Sipelgate referaat (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Sipelgad

sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus

Bioloogia

9

doc

Raudsipelgad

Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad. Samuti ta on töökuse sümboliks. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja

Bioloogia

6

pptx

Kiletiivalised ja nende kehaehitus

Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha  Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemn

Bioloogia

8

doc

Sipelgad ja nende liigrikkus

[3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus Sipelgad (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 15000 liiki, kellest põhiosa elavad troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1] Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica).

Bioloogia

86

doc

Eesti putukad

segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm

Bioloogia

35

doc

Pärandkoosluste loomastik

murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus

Pärandkooslused

72

docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1  Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus

Loodus õpetus

Kommentaarid (1)