Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
Pinnalainete seas on seismilised pinnalained, akustilised pinnalained, tuulelained, raskuslained ja kapillaarlained. Veekogus esinevad pinnalained Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse.Vee (või muu vedeliku) pindpinevus määrab 2 cm-st väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. Suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts , raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumisemuutused. Lühikesed ja pikad pinnalained Pinnalaineid saab jagada lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem, pikkadest lainetest saab aga rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem ja sel juhul ulatub lainete mõju veekogu põhjani. Madalas, rannikulähedases vees tekivad sageli murdlained. Vette visatud kivid ja...
Vesipõrandakütte tööpõhimõte · Soojusallikast juhitakse soojus soojuskandjaga (vesi) jaotuskollektorisse, kus see jaguneb erinevate küttekontuuride vahel. · Ruumitemperatuuri reguleeritakse põrandast u.1,1 m kõrgusele paigaldatud regulaatorist. · Põrandaküttel on soojuskandja temperatuur madal (kuni +40°C), põrandapinna temperatuur +24 kuni +30°C, õhutemperatuur on põrandast 4-5°C väiksem. · Põrandaküttel on suur inerts , see tähendab, et temperatuuri muutus ruumis võtab kaua aega, see on tingitud suurest betooni massist põrandas. · Põrandakütte puhul on võimalik kasutada erinevaid soojusallikaid, kaugküttevõrgu olemasolul kasutatakse magistraaltorust tulevat vett. · Kaugküttevõrgu magistraaltorud on ühendatud hoone soojussõlmega. · Tänapäeval kasutatakse valdavalt suletud süsteemi, see tähendab, et hoone sise- ja välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega....
Kepsu säär ühendab kepsu ülemise pea alumisega. Kepsu alumine pea on enamikel juhtudel lahtivõetav ja selles asetseb väntvõlli vända liuglaager. Kolb Kolb võtab töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhu jõu, ning annab selle kolvisõrme ning kepsu kaudu väntvõllile. Kolvi liikumise kiirus silindris on ebaühtlane, olles surnud seisudes null, keskosas aga maksimaalne. Niisuguse kiiruse muutumine iga kolvi käigu korral tekitab suuri inerts jõude. Nende jõudude suurus sõltub kolvi ja temaga liituvate massist. Kolb peab taluma gaaside põlemisel tekkivat kõrget kuumust ja paisumist. Kolbide enam levinumaks materjaliks on alumiiniumi sulam. Nad on kerged, samas tugevad, juhivad hästi soojust, väikese hõõrde teguriga. Kolbi tugevuse saavutamiseks on see valatud ribidega ja on silmade kohalt kõige paksem. Kolvi pea on väiksema läbimõõduga kui kolvi alaosa seetähendab, et kolb on valmistatud koonilisna...
Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts . 6.2Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. 6.3Elektrokeraamika...
Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske e...
SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
Ta arvas, et kahe massi omava keha vahel mõjub mingi jõud ning uuris gravitatsiooni, kehade liikumist ning andmeid, mis oli saadud, jälgides Kuu liikumist ümber Maa. Kuu pöörleb ringi mööda, kuid ainuke seletus sellele, mis jõud teda orbiidil hoiab on, et Kuule mõjub Maa külgetõmbejõud. Newton tõestas, et mateerial on kaks omadust: inerts ja külgetõmbejõud, mis mõlemad on seotud massiga, ning uuris Kuu faase, et oma arvutuste õigsust kontrollida. Ta märkas, et vaatlusandmed ei ole ühtsed arvutustega ning peitis oma seaduse sahtlisse pikkadeks aastateks. Hiljem Newton avastas, et hoopis vaatluse aluseks olnud arvud olid olnud valed. Maa ümbermõõdu arvutamise tulemusena saadud arvud sobisid teooriaga suurepäraselt....
Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30... 40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts . Tööriistakeraamika jaguneb: (metallitööstuses: trei- ja freespingid) Ülikõva keraamika Lõikekeraamika Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit, niklit, molübdeeni. Sideaine kogus on suurim volframkarbiidis. Oksiid- ja nitriidkermistes metalne sideaine puudub...
2. Kuidas erinevad kasv ja areng? 3. Millised on Van de Ven ja Poole järgi muudatusprotsesside 4 loogikat? 4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit. 5. Mis on õppiv organisatsioon? Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi, kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui ka organisatsioon on tervikuna pidevalt kestvas õppimistsüklis. 6.Mis on organisatsiooni inerts ? Rutiinid ja protseduurid, mida organisatsioon kasutab kavandatud otsuste tegemist võivad tekitada organisatsioonilise inertsi, kui kavandatud otsustamine tõrjub kavandamata otsustamised, siis organisatsiooni õppimistase langeb - tulemuseks võib olla organisatsiooni kriis. 1.Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisse? Kaasaegse strateegilise juhtimise looja. Strateegia struktuur süsteemid. Talle kuulub ka ansoffi maatriks. 2...
Selleks, et tekiks märgatav hulk elektrienergiat, peame taas juhtme pöörama raamiks ja neid raame suurel hulgal jadamisi kerima. Mingisuguse jõuga seda raamide kogumikku ringi ajades saamegi voolu praktiliseks kasutamiseks. Oleme saanud elektrigeneraatori, mis on elektrimootoriga võrreldes pöördprotsess: nüüd muudetakse mehhaaniline energia elektrienergiaks. Mida tähendab elektriline inerts Lenzi seadusega seoses? Olgu meil muutuva vooluga juhe (vool kasvab/kahaneb). Muutuva vooluga juhtme ümber on muutuv magnetväli, st magnetväli ja juhe liiguvad teineteise suhtes. Seda liikumist saab tõlgendada mitte nii hästi juhtme ja jõujoonte lõikumisena, kui magnetvoo muutumisena, mille tulemusena tekib selles samas juhtmes endas eneseinduktsioonvool, mille suuna määrab Lenzi seadus: eneseinduktsioonvool on alati sellise...
Sellisteks jõududeks on näiteks tsentrifugaaljõud ja Coriolisi jõud. Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 10. Punktmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. ; Kui tegemist on vaba punktmassiga, siis jõuimpulss Punktmassi impulsi juurdekasv: Süsteemi impulsi muutumise kiirus on võrdne kõikidele punktmassidele mõjuvate välisjõudude summaga. 11. Impulsi jäävuse seadus....
Newton kritiseeris juttu Jumala kolmainsusest ja Kristuse jumalikkusest. Tema jaoks on Piibel vahetu jumaliku ilmutuse tulemus, imede ajastu produkt, mil Jumal suhtles inimestega ja sekkus asjade loomulikku korda. Ent alates hetkest, mil kehtestati olemise seadused, allub nähtuste kulg juba neile. Jumalale omistatakse ''kella üleskeeratava meistri'' roll. Gravitatsioon ja inerts seletavad, kuidas säilib planeetide elliptiline orbiit, ent nad ei seleta selle liikumise algust, milleks Newtoni arvates on vaja algtõuget. Ta oletas, et Jumala sekkumine ei saa olla ühekordne ja tõepoolest: gravitatsiooni seadusest tuleneb, et taevakehade orbiidid lõpuks siiski muutuvad, seega taevasse korra ennistamiseks on vajalik uus tõuge Jumalalt. Nüüdisaegses filosoofia teoorias kehtib teadusliku tunnetuse...
Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents ...
6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
Inerts - keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga muut- massi mõõtmisel inertsuse kaudu sama jõu poolt kiirendus. a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, vastastikmõju mõõdetakse jõuga, gravitatsioon, elektromagnet, tugev ja nõrk-mikromaailmas kiirendus on võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m F=ma 2 keha tõmb. teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk...
3 a). Antud juhul töötab diood fotogeneraatorina. Fotodioode saab kasutada ka fotomuundurina koos välise toiteallikaga, mille pinge rakendatakse dioodile tõkkesuunas (joonis 4.3 b). Valgustuse puudumisel läbib dioodi nõrk vastuvool IR (pimevool). Siirdele langeva valguse mõjul tema juhtivus suureneb ning vastavalt tugevneb ka teda läbiv üldvool. Vool kasvab seda enam, mida tugevam on valgusvoog. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Joonis 4.3. Fotodioodide lülitusviisid: (a) fotogeneraatorina; (b) fotomuundurina [2]. Kuna fotodioodi vastuvool kasvab valgustustiheduse kasvades küllalt lineaarselt, siis on võimalik kasutada teda näiteks valgustustiheduse mõõtmiseks (luksmeetrid)....
peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
6 km/h/s Dünaamilise tasakaalu korral Select one or more: b. kiirus on konstantne c. kiirendus on 0 e. kehale mõjuvate jõudude resultant on 0 Galopeeriv hobune läbis 10 kilomeetrit 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli Select one: d. 20 km/ Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? Select one: a. inerts Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus Select one: b. ligikaudu 60 km/h Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha Select one: c. säilitab oma kiiruse Kalle tõukab magavat Priitu. Priit d. tõukab Kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: Select one or more: c...
Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud, liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts , inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega ? Millal keha langeb vedelikus ühtlase kiirusega ? Newtoni II seadus : seadus ise, jõu def, jõu ühik (!) , resultantjõud. Ülesanne :Millal keha tõstetakse üles kiirendusega ? Millal keha veetakse mööda pinda kiirendusega ? Millal keha langeb vedelikus kiirendusega ?...