ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel elukoht — piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta. elukvaliteet – majanduslik näitaja, mis ühendab inimeste elutingimusi ja heaolu kirjeldavad majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad inimese subjektiivsete rahulolu hinnangutega elussünd — sünnijuht, kui ema raseduse kestus on vähemalt 22 nädalat, vastsündinu kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses.
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapal
Aeg TARBIJA VALIKU TEOORIAD Tarbija käituvad arukalt- 4rivad kogukasulikkust Tarbija teab oma võimalusi Sissetulek on piiratud Tarbija on võimeline-määratlema (mõõtma) saadavat kasulikkust Toimib kahaneva piirkasulikkuse seadus (mida rohkem meil on, seda vähem kasulikkust me tunneme sellest asjast) optimaalne tarbimiskomplekt Majapidamisteooria mõisted: Kasulikkus (U)-tarbija poolt omandatav (tajutav) rahulolu või heaolu Piirkasulikkus (MU)- muutus kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku, mis suurendav või kahandab (neg kasulikkuse korral) tarbija rahulolu. Väheneb tarbimise kasvades. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb. Kahaneva piirkasulikkuse seadus-tarbitava koguse kasvades iga lisanduva ühiku piirkasulikkus kahaneb
valitsemisreziim võimu- ja valitsemiskorraldus, mis määrab ka rahva poliitikas osalemise reeglid; valitsemisreziimid jagunevad demokraatlikeks ja diktaatorlikeks valuutakomitee riigis kasutusel olev rahasüsteem, mis põhineb fikseeritud vahetuskursil; raha pakkumine majanduses on määratud riigi kulla- ja välisvaluuta varudega valuutarisk valuuta omaniku risk, et tema omanduses oleva valuuta väärtus võib muutuda ja selle tõttu muutuvad ka muud majanduslikud kohustused; nt valuuta devalveerimise tulemusena väheneb välisvaluutas tehtud investeeringu väärtus väljendatuna devalveeritud valuutas; samas välisvaluutas võetud laenu väärtus suureneb seega peab laenuvõtja maksma koduvaluutas laenu eest tagasi rohkem raha kui esialgu planeeris võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused.
3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine 4) tulude ümberjaotamine Majandustegevuse õiguslike raamide kujundamiseks kehtestab valitsus majandussubjektidele reeglid, millega määratakse turul tegutsemise piirid. Ettevõtluses-Äriseadustik. Tarbijate õiguste kaitseks- Tarbijakaitseseadus. Tööandjate ja töövõtjatele- Töölepinguseadus
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (rah
rohkem firmat. Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema. Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid. Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam
Kõik kommentaarid