2017 2018 2019 2020 2021 Ärikasum (EBIT) 100000 120000 125000 130000 140000 Põhivara kulum 50000 50000 50000 80000 80000 Investeeringud 300000 Muutus puhaskäibekapitalis 500 -500 1500 700 -200 Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibekapita investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu 3% ke alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte määr on 8%. Ettevõtte laenukapital ulatub kud sisendnäitajate prognoosid aastateks 2022 150000 80000 1000 umiga, puhaskäibekapitali täiendavaid asta inflatsiooni tõttu 3%.
k tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q=C+I 3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, mis teadlikult toodetakse lattu E=C+I katmaks nõudluse muutusi. Investeeringud (kulud) jagunevad: Ip - planeeritud (investeerimis-) kulud;; I = Ip + Iu Iu - mitteplaneeritud varalised muutused. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S säästud Q majapidamiste sissetulek
Pikaajaliselt säästlikuks tasemeks peetakse 0,11 tonni CO2 inimese kohta ehk Eesti peaks CO2 emissioone vähendama 100 korda. Kasvuhoonegaaside vähendamise võimalused Eestis · ökoloogiline maksureform · investeeringud parimasse tehnoloogiasse ja üleminek põlevkivilt keskkonda vähem saastavale energiatootmisele · investeeringud energeetika efektiivsuse tõstmisesse · investeeringud energia säästmisesse Vaesus maailmas Pool inimkonnast elab vähem kui 2 dollariga päevas, nendest üle miljardi inimese elab alla 1 dollariga päevas. Mis on vaesuse põhjused? · Majanduslangus · Majanduslik ebavõrdsus · Demokraatia puudumine ja korruptsioon · Haridusele juurdepääsu puudumine
Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 € Investeeringud - € ### 300,000 € - € Muutus puhaskäibekapitalis 500 € - 500 € 1,500 € 700 € Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibeka investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte omakapitali %. Ettevõtte laenukapital ulatub miljoni euroni. näitajate prognoosid aastateks 2017-2022. 2021 2022 2023 220,000 € 230,000 € 166,860 € 140,000 € 150,000 € 154,500 € 80,000 € 80,000 € 12,360 €
eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport 5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on
Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326 ÜLDBILANSS 2 271 -730 Reservid -2 271 730 ANDRES ARRAK 10 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU 3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS 4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita) 5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST 6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED VÄLISINVESTEERINGUD (selgita) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · POSITIIVSED: 1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA, EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST
Firmasiseste investeeringute riskid Siseinvesteering on firma kasumi investeerimine oma firmasse vastavalt vajadustele. Näteks võib tuua tehnopargi uuendamise, personali koolitused, juurdeehitused laienemise eesmärgil, investeeringud personali tervisesse, uutesse tehnoloogiatesse ja kinnisvarasse. Kui ettevõtte juhid investeerivad kasutades omakapitali, riskivad nad sellega, et investeeritud summad ei pruugi tuua maksimaalset kasumit, mida oleks võimalik saada ideaalsetes turutingimustes. Kui ettevõte kasutab omakapitali siseinvesteeringuteks, võib ta ebaõnnestumise korral kaotada kogu kapitali, kui aga võetakse laenu, on algkapital tagatise garantiiks.
a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b. firma katab kõik soovitava ja tegeliku põhifondide mahu vahest c
Hiina majanduskasv on olnud keskmiselt 10% aastas, mis on viimasel ajal mõnel määral langenud. Ta on mahtude järgi maailmas kolmas kaubandusriik. Hiina tohutu konkurentsieelis seisneb nende väga odava, kuid usina ning robotliku tööjõu olemasolus, samuti on keelatud ametiühingud. Väga paljud ettevõtted on võimalust kasutanud ning oma tootmise Hiinasse üle toonud. Teine suur konkurentsieelis on suur investeerimiskapitali juurdevool, millest enamuse moodustavad investeeringud Hongkongi. Kõik see toob kaasa väga suure tootmismahu ning Hiina rikkuse aluseks ongi tugev kaupade eksport. Kuid tugeva majanduskasvuga kaasnevad ka tohutud keskkonnakahjustused, mis mõjutavad kõikide hiinlaste elukvaliteeti. Näiteks suudeti 1997. aastal Huang He suue täiesti ära kuivatada, sest liiga palju vett pumbati põllumajanduslikel eesmärkidel jõest välja. Teine põhjus on temperatuuri tõus aastast 1950, mis on sulatab Kollast jõge toitvat liustikku ja on
tükikulud tootmise laienedes langema, tuues kaasa toodangu hinna languse ning tootlikkuse suurenemine omakorda suurendab tarbijate heaolu. Regionaalse integratsiooni mõju välisinvesteeringutele Regionaalse integratsiooni üheks tagajärjeks on kohaliku tööstuse ümberpaigutamine liikmesriikide vaheliselt. Välisinvesteeringute positiivsed mõjud ·Kapitali sissevool võib aidata sihtriigil tasakaalustada oma maksebilanssi. ·Uued turule tulevad investeeringud loovad uusi töökohti sihtriigis. ·Investeeringud toetavad majanduskasvu ja arenemist. ·Tootmise ülekandumisel ühest riigist teise liiguvad sihtriiki ka uued tehnoloogiad, juhtimis - ja tootmisoskused. Välisinvesteeringute negatiivsed mõjud ·Kaasnevad siis, kui investeering tehakse vaid kaubanduspiirangute vältimiseks. ·Kui tootmine sihtriigis on kallim, kui oli tootmine päritolu riigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemine. Tootmine
a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2. Oletame, et majandus on kolmesektoriline ja suletud. Autonoomsed investeeringud (Id) on 150, avaliku sektori kulutused (G) on 300 ja tarbimisfunktsioon on C= 500 + 0,6Y. Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti) Tasakaalutulu Y=
tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P 20
RUUMILINE Margitoode ehk bränd kaubamärk, millele tarbijad on andnud lisaväärtust tarbija ootab kvaliteeti kahtlemata rahvusvahelised Laia tarbijaskonnaga kaubamärgid: USA, Jaapan, Sveits päritolumaa kus tehakse sihtmaa kuhu tehakse Välisinvesteeringute tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvadki rahvusvaheliseks investeering väljaspool riiki OTSESED VÄLISINVESTEERINGUD (OVI) investor omab vähemalt 10% osalust firmast PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpabereid. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta
KohtlaJärve, Narva, Saue ja Maardu linn ning Viimsi vald. Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühendused ja sihtasutused. Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOITkava) alusel, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Aastatel 20072013 koostatakse kaks KOIT kava, esimene perioodiks 20072010, teine 20092012. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad: · investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks; investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad); · investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (sh rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad); · investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku
8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu ulatuses. 12. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus üks liige, üks hääl. Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule. 13. Võim (strateegia kujundamine, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kasutajatele. 14. Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid. 15. Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha teenimine liikmetele. 16
ühekorraga või igakuiselt investeerida ning millised investeerimistooted selle saavutamiseks enim sobivad. Mõisted, mida peaks teadama: Investeering on raha paigutamine eesmärgiga tulevikus saadava kasu eesmärgil. Reaalinvesteeringud - suunatakse ehitistesse, siseseade ja kaubavaru soetamiseks Finantsinvesteeringud on seotud teiste ettevõtete ja asutuste väärtpaberite soetamisega ning üldse väärtpaberite ostmisega. Mitteainelised investeeringud nähtamatu kapitali soetamiseks (raha suunamine teadusesse, uurimistöödesse ja koolitusse, samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad). Absoluutne valik peame otsustama, kas antud projekti tasub investeerida või mitte. Võrdlev valik võrdleme erinevaid projekte, et valida endale sobiv Ärilised projektid rahaliselt täpselt mõõdetavad Sotsiaalsed projektid kulud ja tulud ei ole täpselt määratud Investeeringute valimisel arvestatakse: Idee, eesmärgikesksus, Tulu,
- SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused - SKT ei hõlma kasutatud kaupu - Kahjulikud kaubad ja teenused - Turuväline tootmine SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused + netoeksport Sissetulekumeetod + palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast.
· Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod · Eratarbimine · Investeeringud · Valitsuskulutused · Netoeksport Sissetulekumeetod · Palgad · Kasumid · Maksud · Amortisatsioon Majandustsükli faasid: · Buum- Ettevõtted toodavad kas täisvõimsusega või peaaegu täisvõimsusega. Tööpuudus on madal, peaaegu kõik tööotsijad suudavad leida töökohad. Investeeringud ja eratarbimine on väga kõrged. Nõudluse surve tõstab hindu, seega on tõenäoline inflatsioonioht.
Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim). Varem kui hüpoteegid olid vaid usaldusväärsetele laenuvõtjatele kellel oli võimalus võlg hiljem ära tasuda, tundus veel hüpoteeklaenude võlg hea investeeringuna. Investorid olid meeleheitel ostma juurde veel rohkem väärtpabereid, seega pidid laenuandjad ka rohkem looma. Aga selleks, et neid rohkem luua, pidid nad ka rohkematele inimestele hüpoteeklaenu andma. Laenuandjad andsid nüüdsest laenu ka madalama sissetuleku ja
Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilise seoseid. Ringkäik on suletud süsteem kui sinna kuuluvad kodumajapidamised ja ettevõtted. Sellisel juhul on kapitali vahetud ainult nenda vahel. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamist ja ettevõtete tulutaset. Lisaks maksudele ja säästudele tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektroi kulutused. Kodumajapidamised ja ettevõted saavad avalikult sektroild tulusiirdeid, mis suurendavad kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Kui sisse ja väjavoog on samasuured on majandus tasakaalus. Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Tarbimise ja säästmise omavaheline proportsioon kaldub olevat selline, et suuremate tulude puhul säästetakse ka suhteliselt rohkem, s.t säästmine suureneb nii absoluutselt kui proportsioonina tulude kasutamises. Väiksemate tulude puhul on rohkem n.ö sundtarbimist (toidu ja eluasemega seotud kulutused) ja säästma hakatakse valdavalt selle osa tulude pealt, mis jääb järgi peale esmaste tarbimiskulutuste katmist. Investeeringud sõltuvad säästude mahust, aga ka turul valitsevatest tingimustest. Säästusid võib käsitleda ressursi pakkumisena ja investeeringuid nõudlusena, mille vahekorda reguleerib intressimäär. 5. Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal? Avaldage oma arvamus! Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse). Majandusharude lõikes vähenesid majandustsükliga seotud tegevusalade nagu ehitus osakaal SKT-s
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
OÜ Paski Varad peamiseks tegevusalaks on tehingud kinnis-ja vallasvaraga, kinnisvara haldamine, kinnis-ja vallasvaraga üürimis- ja renditeenuste osutamine. Tegemist on väikeettevõttega, omanik ja töötaja on sama isik. Vaadeldes ettevõtte majandusnäitajaid on näha, et need on suurenenud. 2011. aastaga võrreldes on ettevõtte käive suurenenud 16 %, müügitulu 7 %, puhaskasum 28 %, omakapital 40%. Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud kinnisvarainvesteeringutesse on peaaegu kahekordistunud ning materiaalsesse põhivarasse suurenenud 16 %. Immateriaalne põhivaragrupp puudub. Nagu teenindusvaldkonnale kohane, on ka Paski Varad OÜ majandusnäitajad kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav ettevõtte on samas trendis, mis üldine sealhulgas Eesti kui ka välismajandus. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Parlament
investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Asja teeb keerulisemakson asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest väärtpaberi portfelli. 1. MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti investorite hulgas palju riskist kui ebasoovitava sündmuse esinemise võimalikkusest, kuid sellele ei leidunud mõõdetavat karakteristikut. Probleemile andis suhteliselt laialt
7 *(Y-T) Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Kokku Teg % punkte 34 0 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Libertaania rahvamajandusliku arvepidamise näitajad on järgmised. Tarbimisfunktsioon C= 300 + 0.75 Y ,autonoomsed investeeringud Io = 400 ,autonoomsed maksud T0= 50 , avaliku sektori kulutused Go= 300 , tulusiirded kodumajapidamistele T 1) Arvutage kogutulu tasakaalutase Y=AE 2) Kui autonoomsed investeeringud vähenevad 50 võrra, kui suur on uus kog tasakaalutase? Ülesanne 2.2.2 Punkte 6
KULLERTEENUSTE VÕRDLUS Getter Säär Tallinna Transpordikool Logistik 12E_P Võrreldavad kullerteenusefirmad DPD TNT Omniva Jetpak DPD Transportides rahvusvahelises võrgustikus päeva jooksul ligikaudu 2,5 miljonit pakki, on DPD (Dynamic Parcel Distribution) üks juhtivaid rahvusvahelise ekspress- ja pakiveo teenuse pakkujaid. DPD pakub oma klientidele tooteid ja teenuseid, mis katavad kõik nende saatmisvajadused:alates standard- ja ekspresspakkidest kuni individuaalsete erilahendusteni – nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 300 000 klienti teenindavad rohkem kui 800 depoos DPD Eelised Saaja teavitamine kulleri saabumise kuupäevast ja kellaajast SMS ja /või e-kirja teel. Pakk toimetatakse saajale sobivasse kohta – nt. koju või kontorisse. Kiire kättetoimetus: kõikjal üle Eesti toimetame paki kohale vastuvõtmisele järgneval tööpäeval hiljemalt kell 18:00, mujale Euroopas sõltuvalt sihtriigist...
väikest arvu riike kui ka enamikku maailma maid. 4. Missuguseid teemasid käsitletakse mitmepoolsetes rahvusvahelistes kokkulepetes? Nimeta 4 konkreetset teemat. küs 2-4 CD-l lk 70-71 Mitmepoolsed kokkulepped käsitlevad väga erinevaid teemasid alates välispoliitikast kuni koostööni inimõiguste kaitses, narkootikumidevastases võitluses, vaesuse vähendamises või keskkonna- ja tervishoius, aga ka rahvusvaheliste rahavoogude ja transpordi reguleerimises. Investeeringud, humanitaarabi, lennundus, julgeolek ja kaubandus. 5. Poliitiline globaliseerumine toimub eelkõige globaalse haardega rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Teada 3 CD-l lk 72-74 nimetatud rahvusvahelist organisatsiooni ja iseloomusta neid lühidalt (pikalt väljakirjutatuna inglise ja eestikeelne organisatsiooni nimetus, organisatsiooni loomise eesmärk, Eesti kuuluvus organisatsiooni) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo
Kaubad ja teenused Pensionid, Toetused, toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Hoiused Laenud Investeeringud Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. jne. maksud Raha Kulu Tulu Inimressurss Finantsringlus
Rahvusvahelised ettevõtted Eestis Ajalugu Esimesed rahvusvahelised ettevõtted tekkisid Eestisse pärast taasiseseisvumist. Alates 1980 aastast toimus üleilmastumine Tootmiste toodete keerukuse kasvu ning toote elutsükli lühenemise tõttu tuli jäik juhtimissüsteem asendada paindlikumaga Paiknemine tänapäeval Enamus ettevõttete peakorterid asuvad Tallinnas Teeninduskohad asuvad maakonnakeskustes Suuremad ettevõtted Coca-cola Statoil Swedbank Hugo Boss Apple Majanduslik tähtsus riigile Välisriikide ettevõtted toovad riigile kasumeid Pärast taasiseseisvumist on välismajandussidemed arenenud väga kiiresti, olles kiire majanduskasvu eelduseks ja tulemuseks Välismajandussidemeid on kolme liiki: 1)Väliskaubandus 2)teenuste vahetus 3)investeeringud Eksport/import Kodumaise toodangu müüki välisturule nim. Ekspordiks, kaupade ostmist välismaalt impordiks 20...
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000...
Praegusel ajal, kus rõiva-ja tekstiilitööstus on kõvasti edasi arenenud on Hiina esimesel kohal, võrreldes teiste riikidega. Hiinast väljaminev toodang tekstiilitööstuses hõivab maailma ekspordist 16% ja rõivatööstuse ekspordist 24% ning pakub tööd 7 miljonile inimesele. Hiina riigile kuulub 2/3 ettevõtedest ning riik investeerib ise tööstusesse,sellepärast on võimalik toodet odavalt müüa.Paljude kaupade valmistamiseks kulunud investeeringud on suuremad kui jaemüügi hind.Kas me jõuaksime samale tasemele Hiinaga ,nii heas kui halvas mõttes? Arvan,et ei jõuaks.Üks põhjustest on Hiina väga odav tootmine ,mis määrab ka kvaliteedi. Võrreldes nt. Eesti ettevõte "Sangariga",kelle särgid on Inglise kaubamajas "Harroldis" müügil,aga nii prezdiisne koht ,ei võtaks Hiinas valmistatud riideid enda kaubamajja müüki.Kvaliteedi määrab kindlasti liiga kiire toote valmistamise tähtaeg ja masstoodanguks mõeldud kaubad
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu-
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suund, mis pooldab vähest
toodangu turuväärtusest). Tarbimiskulutused (C) on kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused aasta jooksul toodetud hüviste ostmiseks. Investeeringud (I) on firmade kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele ehk tootmisvahenditele ja kaubavarudele. Siia kuuluvad ka kodumajapidamiste kulutused uue eluaseme soetamiseks. Investeeringute komponendid: 1. äriinvesteeringud (kulutused tootmisvahendite soetamiseks); 2. elamuinvesteeringud; 3. investeeringud varudesse ehk reservidesse. Varud on ettevõtete omatoodang ja tootmissisendid laos. Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad avaliku sektori kulutusi kaupade ja teenuste ostuks. Tulusiirded on maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, firmadele ja avaliku sektori teistele institutsioonidele. Kuna nad pole otseselt seotud hüviste ostmisega, vaid kujutavad endast tulu ümberjaotamist, siis neid avaliku sektori kulutuste alla EI lülitata.
MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD JA TSÜKLILISUS Makromajandus- riigisektori(valitsus/omavalitsus) majandustegevus + eraettevõtlus. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP)- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.Mõõdab riigi kodaike ja ettevõtete aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- aasta jooksul konkreetsel territooriumil(riigis) toodetud ja lõpptarbimisele läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi(mõõdab) Lõpptarbimine- mingi eseme/asja müügihind Vahetarbimine- väljaminekud, mis selle asja/eseme teostamiseks läks(kujundaja,paber) Lisandväärtus-kaupade,teenuste ja töö väärtus SKP per capita- SKP ühe elaniku kohta Must turg- kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Need ei kajastu SKP-s SKP jaguneb/kulub: Eratarbimine- kulutused kaupade/teenuste ostmisele Investeeringud- rahapaigutused ettevõ...
TEHNOKERAAMIKA Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast NaCl aatomstruktuur Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel keraamika Kulumiskindel keraamika Antifriktsioonkeraamika Poorne keraamika Sitke keraamika Biokeraamika Kasutatakse autotööstuses,kosmosetööstuses, tekstiilitööstuses, printerites,metallilõikamise tehnikas Tööriistakeraamika Ülikõva keraamika Lõike keraamika Kermised Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidi...
kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised vahendid, mis on hoiustatud tootmise arendamiseks. Kapital – raha ja tootmise vahendid, mis toovad kasumi. Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Turumajandus – tootmine areneb sõltuvalt nõutavusest.
Eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamine nii liikmesriikide kui ka regioonide vahel. Regionaalpoliitika on suunatud: o vähemarenenud regioonid, mille SKT elaniku kohta on kolme viimase aasta jooksul alla 75% Euroopa Liidu keskmisest o regioonid, kus toimuvad ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused o inimressursside arendamine väljaspool kahte esimest sihtala 33. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF): o Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks o Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse o Investeeringud haridusse ja tervishoidu o Uurimis ja arendustegevuse alane toetus o Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul
isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust
Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d. Isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele e. Renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid 12. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang
Välja töötada turvalisuse süsteemi; Võta tööle spetsialiste TEGEVUSKAVA Aeg Tegevus 20.02.2018-1.04.2018 Toetuste taotlemine 01.04.2018-30.04.2018 turvasüsteemide paigaldamine, varustuse paigaldamine 01.05.2018-31.05.2018 Sobiva personali leidmine 01.06.2018-30.06.2018 Ettevõte avamine ning tutvustamine 01.07.2018-31.07.2018 Reklameerimine INVISTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 2018 1. Põhivara 1.1. Maa 200 000 EUR (toetused) 1.2. Hooned ja rajatised 130 000 EUR (toetused) 1.3. Seadmed 4 000 EUR 2. Käibevara 2.1. Raha 9 000 EUR 2.2. Kommunaalkulud 31 000 EUR 2.3
kulutusi vähendama. Samas vähenevad kulud aeglasemalt kui tulud. See on viinud ettevõtete kasumlikkuse vähenemiseni. Ettevõtete II kvartali kogukasum oli 5,4 miljardit krooni. Kasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes enam kui kaks korda. Kahjumis olid põllumajandus, majutus ja toitlustus ning haridus. Ülejäänud tegevusalad jäid kasumisse. Tänavu on aasta algusest alates järsult vähenenud ka ettevõtete investeeringud põhivarasse. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 5,4 miljardit krooni, mis oli ligi kaks korda vähem kui 2008. aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid energia-, veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana suurenesid investeeringud maasse (2%). Teised investeeringud vähenesid.
ja vähenemisega tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Traditsiooniliselt eristatakse majandustsüklis kahte(nelja) faasi: I Tipp-majandusbuum II lagusfaas III alang-madalseis,tsükli põhi IV tõusufaas- majanduslik tõus Depressioon - Pikaajaline ja sügav majanduslik langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad: *kodumajapidamiste tarbimiskulutused vähenevad *ettevõtete kaubavarud suurenevad *tootmist vähendatatkse *vähenevad investeeringud *netoeksport(X-M) väheneb *ettevõtted valandavad töötajaid *alanevad toorainete hinnad *vähenevad ettevõtete kasumid *aktsiate hinnad langevad *konkurentsivõimetud ettevõtted pankrotistuvad Kogunõudlus(AD)- majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Elementideks: tarbimine C, investeeringud I , valitsuse kulutused G ja puhaseksport ( NX=X-M) AD=C+I+G+(X-M)
kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18
Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen · lühiajalised investeeringud * saadud ettemaks · kaup Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss
MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid · Sisemajandusliku j kogutoodangu g g komponendid p a) tarbimiskulutused (moodustavad SKP st ca 65%) - kiirelt tarbitavad kaubad, - kestuskaubad, b) investeeringud - välisinvesteeringud (ei arvestata rahvuslikus koguproduktis e. e RKP-s), RKP s) - kodumaised erainvesteeringud. Investeeringute osatähtsus SKP ss on väga erinev, kriisiaastatel 22- 4%, tõusuaastatel 12-17%. · Investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse.
C-tarbimisnõudlus I- investeeringute nõudlus G- valitsuse nõudlus X- Eksport M- Import Agregeeritud pakkumine: · Tarbijate pakkumine · Firmade pakkumine · Valitsuse pakkumine · Import Pakkumise mõjutamine: · Ettevõtte tulumaksu vähendamine · Ametiühingute võimu vähendamine · Tööjõu ümberõppe programmid struktuurse ja hõõrdetöötuse vähendamiseks. · Toetused ja subsiidiumid Seni üksmeel selles, et - Suuremad investeeringud tingivad tootluse kasvu - Investeeringute stimuleerimise poliitika ei anna tulemusi - Täielik tööhõive tingib suuremad investeeringud. MAJANDUSTEOORIA PÕHIKOOLKONNAD Adam Smith- kaasaegse (klassikalise) majandusteaduse algus: omakasu ja turujõudude vastastikune mõju on parim võimalik maailm. John Maynard Keynes- isereguleerivad jõud on nõrgad, majandus põhiliselt ebastabiilne ja valitsuse sekkumine vajalik. Eriti mures tööjõuturu võimetusest kindlustada täielikku
ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn tavakoolide arvelt ning neid eelistatakse teistele koolideletegelikult on paljud investeeringud saanud teoks tänu MTÜ-dele ja oma kooli hindavatele vilistlastele." 5. ,,Paljud haridusametnikud ning visionäärid on soovitanud nn eliitkoole laiendada ning võtta vastu rohkem õppureidesmapilgul suurepärane idee, mis vähendaks nurinat "väheste väljavalitute" üle. Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
