Kännumampel (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Ühisgümnaasium

Kännumampel
Referaat bioloogias

Tallinn 2008

Sisukord

1 Sisukord 2
2 Sissejuhatus 3
3 Kännumampel (ladina k Kuehneromyces mutabilis) 4
3.1 Taksonoomia 4
3.2 Üldine iseloomustus 4
3.3 Kasutamine 4
3.4 Sarnased liigid 5
3.5 Seenepakkude kasvatamine 5
4 Kokkuvõte 6
5 Kasutatud kirjandus: 7

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks kännumampli, kuna kännuseened on mind alati huvitanud. Lapsena ei suutnud ma mõista, kuidas saavad seened kasvada kännu või puu peal. Ka ei teadnud ma, et mõned neist on ka söögiks kõlbulikud. Kännumampel erineb teistest seentest, mis on kõigile nii tuntud ning igapäevaseks saanud. Loodan uurimise käigus teada saada midagi uut ning ehk ka kasulikku .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anny980 Õppematerjali autor

põhjalik ja reeglitele vastav referaat bioloogias

bioloogia seened kännuseened kännumampel mampel bioloogia referaat

Kasutatud allikad

https://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=433&option=com_content&task=view

Sarnased õppematerjalid

pptx

Söögi- ja mürgiseened

võib maa seest märkamata jääda.  Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole!  Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks.  Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam.  Vähem lihakas  Kogumikud väiksemad  Kasvab okaspuukändudel.  Kogumikud suuremad.

Seened

doc

Puuseened

ots allapoole. Kuival ajal tuleb pakku kindlasti kasta. Saaki peaks sügisel ja kevadel saama üsna mitu aastat. Enamasti kestab paku kasutusaeg kolm kuni viis aastat. Analoogiliselt seenekasvatusega pakkudel on selleks otstarbeks võimalik kasutada lehtpuude kändusid. Talvel lõigatud kändudel peab olema mahlajooks peatunud. Parimaid tulemusi saadakse puumädanikust nakatumatute kändudega ning juhul kui kännu lõikepinda saega enne uuendada. Nii kändusid kui mütseeliga nakatatud pakke tuleb kuival aastaajal kasta. Värske kännu puhul on olulisem jälgida, et lõikepind ära ei kuivaks. Sel otstarbel võib austerserviku juuretisega nakatatud kännu pinna katta väljasaetud puukettaga, plastikkilega, puukoorega, sambla ning isegi märjaks kastetud vanade ajalehtede või papi kihiga. Austerserviku kasvatamine kändude peal annab mitme aasta jooksul korraliku seenesaagi ning

Bioloogia