Sõnu seletav sõnaraamat

Inertsjõud - Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F – jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r Inertsjõud(fiktiivne)-tekib teatud tingimustel ja on ainult sõltuvad taustsüsteemist.
Inertsjõud - vektor, mis suuruselt võrdub punkti massi ja kiirenduse korrutisega ning on suunatud vastupidiselt kiirendusele. Konstantse jõu P tööks A sirgjoonelisel nihutusel nim. Jõu suuruse, tema rakenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist (A=Ps*cosα erijuhud: α=0 siis A=Ps, α=90 A=0, α=180 A=-Ps) Rahvusvaheline süsteem: Džaul(J) on töö, mida teeb jõud 1N kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
Inertsmomendi ühikuks on kgm2. Mõnikord kasutatakse inertsmomendi asemel hoomomenti GD2 = 4J. Nurkkiiruse ω ühikuks on rad/s. Sageli kasutatakse nurkkiiruse asemel pöörlemissagedust n, mille ühikuks on p/min:

Inertsimoment – I -> I=- mglsin; periood : Vaatleme kujuteldavat 4-mõõtmelist ruumi lõpmata suure soojusmahtuvusega (0,t)=acost; Leiame võnkumise võrrndi suvalises x väärtuses (=x/v) -> m0 c 2sündmuse2 vaheline intervall (x,y,z,t). Kahe reservuaariga, saab koosneda ainult kahest I E  mc E 0  m0 c 2 isotermist ja 2st adiabaadist.
Inertsimoment – I =2,79*16,523/12-2,28*15,53/12=340,7 m4 Teguri K määramiseks leiame Sü = A1(lü + t/2) =1,1628*(7,75+0,51/2)=9,31 m3 ja (1.19) põhjal 1 2 2 5 2 3 2  Dü = Da =  t l ü + S ü tl ü + S ü l ü  , selles avaldises t  15 3  Dü = Da =1/0,51*(2/15*0,51^2*7,75^5+2/3*9,31*0,51*7,75^3+9,31^2*7,75=6106,3m6
Inertsimoment - Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga.

Inertsijõud on mitteinertsiaalsetes (kiirendusega liikuvates) süsteemides kehadele mõjuvad jõud, mis eksisteerivad ainult mitteinertsiaalsüsteemiga seotud vaatleja seisukohalt ja mille ainsaks põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral.
Inertsiaalsüsteem – taustsüsteem, milles keha, millele ei mõju jõudusid või need jõud tasakaalustatakse liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal resultantjõud e. jõudude vektorite suma on selline jõud mille mõju kehale on samasugune kui talle rakendatud kõikide jõudude koosmõju
Inerts – keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega.      F1 =  ­  F2 .      Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus

Inertsimomendi arvutus – steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ja läbib keha massikeset ning teiseks liidedavaks keha massi korrustis telgedevahelise kauguse ruuduga.
Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse mõõtme Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust protsesside kirjeldamisel samaväärsedKeha massi ja energia olenev dimensioonita tegur.
Inertsimoment - I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel.

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass.
Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks mingi suuruse võrra, peab teise keha mõju kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem keha on. Mida suurem on keha mass, seda väiksem on kiirendus, mida ta vastastikmõjust saab.

Inertsiks nim. nähtust, kus keha, väliste môjude tasakaalustumisel, säilitab oma liikumisoleku muutumatuna (seisab vôi liigub ühtlaselt sirgjooneliselt). 28. Inertsus väljendub keha omaduses avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.
Inertset massi nimetatakse Newtoni seaduste kontekstis lihtsalt massiks m. Massi SI-ühikuks on kilogramm (1 kg). Ruumalaühiku kohta tulevat massi nimetatakse tiheduseks ρ = m/V. Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb.
Inertsus - keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja Newtoni teine seadus- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.  Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema
Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, mille suhtes keha seisab paigal või liigub jääva kiirusega kui talle ei mõju teised kegad või kui teiste kehade mõju talle on tasakaalus. Lühemalt: On olemas inertsiaalsed taustsüsteemid.
Inertsmoment on skalaarne suurus • Keha inertsmoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes • Inertsmoment mingi telje suhtes on alati mittenegatiivne suurus 202. Keha inertsmoment punkti suhtes

Vote UP
-1
Vote DOWN
Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a] Coriolise jõud - näiv jõud, mis mõjub liikuvatele kehadele pöörlevas taustsüsteemis
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.
Inertsjõud - paigal seisvale kehale mõjuvad jõud on tasakaalustunud(N1.S). Näiteks inimene vankri peal, kui vanker hakkab liikuma vasakule,siis inimene selle peal kaldub paremale, vakri kiirenduse vastassuunas.

Inertsus – keha omadus,mis seisneb selles,et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab ta teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mida pikem on see aeg,seda inertsem on keha.Mõõduks mass.
Inertsiseadus - iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutma (N I). Taustsüsteemi, milles N I seadus kehtib nim. inertsiaalseks.
Inertsiaalsed – Newtoni I seadus kehtib täpselt, tavaliselt on ligikaudu inertsiaalsed • mitteinertsiaalsed – kehad muudavad oma liikumise olekut, ilma et neile nähtavat jõudu mõjuks (nt: maakera)

Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra, peab teise keha mõju olema teatud aja. 2. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus.
Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab teise keha mõju sellele kehale kestma teatud aja. Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha.
Inerts - nähtus, kus kõik kehad püüavadoma liikumise kiirust säilitada MASS-inertsuse mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu

Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni I seadus (aga nagu tagapool selgub, ka teised Newtoni seadused). Iga inertsiaalsüsteem liigub teise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Inertsijõud - jõud, mis on võrdeline keha massi ning inertsiaalse ja mitteinertsiaalse taustsüsteemi suhtes võetud kiirenduste vahe vastandmärgilise korrutisega: Fin=-m(w-w´)=-ma
Inertsmoment - ainepunktide süsteemi ( keha) inertsimomendiks z telje suhtes nim summat, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z.

Inertsus - keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus.
Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust: Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust.
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass.

Inertsus – Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustab füüsikaline suurus, keha mass.
Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/√12 Ristkülik: ix=h/√12 iy=b/√12 Ring: ix=iy=D/4
Inertsiaalsüsteemis on igal sündmusel neli koordinaati - kolm ruumikoordinaati ja üks ajakoordinaat. Need pole absoluutsed suurused, nad sõltuvad inertsiaalsüsteemist.

Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur.
Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust.
Inertsikeskmeks on punkt, mille asukoha ruumis määrab 2 raadiusvektor Energia ja e. jäävuse seadus Inertsikeskme koordinaadid on võrdsed r c projektsioonidega.

Inertsus on kõikide kehade omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teda mõjutama mingi jõuga teatud aja jooksul.
Inerts - nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada Inertsiaalsed taustsüsteemid- taustsüsteemid, kus kehtib inertsiseadus
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud.

Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse taustsüsteeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. üksteise suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega.
Inertsus –  nähtus, kus kehal on kalduvus mitte muuta oma liikumisolekut ehk  kehadel on inertsus. Inertsuse mõõduks on mass
Inertsus – keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.

Inertsiraadius - kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub ühte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest.
Inertsimoment – I =5,07*16,52^3/12-2*2,28*15,5^3/12=489,8 m4 Teguri K määramiseks leiame Sü = A1(lü + t/2) =2,59*(7,75+0,51/2)=20,7 m3
Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud vastupidiselt masskeskme kiirendusele.

Inerts on kõigi kehade lahutamatu omadus, mis on neile omane sõltumatult nende füüsikalisest olekust ja keemilisest loomusest.
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
Inertsi seadus - Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda.

Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul.
Inertsjõud on fiktiivsed jõud, mis tähendab, et need pole tegelikult masspunktile rakendatud ja need ei vasta jõu definitsioonile.
Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul

Inertse - ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus.
Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel.

Inertsiaalne tasutsüsteem – On taustsüsteem mis on kiirenduseta ehk taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal
Inertsjõuks nimetatakse jõudu, mis on näiv ja mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana.
Inerts - keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutumatult seni, kuni ... 8.2 G.Galilei mõtteline katse

Inertsus – keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg.
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null.
Inertsed oksiidid ehk neutraalsed oksiidid (ka indifirentsed) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri hapete ega alustega.

Inertsiaalne stend - on konstruktsioon, mis koosneb ruumilise raamiga, mille peale on paigaldatud ja kinnitatud testimise sõiduk.
Inertsimoment on skalaarne suurus 2. Keha inertsimoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes.
Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha.

Inertsimoment - Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I·ω. Inertsmom on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.
Inertsiaalne taustsüsteem - taustsüsteem, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga.

Inertsus - nähtus, mis seisneb selles, et kui tahame keha kiirust muuta, peame teda mõjutama teatud aja jooksul.
Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Inertsimoment - kindel suurus, mis sõltub keha kujust, massist, pöörlemistelje asukohast ja massi jaotusest kehas.

Inerts – nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
Inertsiks nimetatakse kõigi kehade visa püüdu säilitada ühtlase liikumise olekut(sealhulgas paigalseisu).
Inertsimoment – I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.

Inertsus - nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega.
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana.
Inertsuse mõõduks on mass. Mida suurem on mass, seda inertsem on keha ehk seda raskem on tema liikumisolekut muuta.

Inerts - keha omadus säilitada oma liikumiskiirus, kui teiste kehade mõju kompenseerub või puudub.
Inertsi seadus – masspunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.

Inertsijõud on jõud millega keha mõjutab teisi keha mis takistavad sellel jätkata endist liikumist.
Inertsimoment kesk - peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4
Inertsijõuks nimetatakse näivat jõudu, mis mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale.

Inertsus on keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja.
Inertses faasis on tarbija võimeline kõik konkurentide poolt tulevad teated kõrvust mööda laskma.
Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused.

Inertsijõud – jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele.
Inertsijõud - kujutletav jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis mõjuvale kehale.
Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg.

Inertsjõud - jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele.
Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma
Inertsijõud on tingitud taustsüsteemist, milles keha vaadeldakse, mitte teiste kehade mõjust.

Inertsijõud on fiktiivne jõud, ta on teooria lihtsustamiseks kunstlikult sisse toodud mõiste.
Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg.
Inertsus - on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.

Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI.
Inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused.

Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega,
Inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad.
Inertsmoment y - telje suhtes, kui pindtihedus igas punktis võrdub selle punkti ordinaadiga

Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud
Inertsiaalne – maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üksteise suhtes sirgjooneliselt.
Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.

Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus.
Inerts - keha püüab oma liikumisolekut säilitada New. II seadus- liikumishulga
Inertsiaalne taustsüsteem - taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal.

Inertsmoment – I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes.
Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada.
Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada.

Inertsimoment - I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes.
Inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal.
Inerts - keha soov säilitada oma kiirust pärast teise keha mõju lõppemist.

Inertsi peatelk - inertsikeset ehk raskuskeset läbivad omavahel risti asetavad teljed.
Inerts - nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Inerts - nähtus, kus kõik kehat püüavad säilitada oma liikumise kiirust.

Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi.
Inertsimeetod – tekitatakse spiraalikujuline liikumine, osakesed sadenevad seinal
Inertsus – keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.

Inertsiaalsüsteemid – taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta
Inertsikeskmeks nimetatakse geomeetrilist punkti, mille kohavektor ~rC on määratud
Inertsiaalne taustsüsteem – taustsüsteem,kus kehtivad kõik mehaanikaseadused ja Newtoni I

Inerts – nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada.
Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega.
Inerts – nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumise olekut

Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel.
Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse.
Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele.

Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund.
Inerts – inertia – keha vastupanu liikumisseisundi muutustele.
Inerts on nähtus, kus keha üritab oma liikumisolekut säilitada.

Inertsimomentpaindelevastavakesk - peateljesuhtes I 3. Nulljooneasukoht e ligikaudsevalemiga
Inerts – keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu.
Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust.

Inerts – keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus.
Inerts – On nähtus kus, keha püüab säilitada oma kiirust.
Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust.

Inertsus – aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus.
Inertsjõud on tingitud taustsüsteemist, milles keha vaadeldakse.
Inertsus – keha omadus püüda säilitada oma liikumise olek

Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus.
Inerts – KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. 
Inerts on keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund.

Inertsimoment - Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.
Inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis.
Inertsus - keha omadus, et keha kiiruse muutmiseks kulub aega

Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus.
Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust:
Inertsimoment on aga konstantne siis, kui keha kuju on muutumatu.

Inertsjõud - Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus.
Inertsseadmed – jagunevad tsükloniteks ja multitsükloniteks.
Inerts - kehade püüd säilitada oma liikumise kiirust.

Inertsiaalsüsteem - taustsüsteemi milles kehtivad Newtoni seadused
Inertsus – keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada.
Inerts - kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada.

Inerts on keha omadus säilitada oma liikumise olekut.
Inertsiaalne taustsüsteem – taustsüsteem, milles kehtib inertsiseadus.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused.

Inertsiaalsed taustsüsteemi - keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu.
Inertsikeskme kiirus on rc diferentsiaal aja järgi: pöörlemisel.

Inerts on keha võime säilitada oma liikumisolek.
Inerts on vastupanu kiirendusele vabas ruumis.

Inerts - , poor-ja kombineeritud puhastusega.
Inertslojaalsus – korduvostud kuid kiindumus puudub.
Inertsus on keha omadus säilitada oma kiirust.

Inerts – Liikumise kiiruse säilitamine.
Inertsijõud on suunatud tsentrist väljapoole.

Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt.
Inertsikese on liikunud mujale, üle Atlandi.


Inerts on nähtus, mitte jõud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Inertsiseadus - on olemas taustsüsteemid, milles keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui temale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud talle kompenseeruvad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Inerts - nähtus, kus säilib keha ühtlane sirgjooneline liikumine või paigalolek, kui puudub teiste kehade mõju.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto