JAKOBIINID Referaat 1793. aasta kevadel pingestus Prantsusmaal sisepoliitiline olukord. Riigi lääneosas Vendees vallandus rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse. Danton sai Rahvapäästekomitee juhiks. Prantsusmaal süvenes rahulolematus zirondiinide valitsemise pärast. Kasvas poolehoid jakobiinidele. Jakobiinid kasutasidki seda ära ja kutsusid rahvast zirondiinidele vastu astuma. 1793. aasta mai lõpust juuni alguseni toimus rahvaülestõusu, mille tagajärjel kukutati zirondiindid võimult. Jakobiinide kätte läks võim. Jakobiinid tulid võimule keerulises sise- ja välispoliitilises olukorras. Vandee mäss oli laienenud ka teistessegi piirkondadesse ja revolutsioonilist vabariiki ähvardas vallutuste oht. 1793
Prantsuse revolutsioon Toimus 17891799 Prantsusmaal Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Põhjused: Riiki juhiti halvasti (kuninglik võim ei tulnud toime) Sõjaline ebaedu (kaotused,kulutused) Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapää...
Talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 4. Kuninga kukutamine ja vangistamine kukutati kuningavõim, tänu millele sai võimalikuks vabariigi väljakuulutamine 5. Vabariigi väljakuulutamine kuningal ja tema pooldajatel enam riigis võimu ei ole. Miks ja millal said jakobiinid võimule, kelle vastu kasutati terrorit ja kui ulatuslik see oli? Nimeta terrori 2 põhjust? 1793 mai kuni juuni Zirodiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele. Hukati üle 50 000 inimese, enamik lihtrahva hulgast. Hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Põhjused: revolutsiooni läbikukkumise oht, rojalistide mässud(talupoegade rahutused). Millise 2 võimuorgani kätte koondus võim jakobiinide diktatuuri ajal
Kirjuta välja enda valikul kaks põhimõtet ja lisa näide tänapäeva ühiskonnast. I põhimõte - Inimeste võrdõiguslikkus I näide - Inimesed on maailmas õiguste poolest võrdsed II põhimõte - Vabadus II näide - Kõik inimesed on vabad nii kaua kuni nad seadusi ei riku 1791. a võttis Asutav Kogu vastu I põhiseaduse, mis lähtus võimudelahususe teooriast ning kehtestas konstitutsioonilise monarhia. ● Kes olid jakobiinid? Vastus: Kaheksa peamist monarhia pooldajad ning saadikud - Seadusandlikus Kogus
Koostanud:Liisgren Pärnsalu 8.c REVOLUTSIOONI TEKKE PÕHJUSED Esiteks valgustusest tingitud despoootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning majanduskriisi. Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis. Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud (1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksu...
Pärast kuninga kukutamist nägid nad peaohtu Pariisi sankülottides, kellest kardeti pealetungi omandile ja kodanlikule vabariigile. Zirodiinid esinesid teravate sõnavõttudega Pariisi kommuuni vastu, süüdistades seda rahvuse esinduse võimu vägivaldses omastamises. Süüdistuste taga oli ellkõige võimuvõitlus zirodiinide ja montanjaar-jakobiinide vahel, aga mingil määral ka eri arusaamad revolutsioonilisest võimust. Zirodiinid taotlesid ulatluslikku demokraatiat, jakobiinid toetusid eelkõige revolutsioonilisemele pealinnale ning üks nenfe liidreid, Marat, nõudis avalikult diktatuuri. Võimuvõitlus kommuuni ümber lõppes selle Peanõukogu ümbervalimisega, kuid uus Peanõukogu oli eelmisest veel vasakpoolsem. Zirodiinide kukutamine Olukord sõjatandril ja talupoegade seas järjest halvenes. Kui saada lüüa samaegselt nii Belgias kui ka Rheinil puhkes rojalistide mäss Lääne-Prantsusmaal, põhikeskusega Vendée's [vah-dei]
aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28. juuli 1794 – Robespierre’i hukkamine • Robespierre’i hukkamine
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg
riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik.Nõudis monarhia kukutamist.Kui 92'rahavas tungis Tuiliersi lossi ning kukutati monarhia ning Marat valiti erokonna nimekirja.Juhtis 93aastal toimunud rahva ülestõusu.Sama aasta ta tapeti. 9.termidoor-1794toimunud riigipööre.Sellega kukutati jakobiinid.Hinnad kujundasid nüüd turg,ning valitsus soosis eraettevõtlust ja kaubandust. 18brümäär-1799toimunud sõjaline riigipööre,kus sai tuntuks Napoleon.Peale seda riigipööret vabariik säilis.See sündmus tähistas tegelikult Suure Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kontinentaalblokaad-1806aastal välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale.Lõpetati kõik kaubandussuhted Briti saarte ja Euroopa vahel,et Briti majandust nõrgestada.See oli ettevalmistus Suurbritanna vallutamiseks
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed? Võimude lahutamise teooria seadusandlik,täidesaatev ja kohutvõim, peavad olema lahutatud. 8.Millised rühmitused kujunesid Rahvuskonvendis? Mille poolest nad üksteisest erinesid? zirodiinid,montanjaarid,jakobiinid. Zirodiinid pooldasid vabariiki, jakobiinid pooldasid diktaktuuri. 9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur. 10. Miks kasvas rahva rahulolematus zirondiinide vastu? Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12
teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi
kõik on seaduse ees võrdsed. Seisuslikud eesõigused kaotati ning 1790.aastal hävitati aadliseisus. 1791. aastal koostas Asutav kogu esimese põhiseaduse, sellega kehtestati võimude lahusus. Kuningale kuulus täidesaatev võim ning kohtule kohtuvõim. Põhiseaduse vastuvõtmisega lõpetas Asutav kogu oma tegevuse ning võimule tuli Seadusandlik kogu. Revolutsiooni käigus muutus seadusandlus. Seadusandliku kogu võimule tuleku ajal tekkis kolm inimrühmitust: rojalistid, jakobiinid ja zirondiinid. Kui rojalistid olid kuningavõimu toetajad, ning nende eesmärk oli võimu säilitamine. Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Zirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal,
Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim,
kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine 1795-seadusandlik korpus-koosnes alamkojast ja ülemkojast seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi
aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha ebapopulaarsemateks ning selle kasutasid ära Jakobiinid · Jakobiinid üritasid revolutsiooni päästa. Sankülotid Sankülotid olid Prantsusmaal vabariigi pooldajad. Sankülotid kandsid pikki pükse. Sankülotid astusid zirondiinide vabameelsele majanduspoliitikale vastu.
Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid. Väljaastumisega vallutati kuningaloss, Louis XVI suleti perega vangi. Vabariigi väljakuulutamine Koostati uus põhiseadus. Rahvahääletuste põhjal kuulutatiPrantsusmaa vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsioon sattus ohtu ja selle päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati 50 000 inimest. Ahvas tundis et jakobiinide karmikäeline poliitika on üleliigne ja polnud neile kergendust toonud
täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees
Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur 1792 lõi Konvent erakorralise võimuorgani Rahvapäästekomitee, kus olid jakobiinid. Rahva kaasatõmbamiseks viisid jakobiinid läbi olulisi reforme: Kogukonna ühismaade jagamine vastavalt perekonna suurusele Kõigi feodaalkohustuste kaotamine Maksimumhinnad kõigile toiduainetele ja laiatarbekaupadele 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast
Vaimulikkond kaotas oma senised privileegid ja positsiooni. ,,Tsiviilkooseks' iga" lahutati kirik riigist. Kuid Napoleon parandas hiljem riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga kokkuleppe ning katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Kui taastamata jäid aga vaimulike eesõigused ning neile ei tagastatud Prantsuse revolutsiooni ajal äravõetud maid. Sugugi mitte kõik Prantsuse revolutsiooniga kaasnevad muutused pole olnud head. 1792. aastal, kasutasid jakobiinid ühiskonna rahulolematust zirondiinide valitsemise üle ning kukutasid nad võimult. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Jakobiinid koostasid ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793. aastal, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks riigiks, kuid uus põhiseadus jäi esialgu ellu rakendamata, kuna oli vaja revolutsioon päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina kasutasi jakobiinid vägivallavõimu, taheti kehtestada diktatuuri.
osaleda seaduse loomisel ja maksude kehtestamisel, st valida ja olla valitud. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" võib pidada üheks olulisimaks dokumendiks ajalood, kuna sellest lähtub väga paljud demokraatlike riikide põhiseadus ning seal välja toodud vabadused ja õigused on näiteks Euroopa inimõiguste konventsiooni aluseks. Edasine võimuvõitlus Prantsusmaal toimus zirondiinide rühmituse, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve, ja jakobiinid, kes toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele, vahel. Esialgu oli mõjukam zirodiinide rühmitus, kes arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon läbi, jakobiinid aga pooldasid revolutsiooni süvenemist ning kuninga kui riigireeturi ning kriisi põhjustaja hukkamist. Vastuolud viisid zirodiinide lahkumiseni ning võimu kindlustamiseks kehtestasid jakobiinid diktatuuri ja hukkasid kuningas Louis XVI kui riigireeturi ning türanni.
Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. Varsti kaotati seisuslikud eesõigused, kõik olid võrdsed, sh. talupojad. Varsti aga kaotati aadliseisus ja paljud neist lahkusid Prantsusmaalt, sealhulgas proovisid seda teha kuningas koos abikaasaga, kuid see ebaõnnestus. Võeti vastu põhiseadus ja sellega lõppes Asustava Kogu tegevus. Tuli Seadusandlik kogu, kus olid konstitutsioonilise monarhia ja kuningavõimu kukutamise pooldajad, need olid jakobiinid. 1792 aasta augustis kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja juba septembris kuulutas Rahvuskonverent Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist ja lasid kuninga hukata. Jakobiinid olid Prantsusmaal võimul ja nad koostasid uue põhiseaduse, kõik kodanikud oleksid selle järgi olnud võrdõiguslikud. See kohe päris nii ei läinud, kuid mõte oli hea, sest minu arvates on halb kui on osa rahvast suuremate õigustega kui teised ja osa rahvast peab
07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik Jakobiinid võimul · 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte)
· 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile; · Kaotati tunnistajate ülekuulamine kohtupidamisel; · Septembris 1793
· Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror.Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata oma poliitilisi vastaseid. · Hukati 50 000 inimest, kellest
koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. Esimene põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikust ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent
ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja kutsusid kokku oma poolehoidjad, et kätte maksta. Iseloomusta revolutsiooni positiivseid ja negatiivseid külgi! Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et
7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased
end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad. 6. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast. 7. Kodaniku seadusandlus ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks." Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul.
1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine.
· Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus:
priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse, talupojad vabastatu teotööst, kaotatai kiriku kümnis, deklaratsioon, põhiseadus bastille vallutamist 1789 rahva poolt, lõpuks 9. nov 1799 napoleoni tungi seadusandlikusse korpusse Miks kehtestati jakobiinid diktaktuuri? Kuidas see lõppes? - revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist, lõppes tänu robespierre halva käitumise pärast rahva suunas, tappis paljusid, rahvale ta otsused ei meeldinud. Prantsuse välispoliitika oli paremaks tagasi läinud ja rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei ole neile hea. 1794 juuli robespierre hukati ja nii see lõppeski. Millist vastukaja leidis SPR teistes maades? Miks sekkuti Pr. Sündmustesse?- alguses
Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskm...
14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9
poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis kukutas jakobiinid Direktooriumi valitsusaeg 18. Brümäär riigipööre. Võim läheb kolmele konsulile. Mida siis saavutati? Absolutism Demokraatia Piiramatu võimuga Valitsus täidab rahva monarh. tahet. Valitseja on haaranud võimu poliitika ja usuelu Kirik ja riik on lahus. üle. Valitseja tiitel on päritav. Rahvas valib valitseja. Vastuvaidlematu Õigus sõnavabadusele. kuuletumine.
Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel
Saamatud reformikatsed (J.Turgot, J Necker). Kronoloogia: 5 mai 1789 generaalstaadid tulid kokku. 17 juuni 89, 3. seisus eraldus (rahvuskogu). 9 juuli 89 rahvuskogu asutav kogu. 13 juuli 89 Pariisis rahutused, omakaitse raffuskaart. 14 juuli 1789 rünnati Bastille kindlust, vallutati ja lammutati, revo ametlik algus! August 1789 Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kaotati seisused, võrdsustati maksud ja õigused asuda riigi ametisse. August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati. Olme: aadlikud polnd enam eeskujuks, hakati pöörduma sina kasutades, Hr, Pr asemel kodanik, kadus toretsev rõivamood muut. Lihtsamaks, kadusid parukad, moraal tõusis tänavalt nahhui prostid, patriotism! Vabadus, võrdsus, vendlus ,
mõõdud tuleneksid loodusest. Muutus ka riiete mood, kõik muudeti lihtsamaks, naistel ei pidanud olema suuri parukaid ja kleite. Meestel kaotati ära siidisukad ja erivärvidest kuued. Minuarust muutis inimeste elu lihtsamaks, nad ei pidanud parukaid kandma ja suuri pakse riideid, mis olid kindlasti ebamugavad. Nüüd oli neil lihtsam riietuda. Kuid kõik asjad revolutsiooni juures ei muutnud inimeste elu lihtsamaks. 2.juunil 1793. aastal said võimule jakobiinid. Nad moodustasid diktatuuri, mille tähtsaim oragan oli Rahvapäästekomitee. See loodi, et vältida isikudiktatuuri. Kuid 12 liikmelises komitees oli juhtiv roll Maximilien Robespierre´il. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi tapmisest, läksid jakobiinid üle terrorile. Kehtestati surmanuhtlus, spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Kohtupidamisel kaotati tunnistajate ülekuulamine, sest see hoidis aega kokku. Vanglad täitusid inimestega ja tapetuid oli umbes 40000
kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda ainsa päästmise vahendina revolutsioonil. Tagajärjed: 50 000 inimest hukati. 10. 9. Nov 1799, Seadusandliku Kogu hoone hõivamine Napoleoni vägede poolt. 11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused.
rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega *10.augustil puhkes uus rahvaülestõus Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada à kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent *21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent ( esimesel istungil kaotati kuningavõim ) à Louis XVI hukati *kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis zireondiinid ( pooldasid vabariiki ) *kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre ) *valdav osa saadikutest kuulus Soosse Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused. Lahendus : trükiti ohtralt paberraha ( ent selle väärtuse langemisel ei müüdud paljusid asju enam paberraha eest ). Konvent kehtestas osade toiduainete maksimumhinna. IV Jakobiinide diktatuur ( 1793-1794 )
10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1
Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Itaalia riikidega ja Saksa riikidega. Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik jakobiinide hulka (juhtivad tegelased algul Georges Jacques Danton, hiljem Maximilien Robespierre)
Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette jõudsid teated kuningakoja sidemetest Euroopa feodaalriikide ja Prantsusmaalt põgenenud aadliringkondadega. Jakobiinid tegid aktiivset kuningavastast kihutustööd, mille tagajärjel puhkes Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Selle käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Seadusandlik Korpus võttis Louis XVI-lt õiguse välja anda seadusi, valitseja arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Nende sündmustega kukutati Prantsusmaal kuningavõim. Kuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahva
teha inimesi võrdseks ning vangistas Louis XVI, sest ta raiskas suuri summasid enda jaoks ning mis tõi majandusliku kriisi. 4. Millised poliitilised jõud olid esindatud Seadusandlikus Kogus? Mis olid nende eesmärgid? Jakobiinid- Nõudsid pidevalt uusi muutusi ja kuningavõimu veelgi suuremat piiramist Soo- Siia kuulusid need saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda. Toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Monarhistid- Kuningavõimu pooldajad. 5. Miks kukutati jakobiinid võimult? Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt
Pariisis olid väljas sildid'' kes kuningat rõõmuhäältega tervitab saab peksa'' Louis suleti oma lossi ja välismaailmaga ei lubatud suhelda. 1791 ka esimesed üldised VALIMISED Prantsusmaal. Uueks seadusakndlikuks võimuks Asutava Kogu asemel Seadusandlik Kogu. Revolutsiooni käigus kaks parteid ehk rühmitust JAKOBIINID- pooldasid revolutsiooni ja nende sõnul ei olnud revolutsioon veel läbi. Mõned inimesed arvasid, et konstitutsiooni jms on ju rev. läbi. Jakobiinid olid ja karmid ja täielikult kuningavõimu vastased. Pooldasid vabariiki. ja ZIRONDIINID- mitte nii radikaalsed. Veidi liberaalsemad ja leidsid, et eesmärk on täidetud ja kuninga võim on vähenenud. Oldi rahul, et on konstitutsiooniline monarhia.Revolutsioon tuli nende arvates kuulutada lõppenuks. Terve revolutsiooni jooksul nende vahel võitlused ning võitjateks võib lugeda jakobiine. Seadusandlikus
2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
