10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
friendie9781
Õppematerjali autor
5. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Rahvusvahelistumise põhjused: Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2
*Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada ? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. 8.) Rahvusvaheline tööjaotus e globaalne tööjaotus ja spetsialiseerumine ning kooperatsioon. Mis on spetsialiseerumine, mis kooperatsioon? Kooperatsiooni 4 etappi ja nende lühiiseloomustus (paigutus, missugust tööjõudu vajavad). Mis on liiderfirma, mis alltöövõtja, mis lepingupartnerid, ettevõtlusvõrgustik
20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvaks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate j mitteemamaade vahel. Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Majanduse areng. 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga
koostatakse SWOT analüüs ning turundusstrateegia. Koostatakse kindel tegevuskava ning pannakse paika ekspordiplaani detailne eelarve. Nimetatakse ka projekti elluviiv meeskond ning projekti juht.3 Eksportimisele on kehtestatud ranged eeskirjad, mida on hädavajalik jälgida. Igaüks ei saa olla eksportija. Eksportija saab olla üksnes EL isik, kes on kauba omanik või kellel on kauba omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. Eesti eksportija peab olema Eestis registreeritud isik, juriidilised isikud peavad olema registreeritud EORI andmebaasis.4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php
3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis.
toodetel ja kaubamärkidel nautida suuremat kohalolekut maailmaturul. Selle tooted on klientide jaoks usaldusväärsemad. ○ Madalamad kulud: Suurematele turgudele tootmise abil optimeeritakse mastaabisäästu põhimõtte kasutamist, suurema tootmismahu korral vähendatakse kulusid. 9. milliseid riske kannab endas rahvusvahelistumine? peab arvestama erinevate riikide kultuuriliste ja poliitiliste teguritega ning ettevõtted peavad hindama, kas tehtavad investeeringud tasuvad ennast ära või mitte suur risk väljendab riikidevahelise majandusliku ja kultuurilise erinevusena ja see sõltub sihtturu keelest, kultuurist, haridustasemest ja äristruktuuridest Kauba vastuvõtu risk Maksevõime risk ja ettemaksu risk Hanke ja kvaliteedi risk Transpordirisk Valuutakursi risk Riikide majanduspoliitiline risk Riskide maandamise võimalused: Majandusindikaatorid Krediidivõimekus
· ressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete majanduslike valikute põhjal, · majanduses toimib valikuid ja otsuseid kujundav hinnamehhanism, mis paneb paika ka nõudluse- pakkumise vahekorra turgudel, · kõikidel majandussubjektidel on täielik valikuvabadus, · enamik ressurssidest kuulub eraomanikele. Turu reguleerivat toimet illustreerib lihtsustatud vahetuste mudel, kus on tegevad kaks subjekti: majapidamised (üksikisik või pere) ja ettevõtted. Kaubaturul esinevad majapidamised tarbijana, st. on nõudjad ja ettevõtted on pakkujad. Teguriturul (töö- ja kapitaliturul) on majapidamised pakkujateks ja ettevõtted ostjateks ehk nõudjateks. Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul.
· Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte o Loodusliku tooraine v odava energia lähedus o Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine, raskemasinaehitus o Kui toorainet kõikjal tähtsus paigutustegurina väike o Kui toorainet vähestes kohtades, tuleb importida ette võtte paigutamisel lähtutakse sisseveosadamatest · Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid o Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus o Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine o Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ettevõtted tekkivad ülikoolilinnadesse v teadusparkidesse · Tarbijale orienteeritud ettevõte o Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid