Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
tervislikkus. Lisaks jäätiste tootmisele, tegeleb Balbiino ka külmutatud ja jahutatud kauba maaletoomise ja müügiga, milleks on kala, köögiviljad ja marjad, kulnaartooted ja liha. As Balbiino turustab Eestis Bonduelle, Farm Frites, Märjamaa talu ja Saare Fisheksport toodangut. Balbiinole kuuluvad ka kaubamärgid Culinaare, Härmavilja ja Marine. AS Balbiino sai alguse 1995. aastal. Ettevõte on täielikult Eesti kapitalil põhinev ning kuulub ettevõttele OÜ NG Investeeringud. OÜ NG Investeeringud on valdus- ja investeerimisettevõte, mis tegutseb juba alates aastast 1994. NG Investeeringut tegeleb nii tööstuse, kinnisvara kui ka kaubanduse alal. Eeloleva ettevõtte kontserni kuuluvad ka Liviko, Roseni Kinnisvara, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Selverid, I.L.U ilutoodete kauplus ja SHU Kingakauplused. 1996. aastal alustati AS Balbiinos jäätise tootmisega, esimene jäätis müüdi 9. juulil 1996
Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921
Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921
Portugal Portugal asub Pürenee poolsaare lääneosas ja tal on pikk merepiir Atlandi ookeaniga. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Tejo jõgi jagab maa mägisemaks põhja- ja tasasemaks lõunaosaks. Põllumajandusega tegeletakse rohkem lõunaosas. Portugalis valitseb soe vahemereline kliima, mille teeb mõõdukamaks Atlandi ookeani mõju. Suvi on kuum ja niiske, talv suhteliselt soe. Sisemaa ilmastik on ranniku omast tunduvalt vahelduvam. Põhjaosa mägedes sajab palju rohkem kui keskpiirkonnas. Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmul...
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Keskkonnaprobleeme Majanduses: kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailme levik ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Kuidas mõõta G-st: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Negatiivsed küljed Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad
Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks. Ülejäänud on tulusiirded ehk transferdid KMP-tele Meie poolt kasutatavas mudelis võetakse avaliku sektori kulutused ja maksud arvesse kui eksogeensed ehk fikseeritud muutujad (tähiseks ,,katus").
2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankades olevad hoiused, sealhulgas arvelduskontodel olev raha, on tagatud Eesti hoiuste tagamise skeemiga, mille tegevusalused tulevad Tagatisfondi seadusest. (Tarbijaveeb - Minuraha) Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud. Tagatisfond on Hoiuste Tagamise Fondi seaduse alusel 1998. aastast asutatud ja tegutsenud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane. (Tagatisfond) Tagatisfondi eesmärk on tagada seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (ehk hoiustajate), investeerimisasutuse klientide (ehk investorite) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike kindlustusandjatega pensionilepingud sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse,
E. kõik vastused valed ANSWER: B 13. Kui reaalse SKP maht alanes 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: A. reaalne SKP elaniku kohta vähenes B. reaalne SKP elaniku kohta suurenes C. reaalne SKP suurenes ja nominaalne vähenes D. nominaalnne SKP ei muutunud E. hinnad langesid 3% ANSWER: A Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Rahvatulu see on: A. C+T+G-siirdemaksed+kaudsed maksud B. investeeringud miinus säästud C. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus D. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele E. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid ANSWER: E 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: A. koguinvesteeringud B. C+I+G C. kaupade ja teenuste puhaseksport D. kaupade ja teenuste riiklik ost E. töötasu ja palk ANSWER: E 16
Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Tehnoloogia arenedes kasutatakse tuumkütust korduvalt - suureneb ressursisäästlikkus. Negatiivne pool Radioaktiivsete jäätmete teke, ladustumine ja käsitlemine. Tuumaenergia arenemisega areneb ka samal ajal tuumarelvade tehnoloogia. Suured investeeringud ehitusprotsessidel ja jäätmete käitlemisel. Tekivad väga ohtlikud ja radioaktiivsed keemilised elemendid. Mõne aastaga tekib sadu tuhandeid tonne tuumajäätmeid ja umbes 30 riigist tahab ainult Soome luua ühe suure kogumispaiga. Tsernobõli tuumakatastroof Tšernobõli katastroof oli tuumakatastroof, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 aastal. 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt
https://www.youtube.com/watch?v=VHn1zogeyO4 Tootmine · Tootmise peamine küsimus tootlikkus: · Efektiivsus (efficiency) mida toota · Tõhusus (effectiveness) kuidas toota · Tootlikkust mõõdetakse ajaühikus toodetud väärtuste hulgaga · Tunnis toodetud pudelid · Päevas toodetud autod · Sekundis saadetud infohulk Tootmine · Tootmist mõjutavad tegurid: · Töötajate teadmised ja oskused kvalifitseeritud tööjõud · Tootmisvahendite kvaliteet ja hulk investeeringud · Tehnoloogia ajakohasus, innovatiivsus · Juhtimine kaasaegsed juhtimisvõtted, management vs leadership · Keskkond ressursside saadavus, keskkonnakaitse · Poliitika seadused, kulud Tootmine Tootlikkus ja kulud · Kulud jagunevad suures piires kaheks: · Püsikulud masinad, seadmed, hooned · Muutuvkulud tööjõukulud, tenuste sisseostmise kulud, materjalikulud · Tootmistegevus ei genereeri ostsest tulu, vaid väärtust.
1. Ex post analüüs kirjeldab minevikus toimunud sündmusi (raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama tas...
1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5. Miks SKP-sse arvestatalse ainult lõpptarbimise kaubad? Et vältida topelt arvestamist. 6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust- SKP-sse ei arvestata tulu mis saadakse salakaupade müügist
Kõne Eestile Austatud õpetaja ja klassikaaslased! Laulva revolutsiooni ajal lubas Eesti rahvas üksmeelselt kasvõi kartulikoori süüa, et elu endisega võrreldes kõigil paremaks läheks. Siis mõtles igaüks südamest olla parem, töökam, hoolivam ja ausam. Arvasime, et võtame teistelt riikidelt parimad kogemused ja kui me kõvasti tööd teeme, jõuame kiiresti järele arenenud Euroopa riikidele. Kõik me olime enam-vähem sama vaesed, sama palju haritud ja sama palju maailma näinud. Meil puudus oskus elada teistsuguses ühiskonnas. Uut elu alustasid kõik eestimaalased samalt stardipositsioonilt. Ja keegi ei osanud arvata, et juba 10-15 aasta pärast on meil igal-ühel oma Eesti. Suunan oma kõne just maainimestele, kuna kuulun ise ka nende sekka. Oma eriline eesti on ka meil maainimestel. Me oleme suhteliselt kaugel sellest kiirest elutempost ja püüame kohaneda uute tegevustega maaelus. Maaelu ja põllumajandus ei tohi ...
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht?
maksumus. mõõdetakse:et hinnata majandussituatsiooni riigis. Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust
Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, varud, ettemaksed jne. 20 Loetle käibevarade juhtimise reeglid; • anna ostjatele lühem maksetähtaeg, kui sulle annavad tarnijad; • kontrolli partneri maksevõimet; • lepingute sõlmimisel ole tähelepanelik; • püsivad investeeringud varadesse finantseeri pikaajalistest allikatest • lühiajalised või ajutised investeeringud finantseeri lühiajalistest allikatest. • püüa müüa sularaha eest, kuid osta krediiti. 21 Selgita käibevarade juhtimist lähtuvalt käibevarade koosseisust; Raha ja väärtpaberite juhtimise eesmärgiks on likviidsuse tagamine ja rahajäägi optimeerimine. Raha on kõige likviidsem vara ja raha juhtimisel on eesmärgiks maksevõime riski minimeerimine
LMISTU SPERIO OD 11 12 Tegevus kuude 11 12 jaanua veeb märts april kaupa r l Eeltöö(asukoha x valik,äriplaani koostamine jne.) Laenu taotlemine x Tegevuse x alustamine Töötamine ja x x x x reklaamimine 12 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1. AASTA 2. AASTA 3. AASTA 1. Põhivara 3500 3150 2800 2. Käibevara 2596,1 3734,2 5536,2 2.1. Raha 596,1 1734,2 3536,2 2.2. Varud 2000 2000 2000
kas suurendades või vähendades: *investeeringutest oodatavad tulud *ootused ärikeskkonna suhtes *tehnoloogiliste muutuste ja innovatsioonide ulatus *kapitalikaupade ostmise kulud *valitsuse maksupoliitika *rahvatulu suurenemine *inflatsioon Nominaalne intressimäär antud aastal kehtestatud intressimäär, mis ei arvesta inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule.
AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus • Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika
Kogukulutused:Tarbimiskulutused+investeeringud+avaliku sektori kulutused, netoeksport Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne. 29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga? MPC = C/ Yd MPS = S/ Yd APC=C/Yd APS=S/Yd 30. Mis moodustab sissevoo ja mis moodustab väljavoo tuluvoost? Miks? Sissevoog-planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused(tulusiirded: sotsiaalraha(lapsetoetus, pension)), eksport Väljavoog-maksud, säästud, import 31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus? Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga.
16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul 7 Kasumiaruanne 7 Jaotamata kasum 7 Bilanss I tootmistsükli lõpul 8 Bilanss II tootmistsükli algul 8
5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang Investeeringud mitte uutesse masinatesse, vaid uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse Kiired muutused on konstantsed (revolutsioon) Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo (tootlikkus ja efektiivsus) Inglise agraarrevolutsioon (17. saj lõpp) tootlikkus põllumajanduses vabastas inimesed, kes siirdusid linna tööotsinguteks - manufaktuurid) I industriaalrevolutsioon (1750-1840) (murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus "lääne tsivilisatsiooni"
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
1. Politsei ja piirivalve ülesanded - Euroopa välispiiri tagamine - Kodakondsuse määratlemine ja dokumentide väljastamine - Turvalisuse ja avaliku korra tagamine riigi sees - Kuritegude menetlemine ja ennetamine avaliku korra tagamine, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, kohtueelne kuritegude uurimine, karistuste määramine/täide viimine oma pädevuse piires 2. Kes võib saada politseinikuks Politseiametnikuna võib teenistusse võtta 19-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele (nõuded isikuomadustele, haridusnõue, füüsilise ettevalmistuse nõuded). 2. Kus võib õppida politseinikuks politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tö...
tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused Välistatasakaalu puudumine
erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all pean silmas eelkõige selliseid hüvesid nagu näiteks maavarad, investeeringud, suurettevõtted, riigikassa tagavarad ja tootlikkuse ning ekspordi suured numbrilised näitajad. Selle tahu poolt vaadates tuleks rikka riigina pähe esmalt suurriigid nagu USA või Lääne-Euroopa mõjukad riigid Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa. Neis on kindel majandus, suur EKP, vähene tööpuudus, suurepärane infrastruktuur ja muudki taolist. Kas aga kõik see muudab riigi automaatselt jõukaks? Arvan, et unustada ei tohi ka seda, mis on
Kahetsus võib tekkida igast pisiasjast, näiteks kahetsen ma endiselt ühte teatud hetke lapsena, kui ma onuga oma komme ei jaganud. Sellised asjad võivad eluks ajaks vaevama jääda, aeg-ajalt taas meelde tulles. Kõige enam kahetseme me loomulikult tõsisemaid asju kellelegi halvasti tegemist või heade asjade tegemata jätmist, mis võis tuua kaasa toreda sõpruse lagunemise. Samuti võime me teha ka halbu materiaalseid otsuseid, sealhulgas kehvasti läinud investeeringud, mis meid pikaks ajaks kummitama jäävad. Sellisel puhul oleks parim variant lihtsalt leppida oma kaotusega ja julgelt edasi astuda, sest investeeringute tulemust ei tea kunagi ette. Kahetsus on meie loomuses. Kas kahetsust saab vältida? Võib ju arvata, et on võimalik kõike õigesti teha. Nii see aga paraku pole inimestena teeme me vigu, millest me võime õppust võtta. Me ei ole masinad, mis on programmeeritud tegema kindlaid asju. Elavate organismidena ongi meie üheks
Jaguneb: majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. 14) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. 15) Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võmeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötuse määr Eestis - arvel 95244 töötut, mis on 14.6% tööjõust. 16) SKT on teatud perioodi jooksul riigis toodetud lõpptarbimiskaupade ja teenuste turuväärtus. Tekib järgnevalt : SKT=T +VK +I +PE(T-tarbimine, VK-valitsuskulud, I- investeeringud ja PE-puhas eksport). 17) SWOT analüüs ettevõtte sisemiste tegurite ja ärikeskkonna ehk väliste tegurite analüüs. Näitab ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusi. 18) Konkurentsieelis mille poolest erinetakse konkurentidest, ei ole igavene nt: kvaliteet, hind, teenindus. 19) Autofirma turundusmeetmed reklaam, kampaaniad ja sooduspakkumised, proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse õppekava Laura Indus KONSOLIDEERIMINE Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2010 Konsolideerimine on toiming, mille tulemusel saavutatakse olukord, kus ema- ja tütarettevõte aruanded oma tegevuste kohta on kokku liidetud nii, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega. Konsolideeritud aruandlust peavad esitama emaettevõte koos tütarettevõtetega, kus emaettevõte on ettevõte, mis kontrollib ja tütarettevõte on ettevõte, kelle finants- ja äripoliitikat kontrollitakse. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. Raamatupidamise seadusega on kohustatud konsolideeritud aruandlust koostama ettevõtted, kelle kaks näitajat j...
vahendab samuti sotsiaalseid töökohti ning abistab igapäevaselt töö leidmisel. Seega võimalusi on ja inimesed peaksid olema aktiivsed. Koos majanduse ja ekspordi tõusuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu. Tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on selle saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu
Hooned Aktsiakapital Reservid Masinad, seadmed Kasum Andres Laar 2008 2007 BILANSI OLEMUS AKTIVA- VARAD on ettevõtte käsutuses olevad erinevas vormis vahendid nagu raha, väärtpaberid, laekumata nõuded, investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, kinnisvara-maa ja hooned, seadmed, firmaväärtus- goodwill PASSIVA-KOHUSTUSED iseloomustab varade soetamise allikaid, seda, kui palju ettevõtte varadest on kaetud oma- või võõrkapitaliga, lühi- või pikaajalise kapitaliga, mis osa varadest kaetakse kuludesse kantud kohustuste arvel TÄHTIS! FINANTSJUHINA PEATE TEADMA, MIDA BILANSIREAD ENDAS SISALDAVAD, MIS ON NENDE TAGA OLEMUSLIKULT JA RAHANDUSLIKULT, KA RISKIDE ASPEKTIST.
Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
Kõrgeltarenenud riikides on üle 50% tööjõust hõivatud III sektoris Alla 10% tööjõust hõivatud I sektoris b) Sotsiaal demograafilised näitajad (rahvastiku puudutavad näitajad) - rahvaarvu kasvu kiirus - keskmine eluiga - imiku suremus - vanuseline struktuur - tervishoiutase - haridustase 3.Kaasaegne maailmamajandus Välisinvesteeringud - otsesed investeering millega kaasneb investori oluline osalus ettevõttes - portfelli investeeringud väärtpaberitesse - muud - kõik mis ei kuulu esimesse ega teise Sihtmaa kuhu investeeritakse Lähteriik maa kes investeerib 1)Välisinvesteeringu eeldused - tooraine;ressursid - odavtööjõud - majanduslik stabiilsus - siseturu olemasolu - kuulumine majanduslikesse plokkidesse - stabiilne poliitiline olukord - suhted teiste riikidega - valitsuse suhtumine investeeringutesse 2)Kasulikud Jooned sihtmaale - uute majandusharude teke - uued töökohad - paraneb konkurentsi võime
rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa + rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus + oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine Kuidas väljendub globaliseerumine Eestis?
tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + + puhaseksport (NX = eksport import)) 11. , = 12. Eratarbimine, private consumption(C) eraisikute poolt + + kaupade ja teeuste tarbimine + 13. Investeerimine, investments (I)ettevõtted ostavad 12.
jaotada tooteinnovatsiooniks; tehnoloogiliseks innovatsiooniks; organisatsiooniliseks (tootmiskorralduse ja juhtimisega seotud) innovatsiooniks. 10 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused ,,Täna kulutatakse Eestis innovatsioonile vaid veidi üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See ei vasta enam aja nõudele. Eesmärk on ehitada sild nendesse majandustesse, kus investeeringud innovatsiooni on 3-4 protsenti. Me räägime siin rahast, millest hea tava kohaselt tuleb kaks kolmandikku ettevõtjatelt ja kolmandik riigilt, seejuures panustab riik enamasti inimeste koolitamisse ja arendamisse. Lisaks loob riik ettevõtjatele eri meetmete kaudu võimalusi oma ettevõtet innovaatilisemaks muuta. Need meetmed on piltlikult öeldes kui nõelravi - mõjutatakseaid väheseid punkte, kuid kasu on sellest kogu organismile." J. Parts/"Uuenduste Tuules" 18.6.2008/
Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine? Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st.
D IT Kolledz 30. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale: a) maksude vähenemine; b) rahapakkumise vähenemine; c) rahapakkumise rahapakkumisesuurenemine; suurenemine; d) intressimäärade tõus. 31 LM kõver muutub järsemaks 31. järsemaks, kui: a) rahanõudlus muutub intressitundlikumaks; b) rahanõudluse intressitundlikkus väheneb; c)) i investeeringud t i d muutuvad t d intressitundlikumaks; i t it dlik k d) investeeringute intressitundlikkus väheneb. r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000)
Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust. Arvatavasti 2-3 aasta pärast ma alustan enda ettevõttega, küll praegu ei ole ettevõtte sfäär valitud, kuigi loodan, et seotun ta merendusega. Arvestades, et mu esimene ettevõtte kogumus oleks merenduse varastuse müümine, valiksin ettevõtlusvormi nagu Osaühing. Minu meeles, see on kõige lihtsam viis alustada ettevõttega, sest minimaalset nõutava algkapital on üsna vä...
rahvaarv väheneb. 2007. aastat loetakse pöördeliseks ajaks tsivilisatsiooni ajaloos. Sellest ajast alates elab rohkem inimesi linnades kui maal. Diferentseeritud linnastumise mudel Eesti kontekstis täielikult ei toimi, kuna nii linnastumise põhjused kui ka perioodid on olnud Lääne-Euroopa riikidest erinevad. Eesti puhul on võimalik rääkida linnastumisest alates 1950. aastatest. Selle taga oli eelkõige industrialiseerimine, aga ka riigi investeeringud teatud piirkondade ja linnade arendamiseks taustaks poliitilised tegurid ja Eesti venestamise projekt. Eeslinnastumine ja vastulinnastumine toimusid Eestis hiljem kui Lääne-Euroopas ning ka taaslinnastumine algas veidi hiljem. Samuti on need staadiumid olnud lühemad. Eesti alal linnarahvastiku osakaal vähenes esmakordselt 1988. aastal. Tallinna lähipiirkondade kasv toimus 1980. aastatel pealinna arvelt ja 1990. aastatel hakkas seal toimuma eeslinnastumine, kusjuures tagamaale
Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorgan...
põllumajandussaaduste ekspordilt EL-i , mille suhtes Eestil liiduga vabakaubanduslepingut pole. Kuigi Euroopa liit oli seni Eesti põllumajandusaaduste suhtes rakendanud nn. Sooduskvoote, mille piires olid kehtestatud tollimaksusoodustused, ei suutnud Eesti eksportöörid enamike kaupade puhul neid kvoote täita. Selle põhjuseks oli kindlasti eesti toodete mittevastavus euronõuetele. Sama oleksid ulatustlikud investeeringud nende nõuete täitmiseks kvootide vähese mahu tõttu ebaotstarbekad. Ühinemisel Euroopa Liiduga tuli Eestil rakendada kolmandate riikide suhtes üle 10 700 erineva tollimaksu. Eriti kõrged on põllumajandussaaduste tollimaksumäärad.
rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel investeerida tunduvalt suuremaid summasid, kui lubaksid kodumaised säästud.Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele
Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks muutuvad majanduslikult põhjendatuks. Üha laialdasemalt asendatakse inimtöö masinatega selleks, et vähendada tooteühiku maksumust.) 3. Leevendada tööjõu puudust ( Arenenud rahvaste juures esineb tööjõu puudus. Selle leevendamiseks kasutatakse automatiseerimist.) 4. Vähendada või elimineerida rutiinset tööd (Püütakse automatiseerida igavaid, rutiinseid, väsitavaid ja ärritavaid tööoperatsioone.) 5
lepingu, millele alla kirjutanud kauplused, teenindusasutused ja ka teised ettevõtted võtavad endale kohustuse mitte teenida euro abil hõlptulu. Koos majanduse ja ekspordi kasvuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu, kuna tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses, on kasvu saavutamiseks möödapääsmatud. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks. Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu
IT Areng Eestis Euroopa Liidus JULIA PIMENOVA MS 14 Üldiselt Viimase kümne aasta jooksul on Eesti majanduskasv selgelt ületanud Euroopa Liidu keskmist. Kui 2003. aastal ulatus Eesti sisemajanduse koguprodukt 55%-ni Euroopa Liidu keskmisest, siis 2012. aastal oli vastav näitaja juba 71%. Nii eksport kui Eestisse tehtud otseinvesteeringud on tõusnud 2,5 korda. Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamis...
Ettevõtte kodulehed, kliendilehed jne Konkurentide ja nende juhtide ajalugu Reklaamimise aktiivsus, turunduskulude suurus Ärialane ja tegevusharuspetsiifiline ajakirjandus Ettevõtte müügipersonali tagasiside klientide kaudu Hankijatelt saadud tagasiside Konkurentide endiste töötajate värbamine, konsultandid Juhtimiskonsultandid Börsiaruanded ja hinnangud Hinnang haru atraktiivsusele Kas vaadeldavasse harru tehtavad investeeringud pakuvad majanduse keskmiselt kõrgema rentaabluse saavutamise väljavaateid. Tugev atraktiivsus investeeritakse tegevusharusse aktiivselt Vähene atraktiivsus ettevaatlik investeerimine, positsioonide kaitsmine, väiksemate ettevõtete ülesostmine Konkurentide eesmärkide ja strateegiate klassifitseerimine. ETTEVÕTTE ANALÜÜS Hinnang ettevõtte senisele strateegiale Võrrelda saavutatud tulemusi ja eesmärke: Ettevõtte turuosa ja selle muutumine
a. valitssusektori poolt kehtestatud liigkõrged maksud b. madalad hinnapiirangud tarbekaupadele c. liigkõrge intressitase d. liigne rahatrükk Majanduslangusega on alati tegemist kui a. reaalsissetulekud alanevad b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
