1792- Algus Seadusandlik Kodanlus vabariik Kaotati kuningavõim; 1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus 1794 Erakorraline (kodanlus, ametlikult (seoses 1793. aasta võimuorgan kelle arust vabariik põhiseadusega); max. (Rahvapäästekomitee oleks hinnad asjadel; ) pidanud feodaalkohustuste
vabariigi tegelikult olles aga ise ainuvalitseja. Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. b) Asutav Kogu Kolmanda seisuse poolt algatatud seisuste kogu. c) Bastille Kindlusvangla Prantsusmaal Pariisis. d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati. f) Revolutsiooni suhtumine kultuuri, hinnang Väga palju kultuurimälestisi havitati. Suhtuti ükskõikselt. g) Revolutsiooniaegsed reformid, hinnang h) Muutused olmes Kodanikud. Olme muutus igas mõttes lihtsamaks i) Napoleoni reformid, hinnang 6
Konstitutsiooni põhialuseks oli inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras.
Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani-- Päästekomitee, mis koosnes jakobiinidest. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme-feodaalkohustuste kaotamine, võttis vastu otsuse kogukonna ühismaade jagamise kohta vastavalt perekonna suurusele jnejne. Seega Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee.(kõik võrdsed, kuid juhtiv roll siiski Maximilien Robespierre´il.) 1 Suure Prantsuse revolutsiooni tagajärgedeks on : · Euroopas laialdlane vastukaja- Oht Eurooopa senisele korrale.
Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati usku väljajuurida, meetersüsteem, koondati kunst, raamatud kokku, ajateenistus, uus kalendrisüsteem
suleti koos perekonnaga vangikongi. Temast sai kodanik Louis Capet. kukutati kuningavõim. 22.september 1792 Rahvuskonvent (parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu) Märt 1793 Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel
1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu ning Pariisi rahvahulgad otsustasid sellele vastu hakata. 1795. aastal toimusid kaks olulist ülestõusu, zerminaalil (aprillis) ja preriaalil (juunis), kuid reaalseid muudatusi need kaasa ei toonud. Üha olulisemaks muutus aga sõjaväe roll, kuna riik oli jätkuvalt sõjas ning armee juhtkond ja valitsus pidid teineteise toetamiseks tegema üha tihedamat koostööd
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel teotöö. Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 1790 kaotati aadliseisus 1791 võetakse vastu Asutava kogu poolt põhiseadus. 1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu. Seal oli kaks olulist poliitilist jõudu: manarhia pooldaja ja kuningavõimu kukutaja ehk jakobiinid. Oli ka Poliitiliselt otsustamatuid soo. 1791 juunis kuningapere põgenemiskatse. Vabariigu välja kuulutamine 1792 lgavad Pariisis uued rahutused, mille tulemusena kuninga perekond vangistati. 22 september1792 kuulutati välja Prantsusmaa Vabariik. Rahvuskonvendis olid algu juhtpositsioonil zirondiinid / Girondi maakonna järgi /, kes olid suurmaaomanikud ja leidsid, et peale vabariigi väljakuulutamist on revolutsioon lõppenud.
4.kirikumaad riigistati. 1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745 jakobiinid soo monarhia pooldajad 136 435 264 15. peatükk 1792 kuulutati välja prantsuse vabariik. Jakopiinid nõudsid kuninga hukkamist. 21.jaanuaril 1793 algas kohtu pidamine ja kuningas hukati. Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim
Charlotte Corday haaras pistoda ja torkas selle Marat südamesse. Charlotte Corday hukati neli päeva pärast toime pandud mõrva giljotiinil rahvahulkade rõõmuhüüete saatel.Tema tegu ei suutnud peatada jakobiinide terrorit, pigem andis sellele veelgi hoogu ja pakkus tuge mitmete juhtivate revolutsionääride misogüünilistele seisukohtadele. Marat kuulutati revolutsiooni märtriks ning rahvas hakkas teda veelgi enam austama. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile
69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist 73) Viigid - partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) 74) Toorid - konservatiivid 75) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni aegse Jakobiinide Klubi liikmed (pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD:
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Bastille 14.-18- saj. Bastille vallutamine Neckeri vallandamine ja tagurlikuks peetava valitsuse loomine algatas mitmel pool rahvarahutused. Vangla oli kaotanud selleks ajaks suurema tähtsuse, hoides endas aind 7 vangi. Bastille vallutamist loetakse siis revolutsiooni alguseks. Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed Positiivne : Negatiivne : Feodaalkorra hävimine Liigne terror
Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marat tapmisest läksid 13. juulil 1793 jakobiinid üle terrorile. 17. I keisririik Prantsusmaal: Napoleoni-aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Konvendi ja Direktooriumi perioodil (1794- 1799) hakkas tekkima uus struktuur. Revolutsiooniaastatel tõusid esiplaanile sankülotid lihtrahvas, kes kandsid pikki pükse
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale. Kaos Prantsuse armees. Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle 1.Rahvapäästekomitee, erakorraliste volitustega valitsus. 12 liiget. Kuulsaimad juhid Danton, Robespierre 2. Üldise Julgeoleku Komitee (salapolitsei) 3. Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan Võitlus revolutsiooni vastastega. Kahtlaste seadus. Surmanuhtlus giljotiini läbi u 40 tuh inimest. Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused:
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine. 4
mind tulgu või veeuputus", riigikassa tulu 2) Seisuslik kord (vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud) 3) Generaalstaate (seisuslik esinduskogu Prantsusmaal ja Madalmaades) ei olnud kokku kutsutud 175 aastat 4) Pidev maksukoormuse kasv, rahva elatusvõime langus 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Võeti vastu inimeste ja kodanikuõiguste Võimu haarasid jakobiinid leidis aset nende deklaratsioon verine diktatuur (tapeti palju lihtkodanikke) Rõhutati õigusvabadusele, võrdsusele; Hävitati palju kultuuripärandeid kõrgem võim oli rahvas (vabadus, vendlus, võrdsus) Võeti vastu põhiseadus ja valiti seadusandlik Vallutussõjad kogu Prantsusmaa konstitutsiooniline monarhia (hiljem vabariik) Kaotati tsunftikord ning feodaalsed privileegid 10
1791-1792 oli ka selle aeg. Põhiseaduse põhjal hakati rakendama Montesquie võimude lahususe põhimõtet. 1792 kuningas tapeti ja Prantsuse revolutsioon läheb käest ära ja algab Vabariigi periood, mis kestis 1799. Kuulutati välja vabariik ja uueks koguks sai rahvuskonvent. Vabariigi perioodil on Jakobiinide diktatuuride aeg ja nema olid äärmuslased. Nende aeg kestis 1793-1794. Nende terrori tulemusena kõik endised võimusolijad tapeti ära. Tuntumad Jakobiinid oli Marat ja Robspierre. Direktooriumi aeg 1795-1799 Võeti vastu taas uus põhiseadus. Konsulaadi aeg 1799-1804 Võim läks konsulite kätte ja ühest neist sai ka hijem keiser. Napooleoni ajajärk 1799-1815 Bourbouride restoratsioon. Peale Napooleoni kukutamist Prantsusmaal taastati monarhia, aga põhiseaduslikul kuju. 1815 toimus Viini kongress ja see lõpetas ka probleemid Prantsusmaal Prantsuse revolutsiooni tähtsus · Vabadus, võrdsus, vendlus
4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraagühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus - reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. + 2.Dante „Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Michelangelo maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. + 6
sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraarühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus – reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass - proletariaatne 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis - jakobiinid 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. o 2.Dante„Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Leonardo da Vinci maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. o 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. 6
Ühised väljaastumised ja streigid muutusid üha sagedamaks ja Briti parlament võttis aastatel 17991800 vastu seadused, mis keelasid töölistel nõuda ühiselt palga tõstmist ja töötingimuste muutmist. 4 Kuid organisatsioonid jäid siiski püsima kaitstuna vaikimisvandega. Prantsusmaal keelas Le Chapelier' seadus 1791 aastast tööliste ühendused ehkki jakobiinid reguleerisid järgnevatel aastatel seadusega ajutiselt hindu ja palkasi. Kuigi Suurbritannias tühistati streigivastased seadused 1824 aastal, tegutsesid ametiühingud ikka veel ettevaatlikult. 18 sajandi lõpul said Suurbritannias alguse majanduslikud arengud, mis järgmise kahe sajandi jooksul kogu Euroopa ümber kujundasid. Rahvaarvu suurenemine, arenev põllumajandus ja edenev kaubandus stimuleerisid tehnilisi leiutisi ning uute toitmisviiside tekkimist, mis kõik
Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. Ka esimene põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikke ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus, kuhu valiti 745 saadikut. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks. Ta lootis aja jooksul üha enam emigrantidele, kes kogunesid Koblenzis ning koondasid seal oma vägesid. Samuti
väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist santaazi (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles'sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim zirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789. J.-P. Marat, ajalehe ,,L'ami du Peuple"
Prantsusmaal oli kriis, maksuprobleemid, riigikassa oli tühi, kõik pidid makse maksma, ikaldus tekkis, riigis ei püsinud rahu, vähe õigusi. Pastille kindluse vallutamine rahva poolt andisgi alguse revolutsiooniks. Tekkis põhiseadus, monarhia kukutati, seisuste õigused kaotati ehk siis kõik olid võrdsed, kaotati vanad kohustused, kirikuvõim vähenes. Võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon-,,Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Tekkis vabariik, kus riigipea valib rahvas. Jakobiinid olid revolutsiooni süvendamist pooldavat saadikud. Hukkasid väga palju inimesi. 1 aastaks said diktatuuri enda kätte. Paljud riigid ei tahtnud, et Prantsusmaast tekiks vabariik. Tahtsid monarhiat taastada ja revolutsiooni lämmatada. See oleks neil sama juhtunud. Napoleoni väed hõivasid Seadusaadliku Korpuse hoone. Napolen haaras võimu enda kätte. Inimesed muutusid võrdseks. Poliitilised probleemid, rahvastunde tõus, vägivald
Positiivne Negatiivne Prantsusmaa kaotas seisused Majanduslike olukordade inimeste rahvustunne halvenemine, seisuslikud vastuolud Valgustusideed levisid paljudesse Ameerika põlisrahvaste teistesse riikidesse tagakiusamine Uus ajaarvamine (hiljem tühistati), Jakobiinid, kes kehtestasid meetermõõdustik terrorireziimi ja hävitasid poliitilisi Eluolu muutus vabamaks, soengud vastaseid ja riided polnud enam nii uhked Raamatute, kunstiteoste jm Esimese põhiseaduse vastuvõtmine hävitamine Murdis vana feodaalsüsteemi Vallutussõjad 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele muutustele, põhjustatuna vihast kuninga isiksuse ja poliitika vastu, või võimalust poliitilises võitluses esile tõusta), keskel ‘soo’ (pole kindlat orientatsiooni, hilisemas võitlemises liituvad nende pooltega, kes jäävad paralamendis peale, suur osa enamusest)
Seadusandlik riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus Täidesaatev võim Kuningas Uus riigivõimuorgan Seadusandlik Korpus 5. Monarhia kukutamine §15 Lk. 80 Koostati uus põhiseadus. Enamus Rahvakonvendisaadikuid pärines kodanluse hulgast. Toimus rojalistide e. kuningavõimu pooldajate mäss, kasvas poolehoid jakobiinide vastu. Viimased kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast ziroiinide vastu välja astuma. Juhtroll Prantsusmaal poliitilises elus läks jakobiinide kätte. --- Jakobiinid tulid võimule aastal 1793. Nad koostasid kiirelt uue põhiseaduse. --- Nende diktatuur oli mõttetu!!! 3. Ta oli Rahvapäästekomitee juht, kes koondas enda kätte mõne oma abilisega piiramatu võimu. Tema võimu ajal sai võimaluse piiramatu terror. 4. 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaali jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus
väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist šantaaži (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles’sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5. oktoobril 1789. J.-P
kahtlane. Suur Terror 1793-1794. alates 1793.a lõpust muutus terror valimatuks. Märtis- aprillis otsutas Robespierre õiendada arved ka partei siseopositsiooniga. „Revolutsioon sööb oma lapsi“, Dantoni hukkamine. Aprillis oli kord aga ka terrori lõpetamist pooldavate dantonistide käes. Giljoteeriti ka Robespierre’i endine sõber Danton. 9. termidoori riigipööre (juuli 1794). termidoorlased ehk mõõdukad jakobiinid ja „Soo“ liikmed ei püüdnud otseselt rev.lõpetada vaid anda sellele teine eesmrök ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Parlamendi juurde loodi palju komisjone. Pariisi Kommuun kaotati, linn jagati 21 regiooniks, igalühel neist oma linnapea ja valitsus. Nende vastu tõusti üles. Reaktsiooniline terror. Rahvas suudeti lubadustega maharahustada, kuid pärast mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist hukati. 13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795)
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisu...
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke se...
koonduslaagrid, sagenesid tapmised. Punast terrorit juhtis erakorraline komitee nn Tshekaa. Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid. Kapitalistliku korra, ekspulateerimise ja eraomandi hävitamine; rikastelt eraomandi ära võtmine ja riigistamine. Kapitalismi asemel sotsialism ja kommunism. NSV Liit: Venemaa liitis Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Ida- moodustati endise Vene impeeriumi aladest. Vene NFSV+Ukraina+Valgevene+Taga-Kaukaasia liiduvabariigid. Lenin: lõi punaarmee. Pealinn viidi üle Moskvasse. Sõjakommunismi poliitika. Sõjategevuse lõpetamine (Baltimaad+Poola, Soome)
Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793. aastal võeti vastu uus põhiseadus , mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks. Põhiseadus sätestas rahva ülemvõimu ja kõigi kodanike võrdsust. See dokument jäi ellu rakendamata, sest jakobiinide arvates oli enne vaja revolutsioon päästa. Jakobiinid tulid võimule ebademokraatlikult , s.t vastaspartei juhtide arreteerimisega, loobusid jakobiinid parlamentlikust valitsemisviisist, mis eeldab ka opositsiooni olemasolu. Sõna ,,diktatuur" ei kasutatud, vaid räägiti ,,revolutsioonilisest vabariigist". Tähtsaim organ oli aprillis loodud Rahvapäästekomitee, mis koosnes 12 liikmest. Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat, ülesanded olid komitee liikmete vahel võrdselt jaotatud.
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
2. Seisus 300 häält 3. Seisus 600 häält Kolmas seisus eraldus generaalstaatidest. Tekkis rahvuskogu. Asutav kogu 1789- Kaotati seisused Riigistati kiriku maa Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon Maksustati teine ja esimene seisus ka Konstitutsooniline Seadusandlik kogu - parlament Seadusandlik võim Täidesaatev kuningal, kohtuvõim kohtul 1792-93 rahvuskonvent (soo, zirondiinid, jakobiinid) 1793 jakobiinid 1794 kuningas hukati Direktooriumi periood 1795-99 Ajalugu Page 43 Napoleon 23. aprill 2010. a. 10:48 1799-1815 3 konsulit. Tegelik 1. ehk Napoleoni käes Seaduste algatamine ja vastuvõtmine 1804 Napoleon I. Keiser Tsensuur Ainuvõim 4 ajalehte 173st Koolireform Kesk ja kõrghariduse süsteem Kokkulepe kirikuga - konkordaat Ametlik katoliku Kiriku varasid ei tagastata Prantsuse pank Zerminaali mark Taastas õukonna
Peagi viidi Mirabeau' säilmed lähedal paikneva kiriku surnuaeda. Põhjus oli järgmine. 20. novembris 1792 avastati Tuileries' palees3 juba vangistatud kuninga salajane seinakapp, kus oli peidus kuninga ja Mirabeau' kirjavahetus. Neis kirjades jagas Mirabeau kuningale nõuandeid, kuidas kindlustada Prantsusmaale monarhistlik riigikord. Kuigi Mirabeau polnud eales varjanud, et pooldab konstitutsioonilist monarhiat, tegid jakobiinid 4 (tema poliitilised vastased) sellest kirjavahetusest suure skandaali! Mirabeau' kui reeturi kirst tõsteti Panteonist välja ja üks päevaleht avaldas pilkeloo karikatuuriga, mis kujutas Mirabeau' peaga luukeret. Siit ka väljend LUUKERE KAPIS selle all mõeldakse poliitiku varjatud või kahtlast tegevust minevikus. ____________ 1 geneneraalstaadid vanasti kolme seisuse: aadlike, vaimulike ja tavakodanike esinduskogu Prantsusmaal; tänapäeva Madalmaade Kuningriigi parlament 2
jäänud pol liinist ja ürit saada omale kõrvaltoetajaid. Arutelude keskmeks on see, et tuleb uskuda läbinisti võrdsesse ühiskonnda.Pr Rev alates hakkab pol vool liikuma kahes suunas. I suund : kui üh on küllaltki rikas ja jõukas, siis tõenäoliselt on eliidil raha selleks, et ülejäänud üh liikmeid aidata ja paremasse staatusesse tõsta. Eliidi kätte on kogunenud liiga suur varandus, peaks selle laiali jagama -> üh oleks võrdesem ja õiglasem. II suund: Pr rev aegsed jakobiinid, vägivalllale ja terrorile suunatud lähenemine. Uus õiglane üh tekib peale vana ebaõiglase üh hävitamist. Jakobiinid: I kommunistlik terrorireziim. Kirjaoskuse paranemise tulemusena hakkavad need ideed järk järgult levima. 1827 terminite sotsilism ja sotsialistid esmakasutus Inglismaal. 1840 aa termini levi üle Euroopa. Järk järgult muutub liberalismi tugevaks konkurendiks. Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks. Sotsialismi kesksed mõisted:
AJALOO EKSAM 1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooru...
Koalitsiooni põhitegija oli Inglismaa, kes William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu. Prantslased saavutasid alul edu, kuid 1793 märtsis puhkes Vendée ülestõus (kontrrevolutsiooniline) ja kindral Dumouriez’ juhitud Prantsuse väed said lüüa ning tõrjuti välja Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja
(zirondiinid hukati, tööpuudus, raha väärtuse ja langemine, mässuliikumine Lääne- montanjaari Prantsusmaal, maksimumhind leival d) jahul ja viljal, 1793-1794 Konvent, diktatuur jakobiinid Terror, feodaalkohustuste kaotamine, Rahvapäästekomi kogukonna ühismaade jagamine, pandi tee müüki põgenenud inimeste maad, 1793 uus põhiseadus, üldise valimisõiguse kehtestamine
Tekkis parlamentaarne monarhia ehk kuningas valitses koos Austava Koguga. 15. Prantsuse revolutsiooniline vabariik Pärast kuningavõimu kukutamist hakati ette valmistama uut rahva esinduskogu,et koostada uus põhiseadus. 1793. aasta mai lõpul - juuni algul aset leidnud rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult ja juhtroll Prantsusmaa poliitilises elus läks jakobiinide kätte. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799
Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus välisvaenlastega. 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud. Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus, relvatootmise hoogustumine. Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata. Uus ajaarvamine, uus usk, meetermõõdustik. Jakobiinide terrori ajendiks J.P.Marat tapmine 13
· Uue põhiseaduse alusel valimised: ... Keelas senistel delegaatidel kandideerida ... Uutel rahvasaadikutel puudub poliitiline kogemus! ... Jälle enamuse moodustavad advokaadid ... Revolutsioon radikaliseerub · Uue seadusandliku kogu töö algab sügisel 1791 Seadusandliku Kogu rühmad ja tegevus · Kuningatruu trupp (laiali 1792a. kevadel) · Vabariiklastest ja födelistidest zirondiinid: jõuka kodanluse esindajad · Jakobiinid: radikaalse keskvõimu pooldajad ja vabariiklased · Sõltumatud = ,,soo": ilma selge programmita · Kuningas kasutab oma edasilükkavat vetot · Kevadel 1792 algab sõda: Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale · Levib arvamus, et kuningas ja tema perekond on riigireeturid Kuningavõimu lõpp ja terrori algus · Augustis 1792 kuninglik perekond interneeriti ja Louis XVI kaotas Prantsusmaa trooni
Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99. aastal, kui kuningas kaotas usalduse rahva seas. Põhiseadust muudeti sellel ajal mitu korda. Vabariik kestis selle ajani , kui Napoleon krooniti keisriks 1804. aastal. Vabariigi raskused: lüüasaamised sõjas, talurahva rahulolematus, poliitiline lõhenemine, hindade tohutu tõus. Täidesaatev võim kuulus kuningale. Jakobiinide diktatuur: 1793-1794. Nende juht oli Maximilien Robespierre. Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust. Nad kehtestasid toidukaupade hindade ülempiiri. Viisid läbi muudatused sõjaväes- loodi üldine sõjaväekohustus. Kaotasi ära feodaalkoormised, kehtestati uus ajaarvamine. Võtsid kasutusele meetermõõdustiku. Samuti tapsid nad giljotiini all kõik need, kes nende tegevuse vastu olid. Võeti vastu seadus nn ,, kahtlaste" vastu. 1794 võeti jakobiinide liidrid kinni ja hukati Direktoorium: 1795
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
kindlustada. Riigi alustoeks pidi saama ettevõtluse vabadus. Konvendi vasaku tiiva moodustasid montanjaarid, kelle tunnustatud juht oli Robespierre. Hiljem nimetati montanjaarid jakobiinideks. Jakobiinide diktatuur Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev Rahvapäästekomitee. Oluline koht diktatuurisüsteemis oli Jakobiinide Klubil, mis etendas partei osa ja millel oli erinevates paikades sadu osakondi. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marati tapmisest 13. juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorle. Konvendi dekreediga kehtestati surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti paljud revolutsiooni esimese perioodi tuntud tegelased. Lõpuks saadeti giljotiini alla juba ka mitmed jakobiinide juhid, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Direktoorium Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Direktooriumi esimeseks presidendiks validi Barras
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
