TEHNOKERAAMIKA
Kristallilise või osaliselt kristallilise struktuuriga
Eristatakse tarbekeraamikast ja ehituskeraamikast
NaCl aatomstruktuur
Konstruktsioonikeraamika
Kuumuskindel keraamika
Kulumiskindel keraamika
Antifriktsioonkeraamika
Poorne keraamika
Sitke keraamika
Biokeraamika
Kasutatakse
autotööstuses,kosmosetööstuses,
tekstiilitööstuses,
printerites,metallilõikamise
tehnikas
Tööriistakeraamika
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meelisml
Õppematerjali autor
nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus...............................................................................................................lk. 9 5.2 Soojusjuhtivus...
Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus...............................................
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul TEHNOKERAAMIKA Referaat Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2
c) eriplastideks fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui
5) keemiline vastupidavus; c. elektrilised: 1) vastupanu elektrivälja toimele; 2) dielektriline läbitavus; d. optilised: 1) läbipaistvus; 2) valguse neeldumine/peegeldumine; e. tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. Kasutusalad: a. pakend 39% b. tarbekaubad 17% c. ehitus 16% d. autotööstus 8% e. elektroonika 8% f. põllumajandus 4% g. muud 9%. 23. Tehnokeraamika, liigitus, omadused, kasutusalad tehnokeraamika: a. all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaažitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). liigitus: a. oksiidkeraamika b. mitteoksiidkeraamika c. segakeraamika d. konstruktsioonikeraamika e. tööriistakeraamika f
Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga (MMKM), plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM), süsinikmaatriksiga (SMKM). 6. Tehnokeraamika: üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast (tellised, seina- ja põrandaplaadid jt) ja teiselt poolt tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-, savinõud jt). Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Oksiidkeraamika
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
......................... 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika......................................................................................................................... 43 1.4. Komposiitmaterjalid ........................................................................................................................... 46 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus .................................................................................... 46 1.4.2. Metallkomposiitmaterjalid ......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid