Kännumampel (0)

1 Hindamata

Tallinna Ühisgümnaasium
Kännumampel
Referaat bioloogias
Tallinn 2008

Sisukord

1 Sisukord 2
2 Sissejuhatus 3
3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis) 4
3.1 Taksonoomia 4
3.2 Üldine iseloomustus 4
3.3 Kasutamine 4
3.4 Sarnased liigid 5
3.5 Seenepakkude kasvatamine 5
4 Kokkuvõte 6
5 Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks kännumampli, kuna kännuseened on mind alati huvitanud. Lapsena ei suutnud ma mõista, kuidas saavad seened kasvada kännu või puu peal. Ka ei teadnud ma, et mõned neist on ka söögiks kõlbulikud. Kännumampel erineb teistest seentest, mis on kõigile nii tuntud ning igapäevaseks saanud. Loodan uurimise käigus teada saada midagi uut ning ehk ka kasulikku .

Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis)

Taksonoomia

Riik: Fungi, Seened
Hõimkond: Basidiomycota, Kandseened
Klass: Hymenomycetes, Eoslavaseened
Selts: Cortinariales, Vöödikulaadsed
Sugukond : Strophariaceae, Värvikulised
Perekond: Kuehneromyces
Liik: Kuehneromyces mutabilis

Üldine iseloomustus

Kännumampel on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Leida võib teda mai keskpaigast kuni oktoobrini, kuid massiliselt viljub septembris. Kännumampel kasvab okas-, leht-, ja segametsades, enamasti lehtpuupuidul. Kasvavad tiheda kogumikuna kännul või lamaval tüvel.
Kännuamplit on lihtne ära tunda niiskuse toimel tugevasti värvi muutva kübara ja pruunisoomuselise jala järgi, millel on selgelt märgatav võru. Kübar on koonusjas, kuid lamenev, läbimõõduks 3 – 7 cm. On keskpaigast oranžikas, serva poolt hele- kuni valkjaskollane, kogu laias servaosas aga tumedam pruunikas, alati niiske või nõrgalt limane. Värvipiir kuiva ja märja kübaraosa vahel on väga järsk. Jalg, mis on 4 – 8 cm kõrge ja 0,5 – 0,8 cm läbimõõdus, on peenike ning sitke , võruga, võrust allpool pruunide soomustega kaetud. Ülalpool rõngast on helepruunikas, allpool rõngast tume- kuni mustpruun. Eoslehekesed on algul helepruunid, hiljem kaneel- kuni roostepruunid, õhukesed, tihedalt asetsevad, jalale hambaga külge kasvanud või veidi laskuvad. Seeneliha on kübaras valkjas ning jalas roostepruun, õhuke.

Kasutamine

Kännumampel on kännul kasvavatest seentest parim söögiseen. Söödavad on ainult kübarad, mis hariliult on seeneussidest vabad. Ei vaja eeltöötlust, sobib värskelt praadimiseks , suppides ja kergelt sügavkülmas säilitamiseks. Eriti sobilik on kuivatamiseks ja vürtsika seenepulbri valmistamiseks, samuti võib ka marineerida, soolata ja hapendada. Omas mahlas sügavkülmutatult on hea lisand pitsadele, seenepirukatele ning hautistele. Kuivatatult on suurepärane lisand suppidele, kastmetele ja lihatoitude juurde. Omab meeldivat vürtsikat maitset .
Kuigi seenelkäimine on üks tavapärane suve lõpu ja sügise juurde kuuluv tegevus, ei tea paljud seenelised, et mitmed maitsvad söögiseened kasvavad kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel. Paljud seenelised suunavad tähelepanu vaid nn traditsioonilistele söögiseentele, milleks on riisikad , puravikud, pilvikud, võiseened. Üheks selliseks heidikuks on kujunenud ka kännuampel, keda peetakse ekslikult mittesöödavaks seeneks , ebakvaliteetseks või lihtsalt ei vaevuta lähemalt uurima .

Sarnased liigid

Suitskollanutt (Naematoloma capnoides) on hallide eoslehtedega ja palja jalaga, kasvab peamiselt okaspuudel ja on samuti söödav ning üsna hea maitsega.
Jahutanuk (Galerina marginata) on ohtlikult mürgine seen , väikeste ja ühevärviliste helepruunide kübaratega, kasvab samuti kändudel. Jahutanuk on kännuamplist väiksem ja niiskuse mõjul nii märgatavalt värvi ei muuda, jalavõru on väga õrn, ka kaob hiljem, võru alt jääb jalg märgatavalt valgem kui mujalt. Kasvab enamasti kuusekännul, kuid vahel võib seda leida lausa kännumampli kõrvalt.

Seenepakkude kasvatamine

See on tegevus, mis leiab maailmas aina rohkem populaarsust ning on väga lihtne. Paljud kasvatavad seenepakku oma aias ka dekoratiivelemendina. Kõige lihtsam viis koduse seenekasvatuse alustamiseks on osta seenemütseeliga nakatatud pakud . Need tuleb aias sobivasse kohta maha kaevata ja siis saaki ootama jääda. Teine võimalus on ise seenemütseeliga pakud või aiakännud nakatada. Kõige paremaks peetakse meie oludes seenekasvatuseks haavapuitu, kuid sobib ka kask , vaher, pappel , jalakas, lepp , tamm jne.
Ka kännuamplit võib ise kasvatada. Kõige lihtsam moodus on osta spetsiaalne pakk, mis on juba mütseeliga nakatatud. Need on juba seeneniidistikuga läbi kasvatatud ja on vaja vaid pakendist välja võtta ning maasse kaevata.
Pakke võib ka ise mütseeliga nakatada. Kännumampli kasvatamiseks sobivad hästi lehtpuupakud, mille läbimõõt on vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske , paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 – 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 – 6 cm paksuseid kettaid (diske). Puidu niiskussisaldus peaks olema vähemalt 60%, vastasel juhul tuleb neid enne seenega nakatamist 1-2 päeva vees niisutada. Järgmiseks aetakse ketaste vahele mütseel, kettad ühendada tugeva ilmastikukindla plastnööri abil 5 – 6 üksustest koosnevaks pakuks ja pakkida need omakorda mitme kaupa kilest kottidesse või kilega ümbritsetud konteineritesse, kus neid tuleb hoida temperatuuril 16 – 18 °C. Kasutades pakke, tuleb mütseel kanda paku pinnale ning peale kinnitada 3 – 5 cm paksune ketas . Inkubatsiooniperiood kestab keskmiselt 6 – 10 kuud. Nüüd tuleb viia pakud välja ja laduda poolvarjulisse kohta, kasta. Kõige paremini annab kännumampel saaki 10 – 18 °C juures. Saaki võib saada 3 – 5 aastat järjest.

Kokkuvõte

Sain teada, et…

On võimalik kasvatada seenepakke
Mitmed Eestis kasvavad kännuseened on söögikõlbulikud ning maitsvad
Kännumampel on Eestis kasvavatest kännuseentest kõige maitsvam söögiseen
Kännumamplit on lihtne segi ajada mürgise Jahutanukaga
Seentest valmistatakse ka pulbrit

Kasutatud kirjandus:

“ Seen aias ja köögis” Toivo Niiberg 2005
“Sada parimat söögiseent” Lasse Kosonen 2002
“Väike söögiseeneraamat” Ain Raitviir 2006
http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf (seisuga 06.11.08)
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kannumampel_evelinviks.ht m (seisuga 06.11.08)
http://paber.maaleht.ee/?page=1260&grupp=targutalita&artikkel=116 (seisuga 06.11.08)
http://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=433&option=com_content&task=view (seisuga 07.11.08)
http://www.postimees.ee/070904/lisad/kasu/143583.php ( seisuga 07.11.08)
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anny980 Õppematerjali autor

põhjalik ja reeglitele vastav referaat bioloogias

bioloogia seened kännuseened kännumampel mampel bioloogia referaat

Kasutatud allikad

https://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=433&option=com_content&task=view

Sarnased õppematerjalid

pptx

Söögi- ja mürgiseened

võib maa seest märkamata jääda.  Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole!  Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks.  Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam.  Vähem lihakas  Kogumikud väiksemad  Kasvab okaspuukändudel.  Kogumikud suuremad.

Seened

doc

Puuseened

ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitu aastat. Enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Analoogiliselt seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid. Talvel lõigatud kändudel peab olema mahlajooks peatunud. Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga. Austerserviku kasvatamine kändude peal annab mitme aasta jooksul korraliku seenesaagi ning

Bioloogia