RÕIVA-JA TEKSTIIL- MATERJALIDE TOOTMISE ARENGUSUUNAD (1)

RÕIVA-JA TEKSTIIL-

MATERJALIDE TOOTMISE

ARENGUSUUNAD

ESSEE

Tallinn 2010

Eesti rõiva –ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati „Narva kalevivabrik“ (rajaja kaupmees P.Momma).“ Kreenholm “ (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne „Kreenholmi“ asutamist, rajati Narva jõe kaldale „Narva linavabrik“. Narvat võis pidada isegi tekstiilitööstuseselinnaks,kuna sealt said alguse paljud tekstiilitööstusettevõtted. Eestis tegeleti ka lambakasvatusega, peamiselt Hiiumaal („Hiiu-Kärdla kalevivabrik“ 1829.a) ,kus sai samuti lambanahku ja villa kasutada toorainena. Kui järele mõelda,on möödas juba peaaegu kaks sajandit esimestest rõiva-ja tekstiilitööstusettevõtetest.
Praegusel ajal, kus rõiva-ja tekstiilitööstus on kõvasti edasi arenenud on Hiina esimesel kohal, võrreldes teiste riikidega. Hiinast väljaminev toodang tekstiilitööstuses hõivab maailma ekspordist 16% ja rõivatööstuse ekspordist 24% ning pakub tööd 7 miljonile inimesele. Hiina riigile kuulub 2/3 ettevõtedest ning riik investeerib ise tööstusesse,sellepärast on võimalik toodet odavalt müüa.Paljude kaupade valmistamiseks kulunud investeeringud on suuremad kui jaemüügi hind.Kas me jõuaksime samale tasemele Hiinaga ,nii heas kui halvas mõttes? Arvan,et ei jõuaks.Üks põhjustest on Hiina väga odav tootmine ,mis määrab ka kvaliteedi. Võrreldes nt. Eesti ettevõte “Sangariga”,kelle särgid on Inglise kaubamajas “Harroldis“ müügil,aga nii prezdiisne koht ,ei võtaks Hiinas valmistatud riideid enda kaubamajja müüki.Kvaliteedi määrab kindlasti liiga kiire toote valmistamise tähtaeg ja masstoodanguks mõeldud kaubad .Paljud rahvusvahelised firmad on tootmise toonud üle Hiinasse ,sest seal on odavamav toota,kuid see on tekitanud kvaliteetfirmade kaupade võltsimise.Orginaalfirmadele tekitab see paljusi probleeme ,sest nt.Hiinas valmistatud võltsingud on peaaegu et veatud.Eestil oli rõiva-ja tekstiilitööstuses halb aeg 2008 ja 2009 aastal,kui eksport langes märgadavalt,aga praegu 2010 .aastal tõusis tagasi plussi. Miks siis ikkagi Eestil need kaks viimast aastat nii halvasti läks? Ma arvan ,et majanduslangus oli kindlasti suureks mõjutajaks.Euro liiga kõrge kurrs ja välisvaluuta madal kurss .Tehti minimaalseid kulutusi,paljud töölised pidid tegema topelt tööd ja enamus pangad lõpetasid ebausaldusväärsete firmade finantseerimise.Paljud ettevõtted sulgesid uksed ja seoses tööpuudusega, langeb ka tarbimine.Mis juhtus ,et see aasta on ettevõtetel läinud paremini?Juhtus olema külm talv ja majanduslanguse stabiliseerumine,mis tagas tunduvalt paremaks läinud müügitulemused (minevam kaup turul: tekid ,padjad, kasukad jm.).Eestis oleks vaja rohkem suuremaid ettevõõteid , mis tagaks välisturgudele parema ekspordi,töötus väheneks samuti ,seoses suuremate firmadega ,investeerida uutesse toodedesse ,disaini ning tehnoloogiassse. Eestit võiks hakata võrdlema nt.Soome ja Rootsiga või Itaaliaga.Võrrelda selles suhtes,et nemad oleks meile eeskujuks ja kuhu me võiksime püüelda.Praegu on Eestis makstav tunnitasu 75 krooni,mida ei ole tõesti palju,kui tuua võrdlusesse Belgia ja Soome ,kus tunnitasud algavad 315 kroonist .Tegelikult võib õmbleja palk olla isegi väiksem ,kuna 75 krooni on antud keskmise näitajana.Oskustöölised nagu on õmblejad ja rätsepad,võiksid saada rohkem palka.Minu arvates on õmblustöö raske,aeganõudev ning väga täpne töö.
Eesti müüks kindlasti globaalsel turul kiire,kvaliteetse ja loova valmistoodanguga.Pärast põhikooli võiks õpilasi suunata rohkem kutsekoolidesse.Kui noorel inimesel ei ole plaanis minna edasi ülikooli ,siis saaks ta pärast põhikooli juba õppida uue ameti selgeks nt.õmleja,rätsepp, disaineri abi jpm.Hea ,et on leitud finantseerija rõiva –ja tekstiilitööstusesse,labori uuendamiseks.See on väga oluline,sest paljud katsetused on tehtud mujal riikides,mis nõuab suuri summasid ja aega.Summad ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Eestist väljaminev kaup hõlmab 60% kogu toodangust,mis on hea näitaja. Peaasi et see püsiks nii ka edaspidi ja võiks isegi tõusta. Üldiselt arvan ,et Eestis on andekaid noori palju ,kelle kätes on rõiva –ja tekstiilitööstuse helge tulevik.Arenguks on veel ruumi ning loovaid tootmisprotsesse saab tekitada üksteisega koostööd tehes.On juba käsil projekt seoses robotmannekeeniga,kes võtab skänneriga mõõdud ja õmblejad õmblevad lõigete abil kliendile sobiva rõiva.See peaks tagama kiirema ,täpsema ja kvaliteetsema töö. Välisriikide hankijatega tuleb „ sooje suhteid“ hoida ja tekitada uusi kontakte.Tagama vastavad investeeringud tööstussesse ,mis tooks järgmised aastad üha rohkem tulu.Loodame,et saavutame Rootsi,Soome ,Belgia ja Itaaliaga samasuguse taseme ning oleme edukad oma tooteid müües ka mujal maailmas.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.epl.ee/artikkel/397830
Äripäeva artikkel “Uuendus parandab ekspordi võimekust” (19.08.2010).
Tekstiilitööstuse ajalugu ületab kaks sajandit (17.11.2004.).
“Rõiva –ja tekstiilala tulevikusuunad Eestis “külalis esineja loeng tktk .ee kodulehel.
0