2008. aastal tabab maailma majandust rahanduskriis, mille tulemusel tiheneb majanduslik koostöö ELi riikide vahel. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, mis jõustub seejärel 1. detsembril 2009. Selle tulemusel saab EL tänapäevased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. 2010 tänapäev Võimaluste ja proovikivide kümnend Uus kümnend algab ränga majanduskriisiga, kuid ka lootusega, et investeeringud uutesse keskkonna ja kliimasõbralikesse tehnoloogiatesse ning tihedam koostöö kogu Euroopa ulatuses tagab kestva majanduskasvu ja heaolu.
b) toodete hinnad odavamad, sest ettevõtted laienevad lõunasse ja sealne tööjõud on odavam c) riikide vahel tekkisid tihedad sidemed; kujunes tööjaotus ja kapitalivoolud 4. Milline neist pole EL liige: Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Belgia, Kreeka, Sloveenia. 5. Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku vürtse ja karusnahku, olid esimese põlvkonna RVEd, näiteks Hudson Bay Company. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: viietärnihotellide rohkus, välismaised investeeringud, suured maavarade leiukohad, suur teeninduse osakaal, üliõpilaste vahetus, internetikasutajate rohkus 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8. RVE keemiafirma tütarettevõte rajatakse Eestisse Elva lähedale. Kasu piirkonnale: a) uued töökohad b) elatustaseme tõus, maksud riigikassasse 9. Millega on tegemist (ühesõnaline vastus): a) Sama tooraine, toodangu või teenuste kaudu omavahel seotud ettevõtete kogum
3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on a) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute kasv
Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud)
iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg
Maksude eelne kasum 140 155 Tulumaks 42 62 Puhaskasum 98 93 Puhas käibe kapital va raha 100 100 stas igal järgneval kolmel Investeeringud 50 50 Laen - - mel ning see suhtarv ei muutu Ettevõtte ost - 50 ummas investeeritakse ka Lühiajaline laen Kassas 128 93 ng see kavatsetakse ühekordse iseks kolmeks aastaks. nanguline rahaline kulu on 50 Dividendide välja makseks saada olev summa: lmeks aastaks ei kavandata. aga 50 milj
Tehingute analüüs (Transactions' Analysis) Raha Ehitised Masinad ja seadmed Mööbel + - + - + - + Konto jääk 01.01.2005 0 0 0 0 perioodi majandustehingute MÕÕTMINE: Omaniku investeeringud 300 000 300 000 Pangalaen 200 000 200 000 Kinnistu ost 200 000 -200 000 200 000 Kinnistu renoveerimine 150 000 -150 000 150 000 Mööbli ost 50 000 -50 000 50 000
Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid Eratarbimine ning investeeringud põhilised majanduskasvu mootorid Palgasurve ja ametiühingute nõudmised tõstavad teenuste hindu 2019 kiirendavad inflatsiooni plaanitud kaudsete maksude (käibemaks ja energia maksud) tõus Kasutatud materjalid https://www.cbs.nl/en-gb/news/2018/07/gdp-growth-rate-0-8-percent-in-q4-2017 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/GDP_per_capita,_con sumption_per_capita_and_price_level_indices http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index
Ettevõtte kodulehed, kliendilehed jne Konkurentide ja nende juhtide ajalugu Reklaamimise aktiivsus, turunduskulude suurus Ärialane ja tegevusharuspetsiifiline ajakirjandus Ettevõtte müügipersonali tagasiside klientide kaudu Hankijatelt saadud tagasiside Konkurentide endiste töötajate värbamine, konsultandid Juhtimiskonsultandid Börsiaruanded ja hinnangud Hinnang haru atraktiivsusele Kas vaadeldavasse harru tehtavad investeeringud pakuvad majanduse keskmiselt kõrgema rentaabluse saavutamise väljavaateid. Tugev atraktiivsus investeeritakse tegevusharusse aktiivselt Vähene atraktiivsus ettevaatlik investeerimine, positsioonide kaitsmine, väiksemate ettevõtete ülesostmine Konkurentide eesmärkide ja strateegiate klassifitseerimine. ETTEVÕTTE ANALÜÜS Hinnang ettevõtte senisele strateegiale Võrrelda saavutatud tulemusi ja eesmärke: Ettevõtte turuosa ja selle muutumine
Investment JOI) vahel, mille tulemusena sündis esimene jaapanikeelne Eesti investeerimiskliimat tutvustav online käsiraamat. Kaubavahetus 2006. a. oli Eesti-Jaapani väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi 2,4 miljardit krooni (2005. a. 2,8 miljardit krooni). Sellest eksport oli 693 miljonit krooni ja import 1,7 miljardit krooni. Kokkuvõttes oli Jaapan 2006. a. Eesti tähtsuselt 22. kaubanduspartner maailmas. Investeeringud Eesti Panga andmetel on Jaapani investeeringud Eestisse 2006. a. lõpu seisuga 113,7 miljonit krooni. Võrreldes 2005. a. (112,9 miljonit krooni) näitas Jaapani otseinvesteeringute maht kasvutrendi. Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse. Haridus- ja kultuurisuhted Viimased 15 aastat on kahe riigi vahel toimunud tihe kultuurivahetus. Eestis on kiiresti kasvanud huvi jaapani kultuuri, keele ja rahvuslike spordialade vastu. 2005. a
kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad needigaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega Tolliliit - koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas Maksebilanss - statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga Otseinvesteeringud - sellised investeeringud, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvit Rahvusvaheline investeerimispositsioon - riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja kohustuste konsolideeritud koondbilanss; iseloomustab varade ja ressursside seisu teatud kuupäeva seisuga ja kehtivates turuhindades
Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand Põhivara (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS
eesmärke, samuti arvestada ka pehmeid näitajaid. Võimaldab eesmärgid ja tegevustulemused tuua ära ühe aruandega Väldib suboptimeerimist, mis tähendaks, et üks eesmärk on saavutatud teise eesmärgi arvelt Tasakaalus tulemuskaart toetab strateegia elluviimist, kaasates sellesse kõiki töötajaid. McKinsey Maatriks Lahtrites 1,2 ja 3 paiknevad äriüksuste positsioon on soodsamaid. Vajalikud investeeringud on kõrge prioriteetsusega. Lahtrites 4,5 ja 6 paiknevad äriüksused on keskmise prioriteetusega, oma positsiooni hoidmiseks vajavad nad püsivaid reinvesteeringuid. Lahtrites 7,8 ja 9 sisaldavad halvima positsioonide äriüksusi. Tuleb otsida sobivat väljumisstrateegiat, milleks võib olla äriüksuse sulgemine või müük. Eelised ja puudused: Võimalikud vahepealsed hinnangud tugeva ja nõrga ning kõrge ja madala vahel
mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15
Esimene jäätis suvel annab hea enesetunde, teine jäätis on ka hea, kuues jäätis ajab südame pahaks (toob vähem tulu) o Tehnoloogia o Ajalugu, ruumilised suhted, institutsioonid Sisemise kasvu teooria - Paul Romer ja Robert Lucas - Kapital ja tööjõud ja tehnoloogia - Tehnoloogia endogeensus (tulude kasv pikalt) - Valitsuse sekkumine - Jääb formaalsete mudelite juurde Paul Romeri 5 punkti - Investeeringud teadmiste loomisesse ja R&Dsse ettevõtete poolt on oluline kasvu määraja - Ülekanne (spill-over) - Ettevõtte eelised ja oligopolistiline turg - R&D alainvesteerimine - Riigi inimkapital ja teadmised määravad tema pikaajalise kasvu Uus majandusgeograafia - Krugman - Tuum vs perifeeria - Ideed o Juhus ja rajasõltuvus o Imperfektne turg Lendstart Transport Strateegiline kaubandusteooria
a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c
1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt
1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud, mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt
b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a. potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik hinnaindeksit eiarvestata. b
1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt oli ja lõpuks ka võitis. Äriettevõtte investeeringul sporti on ettevõttest sõltumatult omad riskid (sportlase ebaõnnestumine, aga ka võimalikud dopinguskandaalid jms), kuid riski pöördvõrdelisuse tõttu tulususega võib võit olla palju suurem kui mõne muu turundustegevuse puhul. Äriettevõtete investeeringud sporti ei ole altruism või metseenlus, vaid osa ärist. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Töötasin Nõukogude Liidu ajal ametlikult "Silikaadis" laadijana. Kõlab imelikult? Tegelikult olin professionaalne korvpallur. "Silikaadiga" ei sidunud mind muu kui tööraamat ja koht, kust sain palka. Mina vähemalt mäletasin, kuhu oma palga järgi minna, kuid tõelisel tegijal Aleksei Tammistel oli palgasaamise kohti rohkem kui üks ja need ei seisnud tal meeles!
● Teadus ja arendus ● Disain ● Tootmine ● Turundus ● Müük ja teenindus 7) Miks uute toodete väljatöötamisega saavad tegeleda (kõrgelt arenenud riigid/ arengumaad)? Vali sulgudest ja põhjenda. Uute toodete välja töötamisega saavad tegeleda kõrgelt arenenud riigid, sest neil on olemas vajalikud ressursid selle jaoks. Haritud töölised, rahalised toetamised, investeeringud. Miks valmistootele vajalike detailide tootmine ja kokkupanek toimub (kõrgelt arenenud riikides/ arengumaades)? Vali sulgudest ja põhjenda. Detailide tootmine ja kokkupanek toimub arengumaades, sest see töö ei vaja kõrgemat haridust ja saab kasutada odavat tööjõudu. Firmasi meelitab odav ja ebaõiglane töö eest tasumine. Hoiavad kulusi kokku. 8)Mille poolest ettevõtlusvõrgustik erineb ettevõtluskobarast? Too välja peamine erinevus nende vahel
Organisatsiooni analüüs Probleem? Töötajate väike töötasu ja halvad töötingimused. 1. Tunnused: 1. Haigestumised, halbade töötingimuste tõttu 2. Konfliktid 3. Huvipuudus 4. Ei viitsita ja ei tehta oma tööd piisavalt hästi 5. Apaatne käitumine 6. Moraali langus 2.Põhjused: 1. Halvenenud ettevõtte finantsolukod. (valed investeeringud, turgude langus jm) 2. Vananenud tehnoloogia, halvas seisukorras hooned, inimeste töövarustus. 3. Ettevõte juhtkonna poolt ei pöörata piisavalt tähelepanu töötajate töötingimustele. 3. Tagajärg: 1. Konfliktid 2. Töötajate haigestumised 3. Töötajate lahkumine 4. Töökvaliteedi langus 5. Toodetekvaliteedi langus 6. Suured arusaamatused 4. Töötajate motivatsiooni ning töörahulolu languse põhjus.
· Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad · Pakub kuluefektiivsemat transporti Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Kauba kinnitamine konteineris · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine · Kaubaruumi ebaefektiivne kasutamine standardsete kaubaaluste kasutamisel · Kauba kinnitamine laeval · FCL/LCL · Konteinerlaevade generatsioonid · Konteineri tüübid · Mida pannakse konteineritesse (sõltuvalt konteineri tüübist) · Vigastused konteinerites veetavate kaupades · Kauba kinnitamisest konteinerites www.tis-gdv
Mänguasjad/mängud 0 kr Muu 0 kr Muu 0 kr Vahesummad 0 kr 0 kr 0 kr Vahesummad 0 kr 0 kr 0 kr Säästud või investeeringud Lemmikloomad Kogumispension 0 kr Toit 0 kr Investeerimiskonto 0 kr Meditsiin 0 kr Kõrgkool 0 kr
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena paremale e. Liikumisena piki võimaliku tootmise piiri Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu esmasteks teguriteks on: Vali üks: a. Kõik nimetatu b. Kapitali olemasolu ja kasv c. Rahvastik ja tööjõud d. Tehnol...
kohaselt? • >50 29.Milline nendest on dividendipoliitika kujundamisel vastust vajav küsimus ? • Kuidas maksta? 30.Järgnevas valikus ei kuulu riski mõõtmisel kasutatavate statistilisete võimaluste hulka: • jaotuse oodatava väärtuse leidmine • standardhälbe leidmine • maksevõimekordaja leidmine • variatsioonikordaja leidmine 31.Reaalinvesteeringute hulka ei kuulu: • Hoonete ja rajatiste ehitamine • Põhivara soetamine • Investeeringud koolitusse, patentidesse, tarkvarasse • Kapitaalremondi tegemine 32.Investeeringuprojekti staatilise hindamise meetodiks on: • Arvestuslikku rentaablust 33.Ex-dividend date lahtiseletatuna tähendab: • Päeva, milleni saab veel teha tehinguid börsil, saamaks dividendiõiguse. 34.Majandussubjekt, kes kogub vajalikku raha ehk kapitali ja paigutab selle investeeringusse on: • Investeerija 35.Jääkdividendide teooria üheks põhiseisukohaks on :
Kas tuntud S-kõvera aluseks on Vali üks: a. turu küllastumine b. toote vananemine c. loodusseadused d. kulutused tootearendusele Küsimus 2 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tootegrupp vajab protsentuaalselt (kogukäibest) suuremaid investeeringud? Vali üks: a. sõiduautod b. veoautod c. meditsiiniseadmed Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas 2-5 aastat periood sobiks Vali üks: a. rakendusuuringuile b. tehnoloogiasiirdele c. alusuuringuile Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a
Osalusmäärad tööjõus osalemise määra leidmiseks võrreldakse tegelikku tööjõudu potentsiaalse tööjõuga e. tööealise elanikkonnaga LFPR=(tegelik tööjõud/pot.tööjõud)*100 Investeerimine inimkapitali haridusele ja väljaõppele tehtavad kulutused. Praeguse väärtuse valem Vp*(1+i)=V1 Vp praegune ehk jooksev väärtus rahal, V1 väärtus ühe aasta pärast, i intressimäär Vp=V1/(1+i) Vp=Eo+E/(1+i) Erinevad investeeringud inimkapitali võimete erinevused, diskrimineerimise tõttu erineval määral kindlust oma võimetes muuta oskusi ja teadmisi täiendavaks teenistuseks, erinevad võimalused laenata inimkapitalisse investeerimiseks raha.
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tootegrupp vajab protsentuaalselt (kogukäibest) suuremaid investeeringud? Vali üks: a. sõiduautod b. veoautod c. meditsiiniseadmed Küsimus 2 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? Vali üks: a. ei suutnud leida strateegilist investorit b. vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel c. suurenenud lennukiavariide arv d. äge konkurents keskmise suurusega reisilennukite turul Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasut...
14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu · eluks vajalik toodetakse koha peal ise Turumajandus · konkurents · majandusvabadus · kaupade ja teenuste valik on suur · eksisteerivad mitmesugused omandi- ja ettevõttenormid Käsumajandus
Äriregistrile vajalike dokumentide koostamine 5. Veebitoe ja internetipoe programmeerimine 13. Asutamiseks vajalike riigilõivude tasumine 6. Poe ruumide rendilepingu sõlmimine 14. Dokumentide esitamine äriregistrile ettevõtte 7. Asutamisdokumentide ettevalmistamine ja koostamine alustamiseks 8. Poe sisustamine, korrastamine 4.4. Stardieelsed kulud Tabel 12 Investeeringud Finantseerimise Summa Finantseerimise liik ja väljaminekud allikas Rahaline Mitte rahaline Kokku
10 Peamised eksporditavad kaubad..................................................................................10 Peamised imporditavad kaubad...................................................................................10 Eesti ja Iirimaa.................................................................................................................11 Kaubavahetus...............................................................................................................12 Investeeringud............................................................................................................. 12 Kahepoolsed suhted.....................................................................................................12 Dublin..............................................................................................................................13 KOKKUVÕTE................................................................................................................14
kõrge, investeeringute vajadus on aga tulenevalt haru kasvutempo pidurdumisest suhteliselt väike. Rahalehmad genereerivad seega palju rohkem raha, kui on vajalik reinvesteeringuteks ja kasvuks. KOERAD- väikese turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus. Neil on sageli raske oma positsioone kaitsta, eriti kui konkurents on terav ja rentaablus tegevusharus tervikuna madal. Vastavalt sellele tuleks kasutada saagikoristusstrateegiat, tõmmata investeeringud tegevusharust välja või äriüksus likvideerida. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine Tegu on protsessiga, mille käigus selgitatakse, kuivõrd kavandatud strateegia realiseerub tegelikkuses. Selle protsessi käigus tehakse kindlaks kõrvalekalded kavandatudt, antakse neile hinnang ja vajaduse korral viidakse tegevusse sisse muudatusi. Etapid: -tehakse kindlaks, mida jälgida (mõõta)
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg.
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
tegevusalal. Väljaõppeid tuleb korraldada pidevalt, kuna tegemist on väga kiiresti areneva tegevusalaga. Alguses oleks kindlasti tegu vaid perekonna ettevõttega, kui hiljem oleks vaja ka abipersonali, siis neid saab juurde palgata. 5. MAKSUMUS JA RAHASTAMINE Projeksti rahastus tuleks rahastajatelt või/ja projektidest, mida kirjutatakse Ettevõtte Arendamise Sihtasutusele (EAS’ile). Stardikapitaliks on 2 558 €. Investeeringud suunatakse töötajatele, nende koolitamisele ja spetsiaalsete vahetite ostmisele. 6. PROJEKTI RISKIFAKTORID Kõige suuremaks riskiks on majanduslangus, mille käigus ei saa potensiaalsed kliendid reisida ja sellega kaasneb ka meie ettevõtte majanduslik langus. Riskidest parema ülevaate saamiseks koostti lühike SWOT-analüüs, mis näitab ära meie konkurentide tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. S strenghts tugevused
Referaat Ettevõtte rahastamine Koostaja: Jane Sepp 12. klass Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja?......................................................................................3 Investeeringud ja finantsinvesteeringud...............................................................................................3 Kust saada ettevõtte asutamiseks raha?................................................................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine.............................
Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid. Sellele lisaks soovib Põllumajandusministeerium arengukava rakendamise kaudu aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut. Kokkuvõtteks tahan öelda, et Eestil on tõeliselt suured plaanid põllumajanduse edaspidiseks arendamiseks. Eestisse tulnud Euroopa tõukefondide investeeringud on elavdanud nii põllumajandust kui ka maaelu laiemalt. Seetõttu on Eestil helge lootus jõuda kõrgele tasandile, et võimaldada iseenda väljumist maailma turule. Tänan kõiki kuulajaid!
Toetust selleks leidis ta nii aadlike kui ka talurahva ja kodanluse hulgas. Alfred Krupp kuulus Saksa tööstur Relvatehased Esseni piirkonnas Varustas tärkavat Saksa armeed Oma töölistele (u 20 000) rajas erilised linnakud koos parkide, koolide ja puhkealadega Seadis sisse toetused tööõnnetustes hukkunud tööliste leskedele ja orbudele USA XX sajandi algul USA-d iseloomustasid majanduse kiire tõus ja sellest tulenev optimism ühiskonnas. Euroopa investeeringud tööstusesse Pangad laenasid raha ka farmeritele Põllumajanduse kiire kasv. Sellel aitasid kaasa raudteede ehitus ja põllumajandustoodangu kokkuostusüsteemi tekkimine Saabumine New Yorki, 1910 Veel edu saladusi Rahvaarvu kiire kasv ei lasknud tekkida tööjõupuudusel. 20. sajandi algul ületas USA elanikkond 100 miljoni piiri. Tihe konkurents turul soodustas pidevat uurimis- ja arendustegevust kõigis majandusharudes.
Loodetavasti ei puuduta need kärped Eesti kui heaoluriigi tähtsaid alasid nagu kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja haridus. Loomulikult tuleb arendada majandust, kuid pole ju tugevat riigimajandust ilma tugeva ja kultuurse inimeseta. Minu arvamuseks on see, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas heaoluriigile omaseid tunnuseid, kuid puudujääke siiski jätkub. Loodetavasti asuvad meie riigis tähtsale kohale sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse, mida võib põhimõtteliselt pidada heaolu ühiskonna üheks aluseks.
Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära
Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
Põrandamaterjali paigaldamine Kulu 1200 Kr/m2 pikkus laius pindala kulu 6,00 5,00 30,0 36 000,00 kr 7,20 4,90 35,3 42 336,00 kr 5,24 4,80 25,2 30 182,40 kr 6,47 5,23 33,8 40 605,72 kr 8,50 7,40 62,9 75 480,00 kr 6,20 4,45 27,6 33 108,00 kr Kokku 214,8 257 712,12 kr Aeg on raha! Täidke lahtrid C10, C11, C12 and C13 0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 196 ...
puudusega. Töötasud ja töötingimused määratakse ära tööturul. Keegi ettevõtja: “Selleks, et nemad (töötajad) täidaksid minu taskuid, pean mina täitma nende omi. Töötajale tuleb maksta nii palju kui võimalik ja nii vähe kui vajalik.” Tööturgu mõjutavad tegurid: - elanike arv ja vanuseline struktuur - tööhõive - tööpuudus - rahvusvaheline tööturg - ettevõtete arvukus ja laiendamine - haridus Majandust mõjutavad oluliselt investeeringud, sealhulgas välisinvesteeringud. Mida hindab võimalik välisinvestor: - peab olema tagatud investeeringute julgeolek - hea turusituatsioon - asjatundliku tööjõu olemasolu - rahanduslik keskkond - külalislahkus (Must be welcomed) Meie põhiprobleemiks on asjatundliku tööjõu nappus. Meie rahalised investeerimisvõimalused lubaksid luua rohkem töökohti, kui meil täna on selleks vajalikku tööjõudu. Võõrtööjõu küsimusse on meie suhtumine valulik.
tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumise head ja halvad küljed kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents investeeringud üle kogu maailma info kiire levik (maailma muutub väiksemaks) väiketootjad ei suuda konkureerida suurfirmadega vaesed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb kultuurilise mitmekesisuse vähenemine kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel
c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y =
Question 8 Suur Depressioon on dateeritud aastatega Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 1929 - 1933 1928 - 1931 1929 - 1931 1939 - 1945 Question 9 Kogupakkumise komponentideks võib lugeda eratarbimiskulutused, investeeringud, valitsussektori kulutused ning ekspordi-impordi vahe. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 10 Stag atsiooni võib määratleda kui Complete Select one: Mark 1.0 out of 1.0 SKP lõhe suurenemist kõrge in atsioonitaseme ja majanduslanguse samaaegset esinemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
