§ Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitööstus jaguneb : rõivatööstus u.50% (masstoodang, moetoodang), tööstustooted u.25%(rihmad, polstrid jm.), tekstiilitooted u.25%(kardinad jm sisustustarbed) Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist. Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida
Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks: maaparandus, tõuloomade soetamine, mõisamoonakate palkamine (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes sai osa tasust moonas). 1868. a keelati teorent, nüüd olid mõisad sunnitud üle minema raharendile. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa maa hinna kasvu, koos rahvaarvu suurenemisega soodustas see eestlaste väljarännet Venemaale. Talumaa väljaostmine toimus kiiremini Liivimaal. Saaremaale jõudis 20.saj. alguses.
Kõik kommentaarid