Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"inerts" - 272 õppematerjali

inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega.      F1 =  ­  F2 .      Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus
thumbnail
1
doc

Füüsika 10.kl mõisted

Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine ­ mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli ­ mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus ­ füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts ­ nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus ­ keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass ­ füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö ­ füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia ­ füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia ­ füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise...

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika KT Dünaamika kohta

/uurib jõude. 2) Kinemaatika- uurib liikumisi 3) Vastastikmõju- üks keha mõjutab teist. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha kuju ning muutub keha liikumise kiirus ja suund. 4) Jõud- Füüsikaline suurus, vastastik mõjumõõt Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts - Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või pu...

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
40
doc

TPT automaatika eriala kursuse töö

Struktuurskeemi koostamiseks on vaja ära määratleda süsteemi erinevate osade tüübid. 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID 1. tüüplüli: Sellesse tüüplülisse kuuluvad EV ja EMV. See võtab enda alla elektronvõimendi EV-st tuleva tagasisidede signaalidest kuni EMV ergutusmähisteni. EV on inertsivaba element, seega tema ei ole hetkel meile oluline. Selle eest omavad inertsi EMV ergutusmähised. Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi. Sisend signaal XS=US ja väljundsignaal XV=Eq. Signaalide operaatorivormi alusel on võimalik leida meil antud lüli ülekandefunktsioon. Eq( p ) W j( p) = U S( p) 2. tüüplüli: Sellesse lülisse kuuluvad EMV teine pool st ankrumähis koos harjadega, mis on...

Automaatika alused
56 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dünaamika küsimused ja vastused

1. Newtoni esimene seadus Kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on suhtelises paigalseisus, kui neid ei mõjuta teised kehad. 2. Mis on inerts ? Keha inertsiks nim. Tema omadust säilitada suhtelist paigalseisu või ühtlast sirgliikumist. 3. Mass Massi tähis on m. Ühik 1 kg (g, t, puud) Mõõteriist on kaal. 4. Jõud Jõud on vektorsuurus, mis põhjustab kehade kiiruse muutumist ja deformatsiooni. Tähis F, ühik 1 Newton (1N) ja mõõteriistaks on dünomomeeter. 5. Newtoni teine seadus, valem. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m 6. Gravitatsioon...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud)

Kontrolltöö kordamine Mehaaniline liikumine; Liikumise kujutamine graafikul; Võnkumine; Inerts ja vastastikmõju Mehaaniline liikumine 1.Mis on liikumise põhiomadus? Keha asukoha muutus (kui keha asukoht ei muutu ei ole tegemist liikumisega) 2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas...

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Mehaanika spikker

4.Inertsijõud on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Sellisteks jõududeks on näiteks tsentrifugaaljõud ja Coriolisi jõud. Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 5.VÕNKUMISED. 5.1.Harmooniline vônkumine 5.2.Matemaatiline ja füüsikaline pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liikub etteantud tasandis ja mille liikumist ei...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Füüsika mõisted

avatud süsteemiks. 22.Selgita Newtoni III seaduse olemust. Kehad mõjutavad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdse jõuga. Mõjul kaasneb alati sama suur vastumõju. 23.Milles seisneb kehade inertsus ? Nähtust, mille kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada nim. inertsiks. Kui teiste kehade mõju ei sunni , siis liikumine iseenesest ei muutu. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inerts on suurem. 24.Selgita ja oska rakendada Newtoni I seadust Kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 25.Selgita oma sõnadega järgmiste füüsikaliste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur * Tööks nim. protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

EMÜ Linnaökoloogia planeerimine PK.1023 eksamiküsimused 2020

Tegevused ja funktsioonid, mis selles kohas saab olema ja kas neid hakatakse ka kasutama (kohvik, mingi plats, sild). Tähendused ja sümbolid konkreetsete objektidena või nende komponentidena (raekoja plats- hoone, purskkaev ja hooned mis ümbritsevad seda kohta; TÜ peahoone). *Paiga vaimu inerts ning kausaalsus- kui mingi objekt hävib, siis paik muudab oma tähendust ehk inimesed kasutavad seda kohta teisiti mingi ajahetke möödudes. * Miks on paiga vaimu arvestamine planeerimises oluline? Eriilmelised paigad, mis on hästi äratuntavad, et oleks lihtne orienteeruda piikonnas (K. Lynch). Samastumine- et oleks ajalooline väärtus, mis omakorda tähendab kohalikele erinevaid tundeid (identiteet, paigaga seotud tunded nt kirik või kodu, ootused,...

Ökoloogia ja keskkond
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid ) taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria (ÜRT) vaatleb lisaks ka mitteühtlaselt (kiirendusega) liikuvaid taustsüsteeme. ÜRT-s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samaväärsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jõud on põhjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) või gravitatsioonist. Inerts on taandatav gravitatsioonile. Relatiivsusteooria tähtsaim järeldus: mass ja energia on samaväärsed (ekvivalentsed): E = m c2....

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Treeningkava

Lasku otse alla, nagu istuksid toolile. o Hoia selg kogu harjutuse ajal sirge. NB! Üksnes paarist harjutuse tegemisest ei piisa, harjutusi tuleks sooritada seeriatena. Tõhusaim harjutuste seeriate arv on kaks kuni kolm ning harjutuskorduste arv 816!! Kuidas teha lihaseharjutusi õigesti? o Tee harjutusi rahulikus tempos. Liiga kiire tempo puhul tekib inerts , mille lihas salvestab kui elastsusenergia. Sama jõuga, millega raskus sunnib lihast välja venima, tõmmatakse lihas ka kokku. Väheneb harjutuse treeniv efekt, sest lihased töötavad vähem, suureneb ka vigastusteoht. o Harjutusi tuleb teha kogu ulatusega mida väiksem liigutuse amplituud, seda väiksem mõju lihasele. o Vali treenimiseks sobivad, piisavat pingutust nõudvad raskused...

Kehaline kasvatus
181 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kepsud, väntvõll, kolvid

Näiteks kui auto liiguks ühel hetkel kiirusega 61 km/h ja sajandiksekund hiljem sama kiiresti vastassuunas, oleks selles autos tõenäoliselt reisijate asemel kompott. Järelikult satuvad komponendid eriti kepsud, aga ka väntvõll kolvikäigu pikenedes ja pöörete suurenedes kasvava koormuse alla ning suureneb ka suunamuutmisel ületatav inerts . Seepärast ongi suuremad mootorid, näiteks bigblockid (kolvikäik taval. üle 4 tolli), üldiselt vähem pööretelembesed kui näiteks smallblockid (kolvikäik alla 4 tolli). Samas pole see iseenesest paha, kuna selle kompenseerivad nad oma pöördemomendiga, mis ongi tänavasõiduauto juures nauditavam kui suur tippvõimsus kõrgetel pööretel....

126 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Albert Einstein

a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aas...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Aeroobika stiilid

Treening on intensiivne ning arendab mitmekülgselt kogu kere lihaseid. Sobiv kõigile harrastajaile igas vanuses ja füüsilises vormis. VESIAEROOBIKA 9 Vee keskkond pakub hoopis teistlaadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Kasutades ära vee füüsikalisi omadusi ( inerts , veetakistus, üleslükkejõud, turbulents jm), tekivad uudsed võimalused kehaliseks koormuseks. Kui näiteks ujumisel püritakse võimalikult väikese veetakistusega liigutuste sooritamise poole, siis vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele...

Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika mõisteid ja tähiseid ühikutega

Füüsikaline mudel ­ Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass ­ Liikuva keha mudel Inertsus ­ keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts ­ Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud ­ keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus ­ Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi ­ liikumisenergia Potensiaalne energia ­ vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus ­ energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus ­ kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine...

Füüsika
288 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõud ja impulss

Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,...

Füüsika
87 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Isaac Newton

Newtoni esimene seadus Se e seadus käsitleb kehade liikumist, kui kehale ei m õju mingi jõud või kui talle m õjuvate jõudude su m ma on null. N ewtoni esi m e st seadust ni metatakse ka inertsiseaduseks . Inerts on kehade o madus s äilitada o ma liikumisolekut. Inerts s õltub massist ( mida suure m on mass, seda suure m inerts). Inertsi nähtus ei või malda hetkeliselt muuta keha kiirust v õi liiku mis suunda....

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Newtoni I seadus

· Keha, mis seisab paigal jääbki paigal seisma kui talle ei mõju ükski jõud või jõud tasakaalustavad üksteist. · Maa suhtes saavad kehad paigal seista ainult siis, kui neile mõjuvad jõud on tasakaalus. · Katse kumminööriga. Newtoni I seadus (inertsiseadus) · Vastastikmõjude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts · Inertsiks nim nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. · Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. · Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Ühtlaselt sirgjooneliselt horisontaalsel teel liikuv auto. P Ft Fv Fr Inertsiaalne taustsüsteem · Selliseid taustsüsteeme, mille suhtes keha...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus · töökindlus · väike mass ja mõõtmed Õõsrootoriga mootor Mittemagnetilise õõsrootoriga mootoril on õhukeseseinaline (0,2...1 mm) alumiiniumrootor. Rootoril on väike inerts ja suur takistus. Erinevana teistest mootoritest pöörleb õõsrootor kahe staatori vahel. Need on välisstaator ja sisestaator. Sisestaator on uureteta, mähis on välisstaatoril. 121 8.5 Alalisvoolumootor Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega...

Elektrotehnika
205 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun