelkiil:
    Alusel on laienenud tagatiivad ning need on eestiibadest laiemad. Hariliku Hiigelkiili keha on rohekaläikega ja laup on üleni tume. Ning neid on ka mitu sarnast liiki.
    Kokkuvõtte
    Referaati koostades sain teada palju huvitavat ja kasulikku kiilide kohta. Minu jaoks oli huvitav teada saada, et kiilide liike on nii palju. Huvitav informatsioon oli ka selle kohta kuidas kiilid elavad , kuhu munevad nad oma munad , kus elavad nende vastsed ja palju muud. Põnev oli teada saada, et kiilid on väga ürgne rühm ja et hästi säilinud kiilide fossiile tuntakse juba väga vanadest kivisöe lademetest, mis on umbes 300 miljonit aastat vanad. Huvitav fakt minu jaoks oli see, et Kõzõlkumis avastati 20. sajandil mitmeid senikasutamata mageda või peaaegu mageda arteesia vee varusid, mis võimaldas rajada uusi oaase. Ja juba mõne aasta pärast ilmusid sinna kiilid, kuigi oaaside kaugus lähimatest veekogudest oli üle 100 km. Niisugune vahemaa osutus kiilidele ületatavaks.
    Kasutatud kirjandus

    10
  • Vasakule Paremale
    Kiililised #1 Kiililised #2 Kiililised #3 Kiililised #4 Kiililised #5 Kiililised #6 Kiililised #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristinsober Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Nimetu
    9
    doc

    Nimetu

    .......................................... 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................... 9 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel

    Kategoriseerimata
    Kiililised
    13
    doc

    Kiililised

    .............................................................................................................. 13 2 1.Sissejuhatus Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised (Anisoptera).Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.Eestis on kiilid inimeste tähelepanu pälvinud juba kaugetest aegadest. Nende osavat ja kiiret lendu ning ilusaid värve on imetlenud ilmselt igaüks. Soojadel suvepäevadel kohtab neid putukaid lendlemas veekogude kallastel ning metsalagendikel. Maailmas on kiile umbes 5000 liiki. 3 2.Välimus

    Bioloogia
    Eesti putukad
    86
    doc

    Eesti putukad

    ELUVIIS/KOHT Eluiga 2-5 aastat, kestuvad kuni 40x. Pterygota – tiivulised putukad Hemimetabola – vaegmoondega (= Exopterygota – välitiibsed) 5. O. Ephemeroptera – ühepäevikulised Eestis > 50 liigi MORFOLOOGIA 2 – 50 mm Õrnad kehakatted ja tiivad; tagumised tiivad lühikesed. Õitseaeg Permis Ainus selts, kus toimub tiivuliste valmikute kestumine. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised v. kõdutoidulised; elavad veekogudes. 6. O. Odonata – kiililised Eestis 54 liiki MORFOLOOGIA 15 – 150mm Liitsilmad väga suured; tundlad 6 7 lülilised; suised haukamistüüpi. Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne

    Bioloogia
    Eesti loomastik-Selgrootud
    29
    doc

    Eesti loomastik. Selgrootud

    ja lendab kaldataimestikule, kus kestub valmikuks. Valmiku eas ühepäevikulised ei toitu. Eluiga on liigiti erinev, mõni tund kuni mõni päev (üksikutel liikidel ka mõni nädal). Munad munetakse vette. Vastsed toituvad taimedest ja arenevad mitu aastat. Ühepäevikuliste vastsed on surusääskede vastsete kõrval teine tähtsam rühm kalade toidus. Liikide arv: 2000, Eestis 45 liiki. Kirjandus: Remm, Evi 1970. Ühepäevikuliste määraja. Abiks loodusvaatlejale nr.60,Tartu Selts: Kiililised (Odonata) Kiililised on jässaka rindmiku ja pika saleda tagakehaga suured (keha pikkus 18-130 mm), röövtoidulised putukad. Neile on iseloomulikud väga suured liitsilmad (10 000-30 000 fassetti), seetõttu näevad nad suhteliselt hästi kuni 8 m kaugusele. Rindmikule kinnitub kaks paari kilejaid, suhteliselt kitsaid ja väga tiheda soonestusega tiibu. Tagakeha on pikk ja isastel ning emastel veidi erineva ehitusega. Isastel paikneb tagakeha

    Loodus
    Putukad
    28
    docx

    Putukad

    soonestusega, klaasjalt läbipaistvad, harva valkjalt hägused. Tiivaservas võivad paikneda ripsmed. Ühepäevikulised ei suuda tiibu seljale kokku voltida. Jooksujalad; isastel esimene jalapaar pikenenud, täidab tundlate funktsioone; käpad 4-5 lülilised, kahe küünisega. Tagakeha silinderjas, enamasti sale; koosneb 10 lülist. Tagakeha tipule kinnituvad pikad jätked ­ 2 urujätket ja sabaniit. Levinud kogu maailmas. Eestis liike umbes 50. Selts: Kiililised (Odonata) Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm. Liitsilmade vahel paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma. Pea esiosa jagunenud laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks. Haukamistüüpi suised jagunevad vahetult näokilbi all paiknevaks ülahuuleks, sellele külgedelt kinnituvateks paarilisteks üla- ja alalõugadeks ning altpoolt ülahuulele kinnituvaks kolmesagaraliseks alahuuleks. Suised kohastunud saagi püüdmiseks lennult. Pea esiküljele,

    Bioloogia
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia
    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
    22
    docx

    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

    Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

    Vee elustik
    Puisniitude loomastik
    47
    doc

    Puisniitude loomastik

    EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

    Pärandkooslused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun