moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt
Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. inimtegevus Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta
Väga palava ilmaga armastab tiiger end vees karastada tiiger on hea ujuja. Öösel on tiiger väga hõivatud: ta peab vahetpidamata kontrollima oma valduse piire, märgistades neid korduvalt uriini ja väljaheidetega. Jahti peab ta samuti öösel. Tiigri päevad mööduvad puhates. Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides. Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved, ent ta rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega. Tiiger oskab ka kala püüda. Mõnikord sööb tiiger okassigu, kui aga okas peaks käpa läbima, võib ta surra. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tulemusena ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid
päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. Toitumine Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud
tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vöötloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 8.Pilt. Savanni loomad. RAHVUSPARGID Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt
Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust. Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad, hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud. Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimast. Taimed Harilik salvei põõsas Salveipõõsas kasvab kuivas kohas kus teised taimed eriti ei kasva, kuid seegi taim eelistab hästi kuivatatud pinnast varjatud aladel. Salvei põõsas on aastaringne taim sirgete, tugevate tüvedega. Salvei põõsas on hävimisohus taime liik , sest see ei kasva enam kohtades, kus ta kunagi kasvas. See
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur ...
a. 500 e.m.a. 500 e.m.a. Maalitud lagi Altamira nn. Hiina hobune. koobastes. 13 500-11 Piison. Altamira koopad. Lascaux, 15 000-13 500 000 e.m.a. 13 500-11 000 e.m.a. e.m.a. Põder joomas. Les Combarelles, 12 000-10 500 e.m.a. Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10 000-9000 e.m.a. Ürgaegne skulptuur. nn Vogelherdi hobune. Vanem kiviaeg, ca. 31 000 e.m.a. nn. Willendorfi Venus. Naise pea Kesk-Siberist. Vanem kiviaeg, 30 000- Vanem kiviaeg.
Väljasirutatud küünised: Teravaid küüniseid kasutab tiiger saagi ründamisel. 7.SUURUS Pikkus: Isasel 2,7-3,5 m, emased on väiksemad. Saba pikkus: Kuni 100 cm. Kõrgus: 105-110 cm. Kaal: 250-280 kg. 8.PALJUNEMINE Suguküpsus: 3.-5. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 95-112 päeva. Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4. 9.ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu. Toitumine: Hirved, metskitsed, metssead, põdrad, ilvesed, karud. Eluea pikkus: Ligikaudu 10 aastat. Vangistuses kuni 20 aastat. 10.LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID 8 tiigri alamliiki on väljasuremisohus. Bali tiiger suri välja 1950-ndatel, Jaava tiiger 1972. aastal. 11.ESINEMINE Venemaal Amuuri ja Ussuuri jõe basseinis Kaug-Idas ja Hiina põhjaosas. 12.KAITSE See liik on ohus peamiselt tema algupärase keskkonna hävimise tõttu. Tänasel päeval hinnatakse nende
enne kui teeb otsustava sööstu. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli. Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses. Tihti armastab tiiger varitseda loomi nende joogikohtade juures, nt. jõgede, järvede.. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest õnnestub enamasti ainult üks. Tiigritele on söögiks enamasti metssead, hirved ja metskitsed. Vee-loomi, nt kalu püüavad tiigrid hõpsasti, sest nad on head ujujad ja neile meeldib vees supelda. Tiigritel on nii palju jõudu, et nad jõuavad isegi suurte loomade, nt. pühli selgroo läbi hammustada ja mõnikord Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 saagi ka mitme km'i kaugusele lohistada. Sigimine ja jarglased Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane.
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. ...
koduga.Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha. Kujunes välja tugev sabauim. Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida ning tagajäsemed kadusid pikkamisi. Kiusvaalad arendasid välja erilise toitumismooduse, kuid ilmselt põlvnevad nad hammasvaaladega ühistest esivanematest. Enamik teadlasi on nõus, et vaaladel on samad esivanemad kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad ka tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses
Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses. Saagi surmamiseks hammustavad tiigrid tal kaela läbi või lämmatavad oma ohvri. Söömist alustavad nad saagi tagaosast. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. 5 3.SIGIMINE Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale
Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib kaasa tuua teise organismi surma. Näiteks lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt. 3. Looduslik valik (mõistete liigid, näited) Stabiliseeriv valik soosib keskmiste tunnustega isendeid
Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega. Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi. 1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm). Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust. Levik Hirv ei ole kodumaine liik. Eestisse on jõudnud inimese kaasmõjul. Esimesed toodud hirved sattusid Abruka saarele. (20ndatel aastatel) Eestisse toodi hirved Saaremaale ja Hiiumaale (kokku toodi 56 hirve – toodi Tallinna loomaaiast, Lätist, Leedust jne). Levinud Euroopas (Kesk-Euroopas, Lõuna-Rootsis ja Norras). Kõige rohkem levinud Šotimaal. Hirve arvukus ja küttimine Arvukus on pidevalt tõusnud. 4 Tänaseks on jõudnud üle 3000 isendi.
Nn. "piisonite saal", liikuv metssiga Fotogramm-meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum), teine (1964) Madridis Lascaux 1879. a. Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil'ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid, jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn
tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks: Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10000- 9000 e.m.a. Tänapäeva ja ürgaja kunsti sarnasusi Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu. Kuigi tänapäeval kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid värve on põhilised värvid ikkagi samad mis olid siis must, punane, valge ja kollane. Sarnasusi leiame näiteks televiisorist. Tehtud on reklaame, mis kujutavad kiviaja inimesi, kes elavad koobastes. Üks
Peetakse sigu, veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat. (Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris
Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte, hanesid, kurgi ning luiki. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem, kui aafrikas. Seal on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja paljud pisinärilised. Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu. Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust. 3.1 KAELKIRJAK Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni
sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale. Innaajal võitlevad pullid domineerimise pärast isased kaitsevad vasikatega emaste haarmeid või neid ümbritsevat ala, seda nimetatakse liikuvaks territooriumiks. Ülejäänud ajal on emased ja isased hirved eraldi, emased veedavad talve viljakatel aladel. Suhtlemine Indleva pulli möire näitab pulli tugevust ja võimsust. Emahirved ja vasikad ei suuda nii möirata ning nende häält kutsutakse mökitamiseks. Kui emahirved tajuvad ohtu, hakkavad nad haukuma. Olulisemaid asju suhtlemise juures on oma "sabapeegli" esiletoomine hoiatussignaalina. Sigimisperioodil eritavad emased punahirved lõhnanõret. Mõlemast
uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest. Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed, mägikassid, rebased, metssead, hundid, hirved jne. Mererannikul elab palju linde. Kliima Portugal asub lähis-troopikas, seal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab Golfi hoovus. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 °C. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas 2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima
Olelusvõitlus - põhjused, vormid, tagajärjed Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest OLELUSVÕITLUSE PÕHJUSED: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476....
kehaehitusega loom. 3) Tema tüvepikkus on 91180 cm, saba pikkus 75110 cm, kaal tavaliselt 3240 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Tal on ümar pea, pikk saba ning saledad tugevad jalad. 4) Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nende nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivad muutuda ise
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
1000 liiki linde. Kõige suurem liikiderohkus on enamasti Lõuna- ja Edela-Hiinas. Sealsed loomad on toopilise fauna esindajad nagu ahvid, leemurid, ninasarvikud, tiigrid jne. Ida-Hiinat iseoomustavad rohkem edeemilised ja autohtoonsed ehk aborigeensed liigd (Mandzuuria jänes, kährik jne.) Samuti on ka toopilisi loomaliike nagu lendoravad, leopardid. Kirde-Hiinas ja Lõunas on kombineeritud esindajad Siberi taiga faunast (punahirv, muskus hirved, orav, ilves, soobel) Loode-Hiinas on loomaliike tunduvalt vähem, kuid ilmnevad ka märkimisväärseid loomaliike. Kõrvefauna kompleksis võib kohata metsikuid hobuseid, eesleid, gaselle, hüpiklasi jne. Steppidel elutsevad antiloop-gasellid, uruhiired, mongoolia liivahiired jne. Tiibeti platoos on spetsiifilisteks loomaliikieks orongo antiloop, mägilambad, näriliste liigid, kiskjad nagu hunt, tiibeti rebane jne. ning roomajad. http://scenery
Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Elanike põhitegevusalad Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta
Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Elanike põhitegevusalad Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse.
klaasmaalist. Flaubert tegi meelega teistsuguse loo, kui seda rääkis klaasmaal. Võõrustaja Julianuse sünnil ennustati Julianuse emale, et poisist saab pühak ning isale, et pojast saab imperaator (kuningas). Vanemad armastasid oma poega hullumeelselt. Peale seda, kui Julianus tappis kirikus hiire, kuna viimane teda keskendumisel segas, kasvas tema julmus loomade vastu. Kui ta alguses vaid linde ning metsloomi küttis, siis hiljem ta tappis kõik oru hirved. Enne oma surma pani isahirv Julianusele needuse peale. Ta kuulutas, et Julianus tapab oma vanemad. Kaks koda oleks hirve ennustus peaaegu täide läinud. Kord pillas Julianus oma mõõga peaaegu oma isale pähe. Kord aga tabas ta noolega peaaegu oma ema pead. Julianus lahkus kodust, et ettemääratusest vabaneda. Ta ühines rändajatega, kellest kasvas välja hiiglaslik armee Julianuse juhtimisel. Ta sai kuulsaks ning abiellus, kuid ei käinud enam kunagi jahil
Koolis on Phoebel kõige paremad hinded ja ta taipab asju poolelt sõnalt. Vahel on tüdruk ainult natuke liiga hingeline ja hellatundeline. Phoebe kirjutab kogu aeg raamatuid, mille aga pooleli jätab, ja magama läheb õhtul üheksa paiku. Kõige vahvam oli muuseumis aga see, et kõik asjad püsisid alati omal kohal. Miski ei muutunud. Võisid seal käia sada tuhat korda, ja ikka oli eskimol püütud kaks kala, linnud olid ikka teel lõunasse, hirved oma haraliste sarvede ja ilusate saledate jalgadega jõid ikka alles oja kaldal, ja paljastuvate rindadegaindiaani naine kudusikka veel sedasama vaipa. Ei mingit muutust. Kui miski oli muutunud, siis olid see s i n a i s e. (lk 107) Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. (lk 108) Holden ei tea täpselt, kes ta on ja kuhu kuulub või mis talle oleks sobiks, nii on ta eneseleidmise segaduses ja sooviks jääda selleks, kes ja kus ta praegu on
on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. (5) Maavarad: Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampo, leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. (6)
Viimased kujutavad endast savisele seinale käega (viie sõrmega) veetud jooni. Need on võibolla Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Viimane galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all. See on väga kitsas 50 meetri pikkune koridor, mille seintel ja laes on kõikvõimalikud märgid, selged mustad jooned ning graveeritud või mustaga maalitud loomad (hobused, kitsed, hirved, piisonid ja maskid), mis sarnanevad Castillo ja La Garma koopamaalidele. Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata. Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure
moodustasid endiselt põhilise osa masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Imporditi veel plast- ja kummitooteid ning tooteid kivimitest, keraamikast ja klaasist. Ungari Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris elavad hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte,, ilveseid ja kopraid. Ungari majandus Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid: masinad ja varuosad teised tooted toidukaubad toormaterjalid kütused ja elekter Ungari tähtsaimad impordiartiklid: masinad ja varuosad kütused ja elekter toidukaubad toormaterjalid Ungari majandus Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks
jumalat · Enkidu - sangar, vääriline kaaslane Gilgamesile · Humbaba - koletis Liibanoni seedrimetsades · Utnapisti - Surippaki linna kuningas/surematu/Gilgamesi isa · Istar - armastuse- ja sõjajumalanna, Anu tütar o Inimkonna arengu müüt · Enkidu elas metsas, ta ei teadnud maailmast ega inimesest midagi. Ta sõi rohtu ja teda kasvatasid hirved ja muud loomad. Ta läks koos rõõmupiigaga inimeste sekka ja mingi aja pärast sai temast päris inimene o Inimese ja looduse suhe · Inimesed ja jumalad ei hoolinud loodusest. Enkidu ja Gilgames raidusid maha seedrimetsad. o Veeuputuse lugu · Jumalad soovisid inimesi hävitada ja korraldasid veeuputuse. Sellest sai teada utnapisti ja ta ehitas laeva kuhu ta viis oma pere ja sugulased ja oma loomad.
kool nimi klass LOOMADE POPULATSIOONI PROBLEEMID EESTI METSADES Referaat Juhendaja õpetaja koht Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 1. Eesti metsadest üldiselt ....................................................................................................4 2. Sõralised ..........................................................................................................................5 2.1. Euroopa punahirv..........................................................................
energia rikkaid jõgesid , nagu Läänemerre voolavad Ume ja Lule , ning suuri järvi nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised oravad ja hundid . (Rootsi riigi kaart) 2 . Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima . Ilm on väga muutlik . Kliima on erinevates osades väga erinev . Põhjas on kogu aeg lumi , lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas
vihmaga kiiresti. Akaatsiad. Ahvileivapuud, piimalilled, võsa, pudelpuud. Ljaano on tasase pinnamoega palmisavann, akaatsiad ja kaktused. Kampo on põõsassavann, mis läheb kohati üle hõredaks metsaks. Taimedel on paks koor, jäigad või lihakad lehed ja varred, lai juurestik või jäme tüvi. 5. Loomastik: rohusööjad: antiloopidm kaelkirjak, gasellid, sebrad, ninasarvikud, elevandid kiskjad: lõvid, gepardid, leopardid, saakalid, hüäänid, krokodillid linnud: jaanalind , veel: hirved, känguru, vombat, metssead, vöölased, nandu, jaaguar. 6. Inimtegevus: Tihe asustus. Inimesed süütavad sageli savanne, karjamaid laiendatakse. Peetakse lihaveiseid, sea ja lambakasvatusega seal kus on levinud tsetsekärpsed. Rajatud: suhkruroo, kohvi, kakao istandused. Kasvatadakse: hirssi, sorgot, nisu, maisi. Kõrbestuvad, sest rajutakse metsi maha. Maavarad. 7.Mõisted: seniit-lagipunkt, päikese kõrgeim keskpäevane asend troopika- palavvööde
Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka väga palju põllukultuure (kapsast, kartulit, tervilja). Armastavad toituda ka vetaimedest. Hirv on tüüpiline polügaam. Hirved elavad karjades. Varjulise eluviisiga. Hirvel ainult 1 vasikas. Euroopas kõige rohkem hirvi Sotimaal (150 000 isendit). Loendus · Absoluutne loendus väga kallis ning Eestis seda võimalik teha ainult ajuloendusena. · Suhteline loendus Loetakse 10% pealt, ekstrapoleeritakse tulemus kogu maa-alale. Tunduvalt ebatäpsem viis. · Indeks nt põdra sitahunnikute arv · Seirel ja loendusel põhimõtteliselt vahet ei ole. · Ruutloendus jäljeloendus
Tema teosed oli mõjutatud orfismist ( kubismi erivorm millel on futurismile omaseid jooni (dünaamilisus); oluline värv, kontrastsete värvipindade kõrvuti asetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest.) ja kubismist, lisaks sai Marc inspiratsiooniVan Gogh´i loomingutest . 1)punased hirved 2)suured sinised hobused Alexei von Jawlensky Omandas Venemaal ohvitserikutse peale seda läks ta Münchenisse kunsti õppima. Tema teostel on foovidest inpireeritud värvikasutus. Ta maalis bütsantsi ikoonide laadis vene talupoegi. Enamus Jawlensky teoseid olid värvilised portreed kuid ta tegi ka abstraktseid kubistlikke maale. “Girl with the green face” -> Vassili Kandinsky
Panama asub Kesk-Ameerika maakitsuse äärmises lõunaosas. Kaardil paistab see kitsa lookleva maaribana, mis ühendab kaht Ameerika mandrit. Maa keskosa on kõige tasasem ja viljakate orgudega, kuid põllundusega tegelemist raskendavad võimsad vihmametsad. Taimestik on valdavalt troopiline. Palju on roostikke. Panamas kasvab üle 2000 troopikataime; väga palju lilli. Loomastik on lõunaameerikalik- puumad, otselotid, vööloomad, ämblikahvid, sipelgakarud, laisklejad, hirved jpt; palju erinevaid troopikalinde. Oma geograafilise asendi tõttu on Panama Põhja-Ameerikast talvekülmade eest põgenevate rändlindude meelispaik. http://www.miksike.ee PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 10 of 11
küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Inimtegevus Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust
põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia
iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. Tuli ei kahjusta rohundite juuri ja nii saavad nad uuel kevadel jälle oma elutsükliga alustada. Varemalt olid metsastumise takistajad ka suured taimtoiduliste loomade karjad nagu hobused ja hirved, kes soodustasid heintaimede kasvu. Veel 150 aastat tagasi olid nad suured rohelised "ookeanid", kus õitses miljoneid lilli. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on
Amazonase niiskes vihmametsas on võimalik imetleda niisuguseid võimsaid puid nagu kapokipuu ja tsekroopia. Ljaanosid iseloomustavad liigniisked alad ja rohtlataimestik. Sademete hulk on piirkonniti üsna erinev. Aprillist oktoobrini kestab vihmahooaeg. Rannikul kasvavad kuivad heitlehised metsad. (5) Loomastik on samuti rikas ja mitmekesine. Seal elavad suured imetajad: sipelgkarud, koaatid, laiskloomad, vööloomad, otselotid, jaaguarid, puumad, hirved, eri liiki ahvid. Hämmastab troopikalindude rohkus ja värvikus. Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega
veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel toituvad ka pardid, kajakad, haned ja mitmed röövlinnud ning värvulised. Soodes otsivad toitu ka põdrad, hirved, metskitsed ja marju otsivad karud (1.). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud. Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel. Ei läbi tervet nahka seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Klamüdioos – Chlamydia trachomatis, nakatub suguelundite limaskest ja põhjustab
5 Loomastik Kreeka on väga oluline Vahemere idaosa poolsaar, sest on äärmiselt mitmekesise maastikuga ja on koduks paljudele metsatüüpidele mägimännikooslustest mägedes kuni rannikuäärsete metsadeni. Kreeka loomariik on tänu sellele väga mitmekesine ja siin leidub nii Euroopa, Aasia kui Aafrika liike. Näiteks karud, metskassid, pruunid oravad, šaakalid, rebased, hirved, hundid, ilvesed, aga ka Kreeta mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid
hollandlaste kätte. Nad võtsid saare oma valdusesse 1598. aastal. Hollandlased asustasid riigi idaosas asuva linna, mis sai nimeks Warwyck Haven pärast kapten VanWarwyck vallutusi. Linn on praegu tuntud kui Grand Port. Mauritius sai ka oma nime selle aja jooksul; Hollandi printsi Holland Mauritz de Nassau järgi. Aastal 1710, Hollandlased hülgasid saare, jättes maha makaakid, Java hirved, suhkruroo, kohale veetud orjad, ja ka pöördumatu kahju seetõttu, et hävitasid saare taimestiku ja loomastiku. Ka sellise linnuliigi nagu Dodo välja suremises on nemad süüdi, sest käivitati ulatuslik küttimine, kuna tegemist oli äärmiselt kergesti kütitava linnuga. Lisaks raiuti maha üüratutes kogustes musta eebenipuud. Puu on peaaegu täielikult hävinenud. See järel langes Mauritius Prantsusemaa kätte 1715. aastal, kus hiljem anti talle nimeks Île de
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
