„Kas loomade kloneerimine on eetiline?“ (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Molekulaardiagnostika õppetool
Geenitehnoloogia eetilised , õiguslikud ja ärilised aspektid
„Kas loomade kloneerimine on eetiline?“
Referaat
Maria Simmul
YAGM-31

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Esimene kloonitud loom- lammas Dolly 5
3.Euroopa Eetika Grupi arvamus 6
4.Kloonimise poolt ja vastu 7
5.Kokkuvõte 8
6.Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Mis on kloonimine ?
Teadlased on tänapäeval suutelised saama järglasi ka loomade keharakust. Seda protseduuri nimetatakse kloonimiseks.
Niisugusel teel arenema hakkav organism on täiesti identne selle loomaga , kelle keharakust ta klooniti. Praegu on enamikus riikides inimese kloonimine seadusega keelatud.
Ometi võib kloonimisest ka kasu olla. Näiteks arvavad teadlased, et kloonimise teel võiks paljundada hävimisohtu sattunud loomaliike.
DNA kloonimise etapid:
Tavalises kloonimise katses koosneb iga DNA fragmendi kloonimine seitsmest etapist

Peremeesorganismi ja kloonimisvektori valik

Vektor-DNA ettevalmistamine

Kloonitava DNA ettevalmistamine

Rekombinantse DNA sünteesimine ligatsiooni abil

Rekombinantse DNA sisestamine peremeesorganismi

Rekombinantide selekteerimine

Rekombinantide analüüsimine (screening)
Tõhus loomade kloneerimise tehnoloogia võimaldab uusi võimalusi loomakasvatuses, inimmeditsiinis ning samuti loomade säilitamisel ja kaitsmisel.
Tuuma kloonimine hõlmab loomade tootmist, kes on geneetiliselt identsed doonorrakkudele- seda tehnoloogiat tuntakse ka kui tuuma ülekande tehnoloogia (NT- nuclear transfer ).
Hetkel on see aga mitte nii efektiivne protsess: veiste puhul ainult umbes 6% embrüotest on reproduktiivsed. Murettekitavad on suured kaotused tiinuse ajal, sünnil ning sünnijärgselt kuni täiskasvanueani. Paljud tiinusekaod on põhjustatud platsenta arengu seismajäämisest, mis omakorda põhjustab funktsiooni häirumise. Need anomaaliad on põhjustatud arvatavasti mittekorrektsest doonori genoomi epigeneetilisest reprogrammeerimisest. See omakord põhjustab sobimatuid mustreid geeniekspressioonil kloonide arengus.
Samas mõned psühholoogilised testid, mis on tehtud uurimaks ellujäävaid kloone, õnnestusid normaalselt ning teised testid viitasid mitmesugustele post- nataalsetele kloon - ühinenud hälvetele. Selline muutlikkus võib kajastada liigispetsiifilisi ja/või kloonimise metodoloogilisi erinevusi. Oluline on ka see, et need kloon- seotud fenotüübid ei ole edastatavad järglastele seksuaalse reproduktsiooni teel. See viitab sellele, et need kirjeldavad epigeneetilisi vigu enam kui geneetilisi vigu, mis parandatakse gametogeneesi käigus.
Samas kui see vajab kinnitust molekulaarsel tasandil, annab see esialgset kinnitust tuuma ülekande toimumise kohta põllumajanduses.
Tulevikuperspektiivid loomade kloneerimises on veel arenemas ning põhisuund alguseks on molekulaarsete mehhanismide reprogrammeerimisest arusaamine.

Esimene kloonitud loom- lammas Dolly

Dolly, esimene imetaja kloon, kes kloneeriti vanema rakust, põdes artriiti.
Teadlased usuvad, et Dolly artriidi oli põhjustanud kloneerimisprotsess.
Dolly sünnilugu:
Teadusliku aluse kloonimisele lõid Watson ja Crick DNA avastamisega. 1997 aastal avalikustati teade esimesest edukast primaatide kloonimisest.
Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2 staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrišokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk juhtimise tavarakult üle ning asus poolduma.
Eraldati DNA 6 aastase lamba udararakkudest. Järgmisena eemaldati teisel lambal DNA ja asendati see doonorlamba DNA-ga. Seejärel implanteeriti saadud hübriidmunarakud kolmanda lamba emakasse, kes sünnitas Dolly, kes oli omakorda esimese lamba täielik bioloogiline koopia.
Kloonimine on praktikas ülikeerukas, kuna Dolly loomisel eraldati ühtekokku 277 lambal udararakud ning siirdati 277 teise lamba munarakku, arenema hakkas ainult 29 munarakku, ning tiinestusid ainult 13 lammast ja üks sünnitus oli edukas, millest pärineb ka Dolly.

Euroopa Eetika Grupi arvamus

2010 aastast pärineb seisukoht, et ajutiselt on peatatud EL-is loomade kloonimine toiduainete tootmiseks. Ühtlasi kavatseb komisjon seista ajutiselt ka kloonitud põllumajandusloomade kasutamise ja kloonidelt saadud toodete turustamise.
Märgitakse, et kloonitud loomadelt või nende järglastelt pärineva toidu puhul puudub teaduslik tõendusmaterjal, mis annaks alust muretseda sellise toidu ohutuse pärast.
On teada, et Taani on hetkel ainus liikmesriik, kus loomade kloonimine ärilistel eesmärkidel on keelatud, samas on EL-i väliseid riike, kus juba kasutatakse kloonimist aretusloomade saamiseks.
Euroopa Eetika Grupp(EEG) väidab, et kloonitud loomade puhul on suurem haigestumus ja kõrgem suremus. Samuti on teiste isenditega võrreldes suurem suremus surrogaatemade hulgas.
Kui aga kloonitud loomadest saadud toit siiski lubatakse turule, peab EEG arvates kindlasti suurt tähelepanu pöörama sellistele küsimustele, nagu toiduohutus , loomade heaolu, jälgitavus nii EL siseselt (vajadusel ka üksiklooma tasandil) kui ka maailmakaubanduse tasemel

Kloonimise poolt ja vastu

On teada, et kloonimine võimaldab teaduse senisest jõudsamat kasvu. Kloonimise abil on võimalik saada identseid katseloomi, mis parandavad katsete tulemusi, seetõttu on ka katsed informatiivsemad ja selgemad ning läheb vaja vähem katseloomi- mis on loomakaitse seisukohast parem. Tänu kloonimisele on juba praeguseks loodud sigu, kelle siseorganeid on võimalik siirata inimestele ning lähitulevikus on plaanis juba kasvatada vajaminevaid organeid laboritingimustes.
Tõu- ja sordiaretusmeetodid soovitakse nüüd asendada innovatiivse kloonimistehnoloogiaga. Põllumajanduses on juba proovitud luua geneetiliselt kasulikku isendit, mis siiamaani pole eriti edukas olnud. On võimalus saada parema kvaliteediga tooteid ning lisada neile täiendavaid positiivseid omadusi. Näiteks on Dollyt geneetiliselt muudetud nii, et ta piim sisaldaks ravitoimet teatavate kopsuhaiguste vastu.
Kloonimisest loodavad kasu saada ka „rohelised“. Nimelt on nad välja käinud idee, et väljasuremisohus liike saaks kloneerimise abil paljundada ja seeläbi päästa.
Kloonimisega kaasnevad ka paljud eetilised ning moraalsed probleemid. Näiteks on levinud arusaam, et kõrgema eluvormi kloonimine pole eetiliselt õige ja sellega sekkutakse Jumala tegemistesse.
Peale uduselt formuleeritud eetika- ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud ka mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele.
Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, tekib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Kuna aga loodus meie ümber pidevalt muutub, võib mingi uus tundmatu viirus tappa kogu populatsiooni.
Leidub ka oht evolutsiooniprotsessi käigus toimuv geneetilise materjali kontrollimatu segunemine , mis on liikide mitmekesisuse paratamatu eeldus. Katse see peatada ja luua monokloonseid isendeid, tähendab sekkuda evolutsiooniprotsessi. See aga võib tasakaalust välja viia elu normaalse arengu kogu meie planeedil.
Peale eelpool mainitu levib ka arvamus, et kloonimistehnoloogiaga võivad mõned äärmuslikud liikumised taastoota oma juhte.

Kokkuvõte

Kloonimisel on nii plusse kui miinuseid. Üldiselt võib öelda, et kloonimisega kaasnevad ohud on seadnud selle teadusharu edasise arengu tõsiste probleemide ette. Põhjalikku uurimist vajavad evolutsiooniprotsessi sekkumisega kaasnevad nähud. Samuti ei saa me kõrvale kalduda väitest, et tänu kloonimise tehnoloogiale on meil võimalik saada identseid katseloomi, sordiaretus on rikkalikum ning tänu kloonimisele on tänapäevaks loodud loomi, kellelt saame kasutada organeid, mis võivad olla inimelule hindamatu tähtsusega. Teaduse arengu huvides jääb meil ainult loota , et need probleemid lähiaastatel lahendatakse

Kasutatud kirjandus

„ Animal Cloning : problems and prospects“ 2005 aprill, Reproductive Technologies Group, Ag Research Rukaura

„Animal cloning: What is the furute“- 2002 January , BBC News

Euroopa Eetika Grupi koduleht : www.eko.org.ee

Rait Rand, refetaat , „Kloonimine“

http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kj19/Dna_kloneerimine
9