100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Erkkkki
Õppematerjali autor
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0% Mis on omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali tulusus Omakapitali kulukuse määr 0.0504 Laenukapitali kogu
ÜLESANNE 170. Ettevõte võtab 01.05.2015 kolmeaastase annuiteetlaenu intressimääraga 7% aa Tagasimakseid sooritatakse igakuisel. Laenusumma on 100 000 eurot ja lepingutasu laenu sõlmimisel hankimisega seotud muud kulutused ulatuvad 1200 euroni. Koostage laenu amortisatsioonigraafik ja vaadeldava laenu krediidikulukuse määr. Milline on 2015. aasta lõpuks laenujääk ja kui suur on intr 2015. aastal? Laenusumma 100000 Lepingu tasu 1000 Lepingu tasu 1% Laenu jääk 97800 Võla algus 5/1/2015 krediidikulukuse 4.52% Kesvus (36 kuud) 36 määr Laenuga seotud kulutused 12000
maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest, varade struktuuri juhtimise eest ning finantsstrukutuuri juhtimise eest. Tema tööülesanded: ● Ettevõtte varade(aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine ● Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. ● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8 jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimise tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas).
Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele toodetele, kliendid hakkavad uusi tooteid eelistama. Ehk siis tõmbad endale ise vee peale. Müügikaotus ei pruugi olla oluline kui on tegemist tiheda konkurentsiga turul. Käibekapitali vajadus - Investeering käibevaradesse (projekti käivitamine eeldab tavaliselt mitte ainult investeeringuid uutesse masinatesse ja seadmetesse ning nende paigaldusse ja koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid
3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI) kui PI > 1, võib projekti vastu võtta, PI < 1, projekt tagasi lükata, 5) modifitseeritud kasumiindeks (modified profitability index, MPI), 6) arvestuslik rentaablus (accounting rate of return, ARR), keskmine tulumäär, investeeringu tulumäär (ROI) kui ARR > ROA(varade koguväärtus), siis võib projekti vastu võtta, ARR < ROA, siis tuleb projekt tagasi lükata, ARR = ROA, investeering on piiri peal, 7) nüüdispuhasväärtus (net present value, NPV) Silvia Kuusk kui NPV > 0, siis võib projekti vastu võtta, NPV < 0, siis tuleb projekt tagasi lükata, NPV = 0, siis põhimõtteliselt võib projektiga arvestada NPV väheneb, kui k (diskontomäär) suureneb ja suureneb, kui k väheneb. Mida suurem on diskontomäär, seda suurem on raha ajaväärtuse puhas nüüdisväärtus
probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
2 Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid