Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makroökonoomika kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on säästmist tarbimist ja investeeringuid mõjutavad tegurid?
  • Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal?

Makroökonoomika kodutöö 1


Vastused
Nimi
1. Tabelis on esitatud andmed nominaalse SKP kohta (jooksevhindades, miljardit eurot), hinnaindeks (protsentides) ja reaalne SKP (2010. aasta püsivhindades, miljardit eurot). Täitke tabeli lüngad.
SKP deflaator = 100
Reaalne SKP on nominaalse SKP ja deflaatori jagatis.
Aasta
Nominaalne SKP, miljardit eurot
Hinnaindeks, % (SKP deflaator)
Reaalne SKP, miljardit eurot
2008
120
80
150
2009
135
90
150
2010
150
100
150
2011
180
106
169,8
2012
220
110
200
2013
275
110
250
2014
375
125
300
2015
390
130
300
2016
500
125
400
Arvutamisel tuleks lähtuda baasaastast 2010, sest selle aasta nominaalne ja reaalne SKP on võrdsed ning hinnaindeks on 100%, s.t. nii nominaalne kui reaalne SKP on 2010.a. hindades.
Edasistes arvutuste lähtutakse 2010.a. näitajatest ning reaalsed näitajad leitakse nominaalsete näitajate ja hinnamuutude põhjal jne.
2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine:
sisemaised erainvesteeringud 666,1
eksport 363,2
isiklikud netomaksud 498,2
kohalike omavalitsuste ostud 467,7
kapitali tarbimiskulu ( amortisatsioon ) 441,4
import 451,0
eratarbimiskulutused 2606,1
keskvalitsuste ostud 364,8
isiklik tulu (sissetulek) 3298,5
Arvutage toodud lähteandmete abil:
sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2
-451,0=4016,9
sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon,
isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2
3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad:
töötajate palk 100 miljonit eurot
eratarbimine 90 miljonit eurot
avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot
ettevõtete kasum 20 miljonit eurot
põhivara kulum 25 miljonit eurot
kaudsed maksud 20 miljonit eurot
subsiidiumid 5 miljonit eurot
koguinvesteeringud 45 miljonit eurot
eksport 70 miljonit eurot
import 75 miljonit eurot
Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP reaalkasvuks 5% ja SKT deflaatori väärtuseks 3,5%. Leida SKP 2014.a. hindades, milline oli SKP nominaalne kasv (2014.a.-ga võrreldes) ja väärtus 2015.a. jooksvates hindades?
Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP reaalkasvuks 5% ja SKP deflaatori väärtuseks 3,5%.
Leida SKP 2014.a. hindades,
Vastus: SKP=C+G+I+(X-M)=90+30+45-5=160
  • Milline oli SKP nominaalne kasv (2014.a.-ga võrreldes)
    SKP nominaalne kasv=1,05*1,035=1,08675
  • SKP väärtus 2015.a. jooksvates hindades?
    SKP2015=1,08675*160=173,9
    4. Millised on säästmist, tarbimist ja investeeringuid mõjutavad tegurid? Kuidas inimesed teevad vastavaid valikuid ? Selgitage!
    Tarbimine ja säästmine sõltuvad mõlemad tuludest ja kasvavad koos tulude kasvuga. Tarbimise ja säästmise omavaheline proportsioon kaldub olevat selline, et suuremate tulude puhul säästetakse ka suhteliselt rohkem, s.t säästmine suureneb nii absoluutselt kui proportsioonina tulude kasutamises. Väiksemate tulude puhul on rohkem n.ö sundtarbimist (toidu ja eluasemega seotud kulutused) ja säästma hakatakse valdavalt selle osa tulude pealt, mis jääb järgi peale esmaste tarbimiskulutuste katmist. Investeeringud sõltuvad säästude mahust, aga ka turul valitsevatest tingimustest. Säästusid võib käsitleda ressursi pakkumisena ja investeeringuid nõudlusena, mille vahekorda reguleerib intressimäär.
    5. Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal? Avaldage oma arvamus!
    Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse). Majandusharude lõikes vähenesid majandustsükliga seotud tegevusalade nagu ehitus osakaal SKT-s. Avaliku sektori kulutused oli suhteliselt stabiilsemad, samuti energia-, gaasi- ja veevarustus. Välismajandus (eksport ja import) vähenesid rohkem kui majandus tervikuna , kusjuures välimajanduse tasakaalutus vähenes, import vähenes veel rohkem kui eksport.
    NB! Vaadake SKT näitajaid Statistikaameti kodulehel.
    3
  • Makroökonoomika kodutöö #1 Makroökonoomika kodutöö #2 Makroökonoomika kodutöö #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piccolo112 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Seminar 2 - SKP leidmine
    30
    pdf

    Seminar 2 - SKP leidmine

    Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U ­ U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise ?

    Majandus
    Makroökonoomika
    196
    pdf

    Makroökonoomika

    13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5

    Makroökonoomika
    Makroökonoomika I 1-teema konspekt
    14
    docx

    Makroökonoomika I 1. teema konspekt

    majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning majanduskasvu küsimused Keskseks probleemiks on majanduslike häirete, esmajoones konjunktuurikõikumiste analüüs. Nt: töötus, inflatsioon, maksebilansi tasakaalu puudumine jne Suure panuse kaasaegse makroökonoomika tekkesse ja arengusse andis John Maynard Keynes, kes ühendas reaalse ja monetaarse sfääri majandusteoorias ning selgitas oma kontseptsiooni kehtivust efektiivse (ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise (tarbimiskulutused C) suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. 1.1. Makroökonoomika olemus ja peamised makromajanduslikud seosed ning näitajad

    Makroökonoomika
    Loengukontspekt 2 osa mikro- ja makro ökonoomika
    9
    doc

    Loengukontspekt 2.osa mikro- ja makro ökonoomika

    Genuine Progress Indicator (GPI) ehk tegeliku progressi indeks. Võeti kasutusele 1950. aastal San Fransisco majandusteadlaste organisatsiooni Redifining Progress poolt (majadusarengu ümberhindamine). Sisaldab 23 sotsiaalset ja keskkkondlikku näitajat, mida SKP ei sisalda, aga mis vähendavad ja suurendavad riigi majandustaset. SKP on kasvanud USA-s ligi 2 korda, aga GPI kasv peatus 1970ndatel aastatel ja on pärast seda kahanenud ligi 45%. GPI näitab (positiivsed ja negatiivsed pooled): + kodutöö (töökultuur teistsugune, paljud töötavad kodust näiteks) + ühiskondlik töö + vaba aja kasv - kuritegevuse kulud - reostuse kulud - õnnetuste kulud - avariide kulud - kaitsekulud - kindlustusteenused 5. Varimajandus Ehk ,,must majandus", ,,põrandaalune majandus". Selline majandus, mis läheb tulude arvestamisel statistikaametist mööda. Maailmas on seda kusagil 6-12%. Varimajandust võib olla kahte sorti: kas on lubatud (legaalne), kuid seda lihtsalt

    Micro_macro ökonoomika
    Indekseerimine
    18
    pdf

    Indekseerimine

    eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) -- 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420 = 4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 32. Makroökonoomika eesmärk on a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus igasuguseid majandusalaseid vigu vältida d. olla vastukaaluks pealetungiva mikroökonoomika mõjudele 33

    Majandus
    Majanduse areng ja stabiilsus
    9
    docx

    Majanduse areng ja stabiilsus

    Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. ­ üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. ­ 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators ­ majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, .

    Majandus
    Makro testid
    51
    docx

    Makro testid

    Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute

    Makroökonoomika
    Majanduse küsimused
    18
    pdf

    Majanduse küsimused

    1. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub? a. inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb, b. inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb c. inflatsioonimäär ei muutu d. töötus hakkab varsti suurenema 2. Viletsuse e.diskomfordi indeks on a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu 3. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija val

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun