10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
92 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Lettermo
Õppematerjali autor
tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus 5) teaduskeskustele orienteeritud tööstus kõrgtehnoloogilised harud Tööstusettevõtte paigutust võib mõjutada valitsuse poliitika asutavad ettevõtted ümber Kapitalimahukad: infrastruktuuride rajamise projektid 3. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Kaubamärk märk, mis eristab ühe etttevõtte tooteid teiste ettevõtete toodetest eesmärk teha tootele reklaami ja tutvustada kaubamärk bränd SÕNALINE Coca Cola, Canon TÄHISMÄRK MNG, ISC, H&M, D&G KUJUTISMÄRK , , KOMBINEERITUD RUUMILINE Margitoode ehk bränd kaubamärk, millele tarbijad on andnud lisaväärtust tarbija ootab kvaliteeti
3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate vahel. Säilis siiski suur ebavõrdsus. Tööstusühiskonna majanduse areng 20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis.
*Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada ? Rahvusvahelistel firmadel on kasutada tunduvalt rohkem vahendeid kui vähemarenenud riikidel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaks. 8.) Rahvusvaheline tööjaotus e globaalne tööjaotus ja spetsialiseerumine ning kooperatsioon. Mis on spetsialiseerumine, mis kooperatsioon? Kooperatsiooni 4 etappi ja nende lühiiseloomustus (paigutus, missugust tööjõudu vajavad). Mis on liiderfirma, mis alltöövõtja, mis lepingupartnerid, ettevõtlusvõrgustik
· Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte o Loodusliku tooraine v odava energia lähedus o Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine, raskemasinaehitus o Kui toorainet kõikjal tähtsus paigutustegurina väike o Kui toorainet vähestes kohtades, tuleb importida ette võtte paigutamisel lähtutakse sisseveosadamatest · Tööjõule orienteeritud ettevõtted o Paigutuvad sinna, kus arvukalt vajalike oskustega töötajaid o Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus o Omavahel seotud tööjõu hind ja kättesaadavus, kutseoskused ja maine o Järjest olulisem tööjõu kvaliteet ettevõtted tekkivad ülikoolilinnadesse v teadusparkidesse · Tarbijale orienteeritud ettevõte o Toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise
20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvaks, mis võimaldas arendada tööjaotust endiste kolooniate j mitteemamaade vahel. Siiski säilis arenenud tööstusriikide ja endiste kolooniate, nn arengumaade vahel suur majanduslik ebavõrdsus. Majanduse areng. 20. sajandi alguseks ilmnesid arenenud tööstusriikides mõned negatiivsed nähtused. Kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsevad ettevõtted olid kiiresti suureks kasvanud. Tootmine hakkas koonduma, mis viis monopolide tekkele. Samas teravnesid klassivastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga
2.Detailide valmistamine(kasut. odavat tööjõudu) 3.Kokkumonteerimine(tehakse odava tööjõuga) 4.Müük ja hooldus(paikneb tarbijate lähedal) Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte.-sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest(põllumajandus,metsandus,kaevandustööde ettevõtted,metallitoormine, raskemasinaehitus) 2.Tööjõule orienteeritud ettevõtted.-paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalikke oskustega töötajaid.(rõiva,-tekstiili,-jalatsi,-elektroonikatööstus).Olulised näitajad on tööjõu hind,kättesaadavus,kutseoskused,maine. 3.Tööjõu kvaliteet.-vajavad kõrgekvalifikatsioonilist oskustööjõudu. 4.Tarbijale orienteeritud ettevõtted.-toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise,võivad
Liiderfirmad (firmad, mis vastutavad toote valmimise eest ja seda oma firmamärgi all müüvad) jätavad endale eelkõige tootearenduse. Vähemtulusad tööd antakse teha alltöövõtjale. 1.4 Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Siia kuuluvad peamiselt põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted. Kui toorainet on vaid vähestes kohtades ja seda tuleb importida, hakkavad ettevõtte paigutamisel rolli mängima sisseveosadamad. Tööjõule orienteeritud ettevõtted paigutuvad sinna, kus on olemas arvukalt vajalike oskustega töötajaid. Tootmisharud on tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus. Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa
inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid