2. Millised on sinu enim kasutatavad kuulamistõkked? Kõige rohkem kasutan unelemist, kuid seda tavaliselt kogemata ja sel juhul peab olema kuulatav jutt väga ebahuvitav, siis ka vastuseks valmistumist, kuna on olukordi, kus tahad kas jätta muljet, et tead või siis ennast välja vabandada, samastumist, kuid seda enamasti tuttavas seltskonnas ja siis kui tõesti mul on öelda midagi, mis minul läheb meelest, kuid eelneval rääkijal on samasugune kõnelemis nn inerts sees. Kõige enam kasutan teema vahetamist, üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest.
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Teenindussektori teisejärguline roll o Eesti Vabariigis: Seniste turgude kadumine Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud Taaskasutuselevõetud ressursid Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused Kompensatsioonimajandus Uus eksportsektor: turism Avaliku sektori suhteline inerts Maarahvastiku vähenemine Maaehituse geograafilise ümberpaiknemise suunad: o Nüüdseks on maaehitus tõmbunud rohkem linnalähedasele alale, maapiirkondadesse ehitatakse elamuid väga vähe, ülejäänud hooneid graafikute järgi ei ehitata. TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused o Rekreatsiooni tähtsuse kasv o Struktuursed ja ruumilised muutused põllumajanduses o Nõudluse kasv
Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Füüsika uurib: • Kehasid – meie ümber olevad materiaalsed objektid. Keha kui mudel – paljudel juhtudel ei täpsusta millise kehaga on tegemist, sest see ei oma füüsika seisukohast tähtsust. • Nähtuseid - näiteks inerts, hõõrdumine ja iseloomustab neid • füüsikaliste suuruste abil – jõud, pinge jne Füüsikalised suurused jaotuvad: Skalaarsed ehk arvulised suurused: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused: kiirus, jõud • Negatiivsus? • Kuidas seda füüsikas mõista? • v=-4m/s • füüsikas miinus märk näitab vastupidist suunda esialgsega (kokkulepituga). • Kui tegemist skalaarsete suurustega, siis tulebki neid ka vastavalt niimoodi arvutustes kasutada
2) saadiku ja kaaskonna isiku ning vara puutumatus e. eksterritoriaalsus. 15. Teadus 17. sajandil. Galileo Galilei (1564-1642) õppis arstiteadust, siis pühendus matemaatikale. 1609.a. valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlust. Avastas Kuu peal olevad mäed ja arvas nägevat ka merd. 1610. avastas 4 Jupiteri ümber tiirlevad kuud, ning leidis, et Kopernikul oli õigus, kui ta väitis, et maa tiirleb ümber Päikese. Vabalangemise seadus ja inerts. Avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Isaac Newton (1643-1727) 17. saj. suurim füüsik. Teaduslik leiutis oli peegelteleskoop, selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal- ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
jäigas ühenduses. Kepsu säär ühendab kepsu ülemise pea alumisega. Kepsu alumine pea on enamikel juhtudel lahtivõetav ja selles asetseb väntvõlli vända liuglaager. Kolb Kolb võtab töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhu jõu, ning annab selle kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna
Parimateks lahendusteks on käivitamine sagedusmuunduri- või sujuvkäivitiga. Asünkroonmootori pidurdamine Elektriline pidurdus kujutab endast talitlusviisi, kus mootori poolt toodetud energia tagastatakse ümbritsevasse keskkonda. Mootori pöördemoment mõjub sel juhul liikumist takistavalt (masin töötab generaatori talitluses, vt. pt.2.5.5). Selline talitlus esineb juhtudel, kus koormus järsult aeglustub või peatub, näiteks koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on suur, tuleb sellega arvestada juhul, kui mootorit on tarvis täiskiiruselt kiiresti peatada. Kuna pidurdamiseks on vajalik täiendav moment, siis tuleb pidruduse vältel koormuse energia hajutada. Ajamis salvestub kahte tüüpi energiat, mis tuleb pidurduse vältel hajutada: a) Inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates, mis avaldub sirgjooneliselt liikuva keha puhul kus m on keha mass ja v on sirgliikumise kiirus. Pöörleva keha puhul
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju ...
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka seda, kuidas muutub see liikumine kui nii või teisiti muuta jõudusid. Kui staatikas vaadeldi jõudusid konstantsete suurustena, siis dünaamikas on jõud muutuv suurus. Dünaamika tähtsamateks kategooriateks on inerts ja mass. Inertsiks nimetatakse materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Võib öelda ka veidi teisiti: Inerts on materiaalsete kehade omadus rakendatud jõudude mõjul kiiremini või aeglasemalt muuta oma liikumise kiirust. Kui näiteks ühesuguste jõudude toimel esimese keha kiiruse muutumine on aeglasem kui teisel, siis öeldakse, et esimene keha on enam inertne kui teine ja vastupidi. Antud keha
Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Reemo Voltri Füüsika uurib: · Kehasid meie ümber olevad materiaalsed objektid. Keha kui mudel paljudel juhtudel ei täpsusta millise kehaga on tegemist, sest see ei oma füüsika seisukohast tähtsust. · Nähtuseid - näiteks inerts, hõõrdumine ja iseloomustab neid · füüsikaliste suuruste abil jõud, pinge jne Reemo Voltri Füüsikalised suurused jaotuvad: Skalaarsed ehk arvulised suurused: mass, aeg Vektoriaalsed ehk suunaga suurused: kiirus, jõud Reemo Voltri · Negatiivsus? · Kuidas seda füüsikas mõista? · v=-4m/s · füüsikas miinus märk näitab vastupidist suunda esialgsega (kokkulepituga). · Kui tegemist skalaarsete suurustega, siis
muudavad seniseid teadmisi ja arusaamu. · Teadlikkus ja vastuvõtlikkus uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikkuse tase · Suhtumine ja veendumused aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused Baseerub viiel juhtival põhimõttel: isiklik professionaalsus, mõtlemismudelid, ühine nägemus, meeskonnaõpe, süsteemne mõtlemine. 6. Mis on organisatsiooniline inerts? Organisatsiooniline inertsus on takistus, mis seisab ees organisatsiooni muutmisel. Mida vanem ja suurem on organisatsioon, seda inertsem ning seda keerulisem on neid muuta ja arengut läbi viia. Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga. Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. Nooremad ja väiksemad org-d reageerivad muutustele paremini. V. loeng: STRATEEGIA
teadmisi , oskusi ja võimeid, mis muudavad seniseid teadmisi ja arusaamu. Teadlikkus ja vastuvõtlikkus uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikkuse tase Suhtumine ja veendumused aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused Baseerub viiel juhtival põhimõttel: isiklik professionaalsus, mõtlemismudelid, ühine nägemus, meeskonnaõpe, süsteemne mõtlemine. 6. Mis on organisatsiooniline inerts? Organisatsiooniline inertsus on takistus, mis seisab ees organisatsiooni muutmisel. Mida vanem ja suurem on organisatsioon, seda inertsem ning seda keerulisem on neid muuta ja arengut läbi viia. Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga. Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. Nooremad ja väiksemad org-d reageerivad muutustele paremini. 17
...............................................................................................9 13. Kehade vaba langemine.........................................................................................................10 II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA............................................10 1. Inertsiaalne taustsüsteem ..................................................................................................10 2. Inerts........................................................................................................................................10 3. Mass.........................................................................................................................................11 4. Jõud..........................................................................................................................................11 5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus)..........................
Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol. Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika. Elektrokeraamikat
Paiga vaimu kandvad komponendid- füüsilised omadused ja välimus (kõige esimesena nähtav, meeldejäävus), Al E Coq tehase korsten on uhkem kui teised tavalised küttekorstnad. Tegevused ja funktsioonid, mis selles kohas saab olema ja kas neid hakatakse ka kasutama (kohvik, mingi plats, sild). Tähendused ja sümbolid konkreetsete objektidena või nende komponentidena (raekoja plats- hoone, purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone). *Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma tähendust ehk inimesed kasutavad seda kohta teisiti mingi ajahetke möödudes. * Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline? Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K. Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele erinevaid tundeid (identiteet, paigaga seotud tunded nt kirik või kodu, ootused,
riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on
läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik töö on alati väiksem kogu tööst. • Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. • Kasutegur avaldatakse reeglina protsentides. Oluline teada • Mõisted füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus, liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine, laine, vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, mass, töö, energia, võimsus, kasutegur. Füüsikaliste suuruste ühikud. • Newtoni seadused. • Tehted vektoritega.
o Isiklik professionaalsus o Mõtlemismudelid o Ühine nägemus o Meeskonnaõpe o Süsteemne mõtlemine ANDREW H. VAN DE VEN, MARSHALL SCOTT POOLE'i maatriks organistasiooni arengu ja muutuse kohta slaidil, lk. nr. 2 Muudatused Tushman ja Romanelli katkestatud tasakaalu teooria Punctuated equilibrium long periods of incremental change that are interrupted by brief periods of discontinuous, radical change. Organisatsiooniline inerts Hannan ja Freeman: Kasvades ja vananedes muutuvad organisatsioonid järjest inertsemateks Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga Väikesed ja nooremad organisatsioonid reageerivad muudatustele, võimalustele ja ohtudele kiiremini kui vanemad ja suuremad organisatsioonid Drucker: Inerts on organisatsiooni arengu suurim oht, sest koos inertsi suurenemisega väheneb paindlikus ja vastuvõtlikus väliskeskkonna muudatustele
2.3. Ideede tulv Teinekord tullakse üsnagi nupukate väljamõeldistega. Üks insener Stuttgardist taotles patenti mootorile, mis pidavat tootma energiat tänu sllele, et vihid kergitavad roteerimisel üksteist vaheldumisi üles just ja nimelt füüsikast tuntud Eötvösi efekti arvel. Ungari matemaatik ja geofüüsik Lorand Eörvös uuris teadupärast Maa raskusjõu ilminguid. Nimelt: kui mingi keha liigub Maa pöörlemisega päripidiselt ida suunas suureneb selle inerts, mis muutub seetõttu üsna pissut ,,kergemaks". Massid nihkuvad tõepoolest, kuid nende viimiseks algseisu vajatakse välist energiat täpselt samas koguses, mis varem "vabanes". Ometi kinnitas idee autor kidekeelselt : ,,Cõib-olla, võib-olla... Sest kuigi energia jäävuse seadust peetakse loodusseaduseks, põhineb see siiski ainult vaatlustel. Esimene kelle õnnestub perpetuum mobilI konstrukteerida, on ühtlasi tolle seaduse põrmustanud"
sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...
(delta)v v−v 0 kui kiirusvektor ei muutu. v k = = ( delta ) t t−t 0 v−v 0 Kiirenev liikumine –. kiiruse muutumise kiirust ajas a= t (m/s2) 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted o Mass (+ mõõtühik) – on kehade inertsusemõõt SI: m=1kg o Inerts (+ inertsus) – Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut o Inertsiaalne taustsüsteem o Jõud (+ mõõtühik) – on ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. SI: F= 1kgx1m/s2=1N o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised)
Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärkaks. 9. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vajateada järgmisi suurusi: ajavahemik, teepikkus 10
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu....
Märkusena veel niipalju, et kompressoriga mootor tahab märksa väiksemat klapikattumust kui ülelaadimiseta mootor, kuna pika klappikattumuse ajal puhuks kompressor suure osa küttesegust lihtsalt otse läbi väljalaskeklapi välja. Ja ongi jäänud klapisündmustest viimane, sisselaskeklapi sulgumine. Ka selle ajastus on mootori omaduste seisukohast väga oluline. Nagu näha, sulgub klapp alles siis, kui kolb juba ülespoole liigub. Põhjuseks on see, et ka küttesegul on inerts ja seetõttu kord liikuma hakanuna suudab ta end veel silindrisse pressida isegi siis, kui kolb juba vastassuunas liigub. Kui klapp sulgeda vara, siis piirab see silindrisse siseneva küttesegu hulka ja seega ka võimsust. Kõrge surveastme korral võib üsna suureks kasvada ka see jõud, mis kulub küttsegu kokkusurumisele. Kui klapi sulgumine muutub hilisemaks, kasvab VE kõrgetel pööretel, sest siis suudab küttesegu täiendavat aega ära kasutada, kuna liigub kiiremini ning inertsi tõttu
Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus. Liikumisulatus sõltub liigese ehitusest, tüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest ja lihaste ning kõõluste, sidemete lihaskapsli venitavusest.(Aktiivne paindumine liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abita, vaid liigutust sooritavate lihaste tegevuse abil.Passiivne paindumine - liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (nt partner, inerts, oma keharaskus).) 7.LIIGESE LIIKUVUSE MÕISTE, TÄHTSUS Liikuvuse olemus liigesed võivad olla vastavalt liikumisvõimalustele ühe-, kahe- või mitmeteljelised. Liikuvuse tähtsus:- tagab liigutuste täpse sooritamise;- tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise;- oluline vigastuste ennetamisel;- ennetab lihaste düsbalansi (tasakaalustamatus) teket;- aitab kaasa kiirele taastumisele;- mõjutab psüühilist seisundit. 8.LOETLEGE LIIGESE LIIKUVUST MÕJUTAVAD TEGURID
Enne Newtonit arvati, et paigalseis on keha loomulik olek.. Jõu tähis F , ühik njuuton (N). 1 njuuton on jõud, mis annab m kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 2 . Jõud on vektoriaalne suurus. s Newtoni I seadus Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null, siis keha ei liigu kiirendusega. Newtoni I seadus kehtib inertsiaalsetes taustsüsteemides. Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma kiirust jäävana. Inertsus on keha omadus, mass on keha inertsust väljendav suurus (kg). Mass on skalaarne suurus. Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega F ma Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutajad teineteist suuruselt
need ja tehke joonis vektorite kohta. 25.Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 26.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. 1)Teisi kehasid pole (ebatõenäoline) 2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud. Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus Kui kehale mõjub jõud, siis ta liigub kiirendusega, mis on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Kasutame ainult teatud vektoreid ja paneme nende ümber ,,koti". On kasulik, et ei unustaks ära teisi suuruseid. Vaba keha diagramm ehk superpositsiooni printsiip
(kustutavad üksteist), siis ta liigub kiirusega, mis on muutumatu nii suuruse kui ka suuna poolest. Paigalseisu vaadeldakse kui liikumise erijuhtu, kus kiirus on võrdne nulliga. Mõlemal juhul puudub kiirendus. Seega, kui kehale ei mõju teised kehad, siis ta liigub kiirenduseta. Keha omadust säilitada oma esialgset liikumisolekut ( paigalseis või ühtlane sirgjooneline liikumine ) nimetatakse inertsiks. ( Inertia - ladina keelest - liikumatus, tegevusetus. ) Inerts avaldub näiteks auto järsul pidurdamisel, kui sõitjad kalduvad ettepoole, kiirel stardil, aga tahapoole; kurvis, kurvi välispoolsesse külge. Inertsiseadusest järgneb, et keha kiiruse suuruse ja suuna muutust põhjustab mingite teiste kehade mõju sellele kehale. Kiiruse muutumist iseloomustatakse kiirendusega. Järelikult võib öelda, et keha kiirendus on temale mõjuvate teiste kehade mõju tulemus.
Avaneb väljalaskeklapp ning üles liikuv kolb surub põlemisjäägid silindrist välja. Takti lõpuks avaneb sisselaskeklapp, kolb hakkab allapoole liikuma ning kõik algab otsast peale. Nagu näha, tehakse tegelikku tööd vaid ühe takti ajal, mistõttu mootori tööshoidmiseks on vajalik hooratas, mille inerts aitab mootorit teistest taktidest "läbi vedada". Sellel põhjusel on ka väikse silindrite arvuga mootorid ebaühtlasema käiguga. Loomulikult ei toimu rohkemasilindrilistes mootorites kõikide silindrite
6 27. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine- niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel edela ja lõunat. 28. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Rahet, jäidet ja härmatist rohkem. Öökülmad lõppevad varem, kui mujal. Pilvede
Select one: a. 6 km/h/s Dünaamilise tasakaalu korral Select one or more: b. kiirus on konstantne c. kiirendus on 0 e. kehale mõjuvate jõudude resultant on 0 Galopeeriv hobune läbis 10 kilomeetrit 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli Select one: d. 20 km/ Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? Select one: a. inerts Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus Select one: b. ligikaudu 60 km/h Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha Select one: c. säilitab oma kiiruse Kalle tõukab magavat Priitu. Priit d. tõukab Kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: Select one or more: c
sõrmed näitavad induktsioonvoolu suunda. Selleks, et tekiks märgatav hulk elektrienergiat, peame taas juhtme pöörama raamiks ja neid raame suurel hulgal jadamisi kerima. Mingisuguse jõuga seda raamide kogumikku ringi ajades saamegi voolu praktiliseks kasutamiseks. Oleme saanud elektrigeneraatori, mis on elektrimootoriga võrreldes pöördprotsess: nüüd muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Mida tähendab elektriline inerts Lenzi seadusega seoses? Olgu meil muutuva vooluga juhe (vool kasvab/kahaneb). Muutuva vooluga juhtme ümber on muutuv magnetväli, st magnetväli ja juhe liiguvad teineteise suhtes. Seda liikumist saab tõlgendada mitte nii hästi juhtme ja jõujoonte lõikumisena, kui magnetvoo muutumisena, mille tulemusena tekib selles samas juhtmes endas eneseinduktsioonvool, mille suuna määrab Lenzi seadus: eneseinduktsioonvool on alati sellise
puhul võiks turbo boostiläveks lugeda u. 33003500 pööret selles kohas hakkavad kõverad peaaegu otse üles liikuma :) Lag'i defineerib Bell kui viivitust gaasi põhjatallamise ja arvestava boosti tekkimise vahel, kui mootori pöörded on juba nii kõrgel, et boost saab tekkida (st. ülalpool boostiläve); mida kõrgemal on pöörded, seda väiksem see viivitus on. Lag'i tekitavad turbiini inerts ja hõõrdekaod ning turbomootori tavalisest pikema sisselasketrakti "täitmine rõhuga". Tehasekorras turboautode boostilävi on üldjuhul üsna madalal ja lag väike, aga võimsuse kasvatamisel hakkab lävi tõusma ja lag suurenema seda kiiremini, mida väiksem on mootor ja mida rohkem võimsust temast soovitakse. Lihtsustatult on suurema võimsuse jaoks vaja suuremat turbot, mis tähendab, et turbo üles spoolimiseks (e
on summaarne faasimuutus 360° ja süsteem läheb igast juhuslikust häiringust võnkuma. Sagedust, millega süsteem sel juhul võngub, nimetatakse süsteemi kriitiliseks sageduseks (omavõnkesagedus). 7 Võnkumiste tekkimine vee temperatuuri reguleerimissüsteemis Igal automaatreguleerimissüsteemil on oma kriitiline sagedus, sest olgu süsteem nii kiiretoimeline kui tahes, mingi ajaline inerts on tal ikkagi, mis põhjustab ringleva signaali faasi nihkumist. Kas süsteem on stabiilne, kus võnkumised sumbuvad, mittestabiilne järjest suureneva amplituudiga võnkumisega, või stabiilsuse piiril püsiva amplituudiga võnkuv, oleneb kontuuri elementide võimendusteguritest kriitilisel sagedusel f0. 8 Süsteemi stabiilsuseks on tarvis, et avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel
7. Sooline aspekt tööturul Soolise segregatsiooni põhjused 1. Sotsioloogilised Sotsioloogiline lähenemine Tööturg sisaldab stuktuurilisi nisse, kus teatud grupid on paremas ja teatud grupid halvemas olukorras (tööturu segmendid). Vastastikune tagasiside tööturu ja leibkondade vahel säilitab olukorda, kus naised on halvemate tingimustega töökohtadel. Institutsionaalne inerts ja tagasiside efekt pakkumis- ja nõudluspoole vahel lubavad diskrimineerimisel ja selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine diskrimineerimine o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2
elastsust ajas. Sellepärast on need kaks elementi defineeritud ajas muutuvate parameetritena. Lihasskeleti mudeli koostamiseks peetakse HALiga operaatori jalga mitmeosaliseks pendlite süsteemiks. Näiteks on joonisel 17 operaatori jalast tehtud lihasskeleti mudel. Mudeli i-nda osa valem on: , kus on põlve nurk, I on 13 liigese ümber olev kogu inerts, D ja K on vastavalt lihasgrupi viskoosuse ja elastsuse koenfitsendid, R on HAL-I ajami viskoosuse koenfitsent, M on operaatori jala mass, g on gravitatsiooni konfitsent, l on vahemaa liigese ja jala massikeskme vahel, on operaatori poolt tekitatav pöördemoment, on külgnevate lülide kogu vastastikune pööre ja i on liigesi id. Parameetrid D ja K on defineeritud kui ajas muutuvad parameetrid. Joonis 17
inertsusega. Kehade inertsuse mõõduna kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse massiks. Mass m (lad.k. massa) iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni II seaduse nimetust 33. Mis on jõud? Mis on inerts? Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks. Kui teiste kehade mõju ei ole, siis keha liikumisolek ei muutu. Kuna Newtoni esimene seadus käsitleb inertsinähtust, siis nimetatakse teda sageli ka inertsiseaduseks. Jõud iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori suunda. Jõud nende kehade vahel, mille
Sellest sõltub välis temp. muutuste leviku ulatus välis piirde sees ja sellest oleneb temp. püsivus ruumis sees. Seda iseloomustab dimensioonita suurus mida nim. piirde soojus inertsiks D=s R m 2K r R soojus takistus R= W l Piirde soojus püsivus ühe ja sama piirde konstruktsiooni puhul ei ole konstantne suurus vaid sõltub soojus voolu kõikumise perioodist. Mida väiksem on kõikumise periood seda suurem on soojus inerts. Kui elamu piirded on suure soojus omastatavusega siis on vaja kulutada suhteliselt palju aega ja soojust enne kui külmad seinad soojaks lähevad kuid see juures püsivad küllalt soojad kui küte välja lülitada. Kivi hooned 12 salvestavad soojust paremini. Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus
psühholoogilise printsiibi ja paneb käima mõne meie automaatse käitmuslindi. Näiteks poes võib edukalt müüa vanu tooteid sama hinnaga, mis nad on koguaeg olnud, pannes juurde ainult sildi " allahindlus". Duditsu Naine, kes rakendab jaapani võistluskunsti duditsut, kasutab enda jõudu vastase vastu ainult minimaalselt. Selle asemel kasutab ta ära jõude, mis sisaldavad loodusjõududes nagu gravitatsioon, kangiprintsiip, hoog ja inerts. Kui teada, kuidas neid printsiipe kasutada, ollakse suutelised võitma ka tugevamata vastast. Sama 6 põhimõte kehtib ka nende puhul, kes kasutavad ära loomulikul viisil meie ümber eksisteerivaid automaatse mõjustamise relvi. Ärakasutajad oskavad kasutada ära nende relvade jõudu, enda jõudu mitte kasutades. See omadus annab ärakasutajatele tohutu eelise- võime manipuleerida, ilma et jääks mulje manipuleerimisest.
vähendada elektro – keemilist korrosiooni. Väga harva on suruõhukompressorid varustatud oma jahutusvee pumbaga, sagedami lülitatakse kompressor DG jahutussüsteemi. Õhkjahutus süsteemi korral on kompressor varustatud ventilaatoriga ja silindri, ning silindrikaan on varustatud jahutusribidega. 12.Õhuseparaatorid Kasutatakse vee ja õli eraldamiseks suruõhust. Tööpõhimõte seisneb suruõhu liikumissuuna järskudel muutmistel, mille tulemusel tänu inerts jõule eralduvad suruõhust raskemad vee ja õli osakesed, ning settivad separaatori põhja kust need kõrvaldatakse sette väljalaskmise teel. STARTER KÄIVITUSSÜSTEEM Koosneb Aku, starteri nupp, lülitusrelle, lülitusrelee südamik, lülitusrelee kondaktid, tõmberelle, tõmbe -relee
Sündis 25 dets 1642 Kesk inglismaal Vanemad keskklassit Esimene haridus lähedalolevatet algkoolidest Kekskkoolis rohkem tempe kui õppeedukust Ülikoolis käis Cambridges Professor oli seal 30 aastat Lõplikult lahkus seal 1763 aastal Ööl vastu 28 märts 1727 suri Looming: 1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega 1668 ehitas ta esimese teleskoobi Lootis viia kõik matemaalilistesse alustesse Newton lähtus sellest et on olemas jumal Gravitatsioon ja inerts seletavad orbiiti Ülistab analüüsi Sõnastas looduse seatused Sulatas metalle mida moondada, et leida tarkade kivi Töötas välja mehaanika üldised seadused, tähtsad avastused optikas ning pni aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Francis Bacon 1573-1626 Inglise filosoof 13 aastaselt asus Cambridge'I ülikooli 1576 võe 1576 võeti drancis vastu Gray's Inni 1580 taotles ametikohta õukonnas 1603 löödi rüütliks 1626 suri Highgat'is
Impulsi muut on võrdne talle üle antud jõuimpulsiga. (valem langeb kokku) 16.Jõumoment. Kiigu tasakaalutingimus? Jõumoment on jõu ja tema õla korrutis. Jõuõlaks nim. Jõu mõjumise sihi kaugust põõrlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha põõrlemisele. Ehk jõumoment on jõu võime põhjustada põõrlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment M=Fd M = = IF (F- kehale mõjuv jõud, d- jõuõlg, I- inerts ja ω- nurkkiirus) Jõumomendi ühik SI süsteemis on Nm Kiik on tasakaalus siis kui temale mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised õlgade pikkusega F1d1 = F2d2 Keha on tasakaalus siis kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 17.Impulsi jäävuse seadus IJS – Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või nende jõudude mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpuls on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
5. Suletud ja avatud kehade süsteem. kg m 24.6. Vasaraga löödi alasile. Löögi käigus muutus vasara impulss 2 võrra. s Arvutage löögi kestus, kui keskmine löögijõud oli 200 N. 18 25. P 25.1. Mõisted:inerts, inertsus, kiirendus Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. 25.2
26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke valemid. Newtoni I seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutuma. Selleks, et keha liikumisolek oleks muutumatu, peavad kas teised kehad puuduma või nende mõju olema kompenseeritud: ( ) Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Newtoni II seadus: Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral, kui kehale mõjub jõud, liigub keha kiirendu- sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju
vahel. säilitama esialgset vektorite järjekorda. Seda nimetatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek. Vastastikmõjus olevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
