Ioy = m (a² + c²), Iox = m (b² + c²). · Kera, silinder ja rõngas kaldpinnal. o v(kera) 1,2 . o v(silinder) 1,15 . o v(rõngas) . v- kulgliikumise kiirus, g - 9,8 m/s², h kaldpinna kõrgus. Kulgliikumise kiirus ei sõltu massist ega raadiusest, sõltub kaldpinna kõrgusest ja massi jaotusest pöördkehas (mida suurem inerts, seda vähem energiat jätkub kulgliikumisele). o Kui keha ei veere, vaid libiseb/kukub, siis valem: v = . · Steineri lause. o Kui pöörlemistelg nihutatakse rööplükkega kaugusele b esialgsest teljest, siis uue telje suhtes avaldub inertsmoment järgmise valemiga: I = I0 + mb², I0 keha inertsmoment, kui pöörlemistelg läbib keha masskeset, m mass. · Jõumoment.
..90 Pidurdamine langevarju avanemisel -60 Suurim inimesele talutav kiirendus 100 Vihmapiisa pidurduine maandumisel -250 Kuul püssitoru 100'000 4.1.3. Jõud ja impulss * Newtoni 1. seadus vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. * Mehaanika seadused ei kehti kõigis taustsüsteemides. * Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. * Mehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. -) Maaga seotud taustsüsteem on peaaegu inertsiaalne. * Saadav kiirendus sõltub keha inertsusest. -) mass = inertsus -) Mass on inertsuse mõõt ja massiühik = [1kg] * Kiirendus on pöördvõrdeline massiga. -) a1/a2 = m2/m1 * Kiirendus on võrdeline vastastikmõju intensiivsusega. -) Jõud on vastastikmõju mõõt.
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
See seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Seega peab keha kiiruse muutumiseks talle mõjuma mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. Inertsus on erinevatel kehadel erinev. Inertsust väljendav suurus on mass. Nt. kui viskad liikuvas autos palli üles, ei pea sa seda samuti viskama ettepoole, et see sulle uuesti kätte kukuks, sest pallil on juba auto liikumise tõttu omandatud inerts, mis liigutab seda edasi. Mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks. Mass väljendab inertsust, kaal aga gravitatsiooni tõttu põhjustatud jõudu. Mass - kilogrammides ja kaal Newtonites. Jõuks (N) kutsutakse sellist ühe keha mõju teisele, mis kutsub esile kiirenduse. Jõul on nii arvväärtus kui suund, seega on tegu vektoriga. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastasmõju tugevust. 11 1
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
a = F/m (m/s 2) Järeldused: *Kiirendus ei põhjusta jõu tekkimist J *Kiirenduse suund peab ühtima resultantjõu või jõu suunaga. *Aitab lahendada mehaanika põhiülesandeid. *Kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. *Kui on tegemist mitteinertsiaalse tausüsteemiga, kasutatakse inertsijõudu F i= -ma. Inertsijõud on fiktiivne jõud ei saa siduda vastasmõjuga ega mingi kindla kehaga. Inerts on nähtus, mitte jõud. Kehale avaldatav mõju võib kutsuda esile keha kiiruse muutumist või deformatsiooni. Näiteks Hooke'i seadus: Vedru pikenemine on võrdeline temale mõjuva jõuga F=k*l (l on pikenemine). Raamatus tehakse katse vankrikesega, mida mõjutavad kaks pingulolevat niiti (omavahel nurga all). Katse näitab, et f1+f2=f ja kiirenduse suund ühtib jõu suunaga, saadakse: v=k*f/m (mass m ja võrdetegur k on skalaarsed suurused, jõud on vektor)
Q: Mis annab aluse väitele, et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti? A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas, mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka vähendada toodete läbimisaega tarneahelas – mida kiirem on tarneahel, seda paremini ta reageerib turu muutustele. Seega inerts, mis on samuti üks piitsaefekti põhjustaja, on oluliselt väiksem. (kui kahest mehhanismist üks on loogiliselt lahti seletatud, võib küsimuse vastatuks lugeda) CHECK
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
Kuna sõltuvalt rakendatud pingest muutub tõkkekihi paksus, siis muutub koos sellega ka dioodi mahtuvus. Rakendatava pinge sageduse suurenemisel hakkab avalduma mahtuvuse shunteeriv mõju, mis avaldub vastusuuna reziimis, kus siirde takistus väheneb mahtuvusjuhtivuse suurenemise tõttu. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 25 JOONIS 4.11. JOONIS 4.12. Teiseks sagedust piiravaks teguriks on p-n-siirde inerts. Kui siirdele mõjub päripinge, siis tõkkekiht puudub. Kui aga rakenduv pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht. Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 4.12). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse
10. Vastuvoolu sõltuvus temperatuurist on eksponentne. Vastuvoolu suurenemise hindamiseks võime kasutada järgmist reeglit: vastuvool suureneb temperatuuri tõustes 8..10 C° võrra kahekordseks. Pärivoolu suurenemine avaldub ka siirde päripingelangu vähenemises. 10 JOONIS 1.10. 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest P-N-siirde talitus sõltub ka rakendatud pinge sagedusest. Sagedust piiravaks teguriks on põhiliselt P-N-siirde inerts. Kui siirdele mõjub päripinge, siis tõkkekiht puudub. Kui aga rakenduv pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht. JOONIS 1.11 Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 1.11). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena.
reeglit: vastuvool suureneb temperatuuri tõustes 8..10 C° võrra kahekordseks. Pärivoolu suurenemine avaldub ka siirde päripingelangu vähenemises. 8 JOONIS 1.10. 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest P-N-siirde talitus sõltub ka rakendatud pinge sagedusest. Sagedust piiravaks teguriks on põhiliselt P-N-siirde inerts. Kui siirdele mõjub päripinge, siis tõkkekiht puudub. Kui aga rakenduv pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht. JOONIS 1.11 Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 1.11). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi
13 Dempfer Dempferina kasutatakse Geislingeri hüdrodünaamilist vibratsiooni dempferit. Dempferi sisemine osa on kinnitatud väntvõlli vööripoolse otsa külge ja ta järgib väntvõlli pöörlemisest tekkinud torsionaalvibratsiooni. Dempferi välimine osa koosneb kerest, külgkaantest, segmentidest ja vedrudest. Tänu konstruktsioonile on sisemise osa inerts väike ja välimise osa inerts suur. Kui tekib järsk pööre, siis sisemine osa painutab vedrut. Vedru ühel pool rõhk suureneb ja õli hakkab voolama läbi kitsa pilu sinna poole, kus on väiksem rõhk. Sellega summutataksegi tekkinud vibratsioon. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanism koosneb nukkvõllist, tõukuritest, tõukurivarrastest, nookuritest ja klappidest. Nukkvõllid asuvad masinate külgriiulite peal. Nukkvõll on valmistatud osadest – iga silindri jaoks üks osa
Jah 83. Kas jõuvektor ja liikumishulga vektor saavad olla risti? Ei 84. Mis on keha kaal? Jõud millega keha mõjutab alust F=mg Keha kaal on jõud, millega Maa (või mõni teine suur keha) tõmbab seda keha enda poole 85. Kuidas on keha kaal seotud massiga? Keha kaal P on võrdeline keha massiga m, kus g=9.8 m/s2 on raskuskiirendus. P = mg 86. Millest on tingitud keha kiirendus? Kehale mõjuvast jõust 87. Millest oleneb keha inerts? Massist 88. Mis on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, kus kehtib Newtoni I seadus. (interts on keha omadus säilitada liikumise olek) 89. Formuleerige Newtoni I seadus. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 90. Formuleerige Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga F = m a a = F/m 91. Formuleerige Newtoni III seadus.
koormustakistis R (joonis 4.3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Joonis 4.3. Fotodioodide lülitusviisid: (a) fotogeneraatorina; (b) fotomuundurina [2]. Kuna fotodioodi vastuvool kasvab valgustustiheduse kasvades küllalt lineaarselt, siis on võimalik kasutada teda näiteks valgustustiheduse mõõtmiseks (luksmeetrid).
temp ja ppirdetemp kõikumise perioodidest tundides.
s-soojusomastatavus [w/m2k]
s=2,5
Piirde soojus püsivus- piirde om säilitada suhteliselt ühtlast temp ümbritseva keskkonna
temp muutumisel nim piirdesoojus püsivuseks. Soojuspüsivusest oleneb välistemp
muutuste leviku ulatus, ja temp muutumine ruumis. Seda iseloomustab dimetsioonita
suurust mida nim piirde soojus enertsiks D
D=R*s
R=/[m2K/w]
R- seina termiline takistus
Mida väiksem soojusvoolu kõikumise periood, seda suurem on ruumi inerts. Kivi hooned
salvestavad soojust paremini, kui puit hooned. Seinte üles küttmine võtab palju aega, aga
sesavad kauem soojad. Soojuspüsivuse järgi hooned ja piirded jagatakse:
· D <1,5- sellise hoone piirded on kerge konstruksiooniga.
· 1,5
Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise
tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents
kestvus sel teel, et tehakse hälvitusplaadid murtud kujuga(joonis 3.1). Selleks, et viia elektronkiirt ükskõik millisesse ekraanipunkti on vaja anda kiirele kaks ristisuunalist liikumist. Seepärast on elektrostaatilise hälvitussüsteemi korral kasutusel kaks teiniteisega risti asuvat hälvitusplaatide paari, millest üks paar annab elektronkiirele horisontaalse liikumise teine, aga vertikaalse liikumise. Elektrostaatilise hälvitus süsteemi eeliseks on väike inerts, mis lubab teda kasutada ka väga suure sagedusega signaalide uurimisel. Puuduseks on, aga väike võimalik hälvitusnurk (<30°). Kasutatakse elektrostaatilist hälvitussüsteemi ostsilloskoobi torudes. Üheks ülesandeks, milleks kasutatakse ostsilloskoopi, mille põhiosaks elektronkiire toru, on signaali kuju selgitamine ja jälgimine
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
tasakaalus (vt. 6.1. Kangi tasakaal). Inertsus Kulgemisel olid kehad inertsed, st püüdsid säilitada oma liikumisolekut (kas seista paigal või liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt). Sama kehtib ka pöörlemise korral: kui keha pöörleb mingi telje ümber, siis ta püüab säilitada pöörlemistelge ja kiirust. Pöörlemise inerts oleneb keha massist ja ka selle jaotusest pöörlemistelje ümber. Mida kaugemal pöörlemisteljest asub suurem osa keha massist, seda suurem on pöörlemise inerts. 56 Pöörlemise inertsi iseloomustab keha inertsimoment, mis koosneb keha moodustavate masspunktide inertsmomentide summast. Kui mass on kehas pidevalt jaotunud, taandub liitmine integreerimisele. Punktmassi inertsimomendiks Ii nimetatakse suurust miri2, kus mi on punkmassi mass ja ri punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Leiame avaldise ümber telje OO pöörleva keha kineetilise energia jaoks.
sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI- süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab
Selliste kaitseaparaatide soojustundlikeks elementideks on termistorid, millised kinnitatakse mootri mähiste külge ja mõõdavad seega vahetult nende temperatuuri. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori korral kasutatakse seega kolme termistori, mis ühendatakse omavahel jadamisi pooljuhtvõimendi sisendisse. Võimendi väljundisse on lülitatud täiturrelee KA, mis oma kontaktide abil juhib kontaktori KM mähise ahelat. Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja seega kaitse kiiretoimeline. Termistormootorikaitserelee põhimõtteskeemi on kujutatud joonisel 1.21. Joonis 1.21 Kaitse iseenesliku käivitumise eest ehk nullpingekaitse lülitab mootori välja, kui toitepinge kaob või väheneb lubatavast madalamaks ja väldib mootori iseenesliku käivitumise, st ilma inimese poolt antava käskluseta, peale pinge taastumist. See
Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Inerts on taandatav gravitatsioonile. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2.
või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et
Tsemendis, kus on kasutatud rehvide puhul täidetud kõik tsemendi tootmiseks vajalike kütuste nõudmised. Lisaks on omalt poolt temendi tootmisel täidetud ka kõik kasutatud rehvide ohutuks põletamiseks vajalikud tingimused, milleks on kõrge temperatuur (teatud tsoonis üle 1400 kraadi), pikk põlemisgaaside ja materjali viibeaeg pöördahju kõrge temperatuuriga piirkonnas, piisav hapnikuvaru põlemiseks, suur termiline inerts ja aluseline keskkond. AS Kunda Nordic Tsemendi tehasel on olemas ka suitsugaaside puhasti, mis on kasutatud rehvide kütusena kasutamiseks vajalik. Kütusena saab kasutada nii purustatud sõiduauto- kui ka veoautorehve. Transpordikulude kokkuhoidmiseks on otstarbekas kasutada juba varasemalt purustatud ehk eelpurustatud kasutatud rehve. Teatud tingimustel võib majanduslikult võimalikuks osutuda rehvide purustamine kohapeal
Archimedese seaduse järeldus law of Archimedes vees ujuv keha surub oma kaaluga võrdse hulga vett välja. Dedveidi moment deadweight moment MDW dedveidi komponentide kogumoment baasjoone suhtes. Dedveit deadweight DW laeva kandevõime; lasti, punkri, varustuse jne. kogukaal. Dünaamiline püstuvus dynamical stability laeva vastupanuvõime dünaamiliselt toimivale kreenivale momendile; laeva teatud kreeninurgani kallutamiseks tehtud töö hulk. Inerts inertia keha vastupanu liikumisseisundi muutustele. Inertsimoment (teine) moment of inertia (the second) Ix,y,z massi ja kauguse ruudu korrutis või pinna ja tema raskuskeskme teljekauguse ruudu korrutis. Isokrooniline õõtsumine isochronic rolling laeva õõtsumine täpselt ühesuguste perioodidega. Jäik (ülipüstuv) laev stiff ship suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava õla ja -momendiga) laev.
", kuid tema ütles arvatavasti midagi sellist: ,,Miks?". Järgnenud uurimisel avastas ta gravitatsiooni. Einstein, kes aastaid hiljem tema tööle tugines, julges Newtoni sõnastustes kahelda. Ta alustas sellest, et näitas, kuidas inertne mass ja raske mass on võrdsed. Olgu veel öeldud, et inertne mass väljendab keha võimet säilitada oma liikumiskiirus ning raske mass väljendab keha võimet enda poole tõmmata teisi kehasid. Einstein tahtis ka tõestada, et inerts on gravitatsiooniga põhimõtte poolest sama asi (Nahkur, 2010). Tõestamise käigus tekkis ekvivalentsus printsiip. Nimelt olevat Einsteiline pähe tulnud kummaline idee, mida tuntakse nime all ,,Einsteini lift". Kui näiteks inimene langeks vabalt maapinna poole, siis ta ei tunneks oma kaalu. Antud hetkel ei ole vahet, kas rääkida inimesest või kosmoselaevast tulemus oleks ikka sama (Jaaniste, 1999). See viib meid üldrelatiivsusteooriani, mis tabab kaks geniaalset ideed ühe korraga:
Q: Mis annab aluse väitele, et QR (kiirreageerimise) rakendamine vähendab antud tarneahelas piitsaefekti? A: QR eesmärgiks on tagada nõudluse info liikumine reaalajas, mis tähendab, et prognoosimiseks saab kasutada värskemat ja detailsemat infot ning on väiksem risk , et info moondub ja tekib üle- või alareageerimine. Samuti, QR point on ka vähendada toodete läbimisaega tarneahelas mida kiirem on tarneahel, seda paremini ta reageerib turu muutustele. Seega inerts, mis on samuti üks piitsaefekti põhjustaja, on oluliselt väiksem. (kui kahest mehhanismist üks on loogiliselt lahti seletatud, võib küsimuse vastatuks lugeda) CHECK
venitamisele hingamisel. See vastupanu on vaja ületada kopsude mahu muutuse (suurendamise) esilekutsumiseks. Elastne takistus suureneb, kui kopsukude või rind- kere on muutunud jäigemaks. Mitteelastne takistus: Mitteelastseks takistuseks on hingamisteede kui järjestikku ja paralleelselt ühendatud torude süsteemi takistus õhu voolamisele, kudede mitteelastne vastupanu (deformatsioon ja hõõrdumine) ning inerts, mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel. Ripsepiteel sisaldab karirakke, mis toodavad lima. Ripsepiteel võngub rütmiliselt, liigutades seda katvat limakihti neelu suunas. Sissehingamisel hingamisteedesse sattunud bakterid ja võõrkehad ehk tolm kleepuvad lima külge ja nad transporditakse koos limaga neelu kaudu makku, kus maohape nad kahjutuks teeb. Kui ripsepiteel on muutunud liikumatuks, hakkab lima hingamisteedesse kogunema, mis suurendab hingamistakistust ja põhjustab köhareflekti.
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
sõlmpunktidega sundvõnkumised. Resonantsvõngete vältimiseks valitakse võllisüsteemi hoomoment GD2 , mille tekitajaks on: Nendeks võivad olla: projekteerimisel süsteemi osade materjalide selline jäikus (materjali - mootori pöörlevate osade masside inerts. 1. Pöörlevate masside tsentrifugaaljõud, valikuga ja võlli, hooratta jne. mõõtmetega saab muuta selle 2. Üles-alla liikuvate masside inertsjõud, - hooratta massi inerts, inertsmomenti), et mootori resonantspöörete diapasoone oleks vähem 3
Siseneda tihedasse jäässe tohib vaid kindla teadmisega selle läbimise võimalikkusest. Ei maksa forsseerida surutises olevate jääväljade kokkupuutekohti kuna peale nende läbimist ja nendevahelisse vabasse vette jõudmist võivad liikumisvabaduse saanud väljad laeva kiiresti endi vahele kinni kiiluda (Joon. 11.6 ja 9.7). Jääriba forsseeri- miseks lähenetakse selle kõige nõrgemale kohale täisnurga all ja peaaegu kustutatakse inerts. Surudes vööri vastu jääd suurendatakse vindi pöördeid lükates jääd laiali ja liigutakse edasi hoides ühtlast kiirust. Tihedasse jäässe tuleb siseneda lahvanduse kaudu ohutu kiirusega. Joon. 11.6. Pärituult. Joon. 11.7. Allatuult. Selleks, et teostada pööret laus- või tihedas jääs, milles laeva edasiliikumine on vaevaline, tuleb omaenda kanalis veidi tagasi liikuda, anda siis täiskäik edasi ja panna rool pardasse.
jõudude suunad. · Miks koormise kandmisel näiteks paremas käes tuleb kallutada keha vasakule? Vihje: keha ei kuku ümber , kui talle mõjuv summaarne jõud ei asu väljaspool toetuspinda. · Miks hakkab vesi panges loksuma, kui seda käe otsas kanda? Vihje: veepinnal tekkivad lained võivad liituda. Kuidas seda vältida? · Kirvele või luuale vart taha pannes koputatakse varre otsaga vastu maad (kivi). Miks nii tehakse? Vihje: inerts. · Kui ketassaega puid saetakse, siis sae hääl muutub saagimise ajal. Kuidas ja miks? Vihje: suuremale sagedusele vastab kõrgem heli. · Miks vesi pangest välja voolab, aga kummulipööratud lõhnaõli pudelist ei voola? 3.3. Liiklus · Kui auto seisab, siis talle mõjuvad jõud on tasakaalus, st jõudude resultant on null (Newtoni I s.). Pisimgi lüke peaks panema auto liikuma. Aga tegelikult? Vihjed: millised jõud mõjuvad autole?
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
kuigivõrd langeda ja UV järgib küllalt täoselt moduleeriva võnkumise kõverat U. Kui aga valida ajakonstant liiga suur (suur R või C), siis tühjeneks konde liiga aeglsaselt ja moduleeriva signaali kõverajärsul langemisel (seega kõrgel helisagedusel) jääks pinge kondel C2 suuremaks signaali amplituudist. Selline 31 Raadiovastuvõtjad detektori inerts põhjustaks modulatsioonimoonutuse. Koormustakisti R1 takistus on soovitav valida vähemalt 50V suurem dioodi sisetakistusest UD. Sel juhul detektori pinge ülekandetegur KD ~ 0,8 ja sisetakistus Rsis ~0,5. Detektori väljundpinge: U V U KS m K d UKS – kõrgsageduspinge m – modulatsiooni sügavus Kd – detektori ülekandetegur Detekteeritud pinge sisaldab peale vahelduvkomponendi ka alaliskomponenti
Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem. Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu. Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel.
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...
7 Rõhu-mahu graafiku puhul tuleb arvestada ka sellega, et toimub hüsterees- mitteelastse deformatsiooni tõttu sõltub mahu väärtus eelmisest mahu väärtusest. Lisaks elastsele takistusele tuleb ületad mitteelastne takistus, mille peamine vorm on voolutakistus hingamisteedes lisaks koetakistus kopsude ja rinnaõõne seina poolt õhu ja kudede inerts. 37) Organismi tugiaparaadi (skelett, liigesed, lihased) biomehhaanika, selle koordineerituse vajalikkus stabiilseks kehaasendiks ja liikumiseks ruumis. Biomehaanika on teadus, mis käsitleb elusolendite liikumist ja liigutusi ning nende põhjuseid. Organismi tugiaparaati kuuluvad luud, liigesed ja lihased. Lihased moodustavad umbes 40-50% kehakaalust. Lihased panevad liigesed (ja selle kaudu luud ning kogu skeleti) liikuma.
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
elektrijaamad sellisele võimsuse muutusele ei reageeri ja keskkonnasääst puudub, sest põlevkivi põletatakse samamoodi, kui tuulikuid ülde ei oleks. o Juhul kui elektrituulikute koguvõimsus on 1040MW, peavad soojuselektrijaamad hakkama elektrituulikuid kompenseerima, kusjuures kütusekulu kokkuhoid ei ole võrdeline elektrituulikute toodetud elektriga. narva jaamad on mõeldud baaskoormuse katmiseks ning nende inerts on suur, mistõttu neid ei saa kasutada elektrituulikute kiirelt muutuvate võimsuste ulatuslikuks kompenseerimiseks. o Tuuleenergi osakaalu tõstmisel (50250MW) ei ole Narva jaamad enam üldse võimelised tuulikute energiatoodangu ebatasasusi kompenseerima ning on vaja ehitada uusi kompensatsioonijaamu. Tuleb tõdeda, et ilma tavaelektrijaamadeta ei suuda ükski elektrituulik ega tuulepark tagada ühegi tarbija elektriga varustamist; ta saab töötada vaid
o Mandri-Eesti siseosades mere mõju muutub tühiseks o Rannikul on palju sagedamini torme, tuul tugevam o Sademete ümberjaotumine rannikul igasugune positiivse pinnavormi vastu põrkavad õhumassid Merelise ja mandrilise kliima tunnused · Rannikul on õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud palju väiksem kui sisemaal, aasta keskmine õhutemperatuur kõrgem · Rannikul esineb terminiline inerts, s.t. soojemine on kevadel ja jahtumine sügisel aeglasem · Rannikul venivad kevad ja sügis pikemaks · Sisemaal on sademete maksimum tavaliselt suvel, rannikul ja mere kohal aga sügisel või isegi talvel Reljeefi mõju kliimale · Skandinaavia mäestiku kaudne mõju osa sademetest sajab Skandinaavia mäestiku lääneosas, mis on meile sobivam, niiskus ei jõua meieni. Piisavalt kõrge, et suunata õhumasse
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5
KVARK Laenguga elementaarosake, mis allub tugevale vastastikmõjule. LAINEFUNKTSIOON Kvantmehaanika põhimõisteid; osakestega seotud funktsioon, mis määrab igas ruumipunktis osakese leidmise tõenäosuse selles punktis. LAINEPIKKUS Laine kahe järjestikuse harja või nõo vaheline kaugus. LÕPMATUS Piiritu või lõputu ulatus. MAGNETVÄLI Väli, mis põhjustab magnetjõude. MASS Kehas sisalduv ainehulk; keha inertsi mõõt. Inerts on vastupanu kiirendusele vabas ruumis. MOORE'i SEADUS Seadus, mis väidab, et arvutite võimsus kahekordistub iga 18- kuulise perioodiga. Loomulikult ei saa see kahekordistumine lõputult jätkuda. M TEOORIA Teooria, mis ühendab kõik viis stringiteooriat ja supergravitatsiooni ühtsesse skeemi; pole senini täielikult mõistetud. MUST AUK 51
kasutusintensiivsusega kõlvik, mille eesmärk on puhverdada saastumist ja hoida ökoloogilist tasakaalu. Kaitstav looduse üksikobjekt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. Kaldaerosioon geoloogiline protsess, ei ole põhjustatud inimtegevusest. Põhjustatud põhiliselt 2 jõu mõjul: 1. Vee inerts on põhjustatud maa pöörlemisest, jõed, mis voolavad mööda meridiaani (lõunast põhja või põhjast lõunasse) uhuvad läänekallast ja seda rohkem, mida suurem on maakera joonkiirus antud punktis st. mida lähemal on jõgi ekvaatorile. Sellega moodustub läänekaldal järsak ja lauge idakallas. Nii on see Euroopa osa suurimatel jõgedel. 2. Tsentrifugaaljõud ilmneb jõe voolusängi kõverdumisel. S-kuju moodustumine
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Parimateks lahendusteks on käivitamine sagedusmuunduri- või sujuvkäivitiga. 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine Elektriline pidurdus kujutab endast talitlusviisi, kus mootori poolt toodetud energia tagastatakse ümbritsevasse keskkonda. Mootori pöördemoment mõjub sel juhul liikumist takistavalt (masin töötab generaatori talitluses, vt. pt. 5.5). Selline talitlus esineb juhtudel, kus koormus järsult aeglustub või peatub, näiteks koormuse langetamisel. Kui koormuse inerts on 46 suur, tuleb sellega arvestada juhul, kui mootorit on tarvis täiskiiruselt kiiresti peatada. Kuna pidurdamiseks on vajalik täiendav moment, siis tuleb pidruduse vältel koormuse energia hajutada. Ajamis salvestub kahte tüüpi energiat, mis tuleb pidurduse vältel hajutada: a) Inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates, mis avaldub
rakendused laienevad. 6.8 Aktiivsed komponendid 6.8.1 Saatja 64 Saatja komponentide ülesandeks on muuta signaal elektrilisest kujust valguseks ja sööta ta optilisse kiudu. Saatja elemendina kasutatakse pooljuhttehnikale põhinevat LED- ja laser- elemente. Oluline erinevus LED- ja laserelemendi vahel on laseri suurem saatjavõimsus, kitsam spekter ja väiksem inerts. LED-saatjad sobivad lührematele siirdekaugustele ja väiksematele siirdekiirustele ja viiniisi neid kasutatakse enamasti mitme laine kiudude rakendustes. Pindade kaugustele ja suurtele kiirustele ühe laine kiusse sobib rakenduseks laser-saatja oma suurema võimsuse ja lihtsama spektri tõttu. Eriti kitsas spekter on DFB-laseril. LED-saateelementide võimsused on 20...-5 dBm ja laseri omad 10...+10 dBm. Saatja elemendi
KVARK Laenguga elementaarosake, mis allub tugevale vastastikmõjule. LAINEFUNKTSIOON Kvantmehaanika põhimõisteid; osakestega seotud funktsioon, mis määrab igas ruumipunktis osakese leidmise tõenäosuse selles punktis. LAINEPIKKUS Laine kahe järjestikuse harja või nõo vaheline kaugus. LÕPMATUS Piiritu või lõputu ulatus. MAGNETVÄLI Väli, mis põhjustab magnetjõude. MASS Kehas sisalduv ainehulk; keha inertsi mõõt. Inerts on vastupanu kiirendusele vabas ruumis. MOORE'i SEADUS Seadus, mis väidab, et arvutite võimsus kahekordistub iga 18- kuulise perioodiga. Loomulikult ei saa see kahekordistumine lõputult jätkuda. 49 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI M TEOORIA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
