Bioloogia-inimese füsioloogia (0)

Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia (pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus . Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid , sõltuvus asjadest.
Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda ( viipe /märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis,
Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine
Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad), nii loomse kui ka taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; elamine perekonniti; eluviis lagedal maal, metsast väljas. Riik: loomariik ; hõimkond: keelikloomad ; klass: imetajad ; selts: primaadid; perekond: inimene; liik: homo sapiens sapiens. Närvikude, mille ülesandeks on teiste keha osade juhtimine, signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen , sidekoe ülesandeks on ühendada teisi kudesid omavahel ja toetada elastseid kehaosi( veri , rasvkude luukude); lihaskude, ülesandeks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude , ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad : katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda : tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal , seedenäärmed. Seedekanal algab suuõõnega, kus toit peenestatakse hammastega ja segatakse tärklist lagundava süljenäärmete nõrega. Suust liigub toit makku, kus lõhustatakse valgud . Maost liigub toit edasi kaksteist sõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond: hingamiselundkonna ülesandeks on gaasivahetus organismis – kudede pidev varustamine hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad hingamisteed , mida mööda õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud , kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond : selle ülesandeks on transportida kehas ained. Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump - süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse; hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond : selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise protsessi käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud , kusejuha, kusepõis ja kusiti. Lisaks neile osalevad eritamises ka kopsud(süsihappegaasi eritamine ) ja nahk(higi eritamine). Närvisüsteem: selle ülesandeks on vahendada ja töödelda informatsiooni. Ta vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. Närvisüsteemi kuuluvad kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju ) ja piirdenärvisüsteem, mille moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid(närvid). Sisenõresüsteem: selle ülesandeks on reguleerida organismi eluavaldusi. Paljud elutalitlused on hormonaalselt kontrollitavad. Hormoonid on ained, millel on kindel toime teistele rakkudele ja organismidele. Sisenõresüsteemi kuulub kõhunääre, ajuripats , kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealsed, sugunäärmed. Sigimiselundkond : selle ülesandeks on järglaste saamine, sest inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Suguelundkonda kuuluvad peenis , seemnesari, munasari, munandid , tupp , emakas jne. homöostaas: organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest nt võib inimene olla kuumas saunas või külmas vees, kuid keha temperatuur püsib ikkagi 37o juures, me võime teha mis iganes aga ikkagi suudavad elundid ja elundkonnad tagada stabiilse keskkonna kehas. Organism püüab säilitada to, pHd, gaaside hulka, vere suhkrut, jääkainete taset ja vee hulka. Energiavajadus sõltub vanusest( imik vajab rohkem energiat kui vanur , sest kasvab), aktiivsusest(mida aktiivsem füüsiliselt on inimene seda rohkem kulub ka energiat) , kehamassist(mida suurem on inimese keha mass, seda rohkem kulub energiat selle liigutamiseks), geenidest (geenid määravad kui suurt hulka energiat keha tarbib), soost(mehed vajavad rohkem energiat, ümbritsevast keskkonnast(keha vajab temperatuuri hoidmiseks energiat). Suuõõnes toit peenestatakse, maitstakse ja niisutatakse. Toitu hakkab lagundama lipaas, mis lagundab tärklise suhkruks. Sülje ülesandeks on niisutada, kaitsta hambaid, maitsetunnetus, reguleerib pHd ja Ca vahetust hammastes. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Positiivne energiabilanss on siis, kui on rohkem energia tootmist, kui selle tarbimist. Selle tagajärjeks on keha rasvumine . Negatiivne energiabilanss on siis kui tarbitakse rohkem, kui toodetakse. Selle tagajärjeks võib olla kõhnumine. Magu : toidu reservuaar , toidu töötlemine, toit töödeldakse soolhappe abil, mis eemaldab ka mikroobid. Magu on pidavas liikumises. Maohaavad võivad tekkida ebaregulaarse toitumise pärast, maomahlade ülejäägi korral ning tugevate emotsioonide tagajärjel, sest ka siis eritab magu hapet. 3 faasi: 1) ajufaas /näed/haistad/mõtled toidule vms; 2) maofaas: toit satub makku; 3) soolefaas : algab siis, kui toit jõuab 12sõrmiksoolde
Oksendamine on organismi reaktsioon mürgist, mis võib teda kahjustada, vabanemiseks(diafragma ja kõhulihased lükkavad mao tühjaks). Peensool on ehituselt hästi kokku volditud, mis kokkuvõttes annab talle suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik. Kui inimene sööb väga soolast toitu, sis tekib sooles osmoos ja soolevälistes kudedes tekib vee puudus. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasiaon ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm,mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Et glükoosist ja galaktoosist koosnev liitsuhkur (laktoos) saaks imenduda peen soolest verre ning osaleda ainevahetuses, on vaja see lagundada nimetatud lihtsuhkruteks (glükoosiks ja galaktoosiks).
Häired: Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piima suhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks . Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja - lahtisuse , kõhukorisemise ja -valu. Avaldub see näiteks pärast rõõsa piima joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog. Eestis esineb laktoositalumatust umbes 20–30% elanikkonnast.
Soolegaasid on tavaliselt sooles toidu lagunemisest eraldunud gaasid. Toiduainete vahekord toidus: süsivesikud 55-60%, rasvad 30% ja valgud 15%( nendest 55% loomsed). Inimene peaks sööma rohkem ja korraga vähem, sest organism ei suuda suurte koguste korral kõike kasulikku omastada. Valku on vaja organismil ehituseks ja regulatoorseteks eesmärkideks, rasvu on vaja lahustiteks, kaitseks, regulatoorseks eesmärgiks ja energia saamiseks. Süsivesikutel on põhiliselt energeetiline eesmärk. Kiired süsivesikud on need, mida me omastama kiiresti ja aeglased need, mida omastame aeglasemini. Kiired on heledad süsivesikud: monosahhariidid , mesi, suhkur, valge riis , makaronid. Aeglased( tumedad süsves): tatar, pruun riis, leib, kartul . Kiudained aitavad kaasa seedimisele ja puhastavad organismi.