Savann (2)

KOOL
klass
Õpilase Nimi
SAVANN
Referaat
Juhendaja :Õpetaja Nimi
Linn 2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Savannid , näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega : vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida-Indias, Brasiilias ( kampo ).

ASEND JA KLIIMA

Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis-ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks . Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias.

MULLASTIK & TAIMESTIK

2.1 MULLASTIK

Põhiliselt on savannis ferraliitmullad . Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada.

2.2 TAIMESTIK

Taimestikust on savannis valitseval kohal 1-2 meetri kõrgused kõrrelised. Nende juurestik on tihe ja tugevalt põimunud, mis kasutab ära kogu sauperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid,erinevat liiki akaatsiad , pudelpuud. Pehmeastelakaatsia juured võivad vee otsinguil tungida kuni 65 meetri sügavusele. Taimed taluvad hästi põlenguid-nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda . Nad ei murdu rohusööjate loomade kapjade all, ka ei asetse nende pungad kõrre tipus , vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles. Liikudes ekvaatorist pöörijoonte poole, väheneb üha enam puude osakaal ja taimestikus hakkavad tooni andma rohttaimed .

2.2.1 AKAATSIA

Akaatsia võib kasvatada endale laia lameda krooni, mis varjab alumisi oksi, et need ära ei kuivaks. Tema õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, kollast värvi ja kobarates . Akaatsia seemned valmivad kaunades, juurestik on lai ja sügav.

2.2.2 BAOBAB

Baobabe on kokku kaheksat liiki, millest kuus liiki kasvab Madagaskaril. Peamine põhjus, kuidas taoline hiigelpuu on suutnud nii karmides tingimustes püsima jääda on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab endas säilitada 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Igal põuaperioodil kasvavad neile lehed ja heleroosad õied. Baobabi õied on väga toitvad ja seemned õlirikkad. Baobabi kõrgus on umbes 20 meetrit, ümbermõõt võib aga kuni 12 meetrit olla. Tema normaalne eluiga on 500 aastat, kuid usutakse leiduvat ka üle 5000 aasta vanuseid puid.

LOOMASTIK

Seoses rikkaliku rohukasvuga on savannis levinud suurte rohusööjate loomade karjad . Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuuse, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Kiskjatena peavad seal jahti lõvid, leopardid , hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Kuivaks perioodiks koguneb pea kogu savanni loomastik veekogude äärde, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Peale esimest vihma ning rohu tärkamist lahkuvad loomad aga veeäärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Siis toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Savannis elab lennuvõimetu, kiirelt joosta oskav jaanalind , veekogude ääres leidub ka flamingosi, parte , hanesid, kurgi ning luiki.
Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem, kui aafrikas. Seal on levinumateks hirved , metssead , vööloomad ja paljud pisinärilised. Kiskjatest kohtab puumasi ning jaaguare. Lindudest esineb aga jaanalindu meenutav nandu .
Savannides elavad ka termiidid, kes on prussakate sugulased. Nad toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Oma mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad ehitavad nad seeditud toidu ja pinnase segust.

3.1 KAELKIRJAK

Kaelkirjak on kõige iseloomulikum savanni loom. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kilogrammi ja võib elada isegi 30-aastaseks. Pikk kasv võimaldab kaelkirjakul märgata kiskjaid , kui need on alles kaugel, ja põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult ja seejuures vältima kohutavaid jalahoope, millega loom ennast kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab ta kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta ka 1-12 minutit sügavat und, kusjuures kael on nii kõveras, et puudutab maad.

3.2 LÕVI

Lõvi on aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isasloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosnevad emasloomadest, alla 2 aasta vanustest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Lõvid puhkavad umbes 20 tundi ööpäevas, ülejäänud 4 tundi kulub jahipidamiseks. Jahti peavad nad peamiselt öösel. Emasloomad lähevad luurele mitmekesi. Nad piiravad saaklooma osavalt ümber ning suunavad ta siis ühe peidus oleva kaaslase poole. Võimsa hüppega maandub viimane ohvri turjal , sellel haaratakse ka koonust ja ta tapetakse . Isased jahist osa ei võta. Lõvide lemmikroaks on gnuud, antiloobid, sebrad , gasellid ja tüügassead. Võimaluse korral varastavad nad toitu ka hüäänidelt ja geparditelt.

3.3 JAANALIND

Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad sulgedeta jalad, mis teevad temast hea jooksja . Pika ja sulgedeta kaela otsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid juba kaugelt, et õigel ajal põgeneda. Tänu nende kaugelenägemisvõimele viibivad sebrad ja antiloobid sageli jaanalindude seltsis . Jaanalinnud on kõigesööjad. Nad kitkuvad maast rohtu , söövad seemneid, puuvilju ja püüavad putukaid. Nende lemmikroaks on rändtirtsud, sisalikud ja väikesed imetajad . Jaanalinnu muna on vandlikarva, mõõtmetega 15x20cm. See võib kaaluda kuni 1.5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale.

INIMESED SAVANNIS

Ammustest aegadest on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Põlluharimisega tegeletakse vähe, sest seal on põuad. Põhitoiduviljad on mais, bataat , maniokk. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani , kohvi- ja kakaouba , õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism , mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel.
Savannis leidub ka mõningaid maavarasid . Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki . Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. Ka rannikualadele suuremate sadamate lähedusse tekivad linnad. Kuigi savannialadel paiknevatest riikide rahvastikust elab praegu suurem osa maal, suureneb pidevalt linnaelanike arv.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Savannide loomad
Illustreeritud faktivaramu
Illustreeritud lasteentsüklopeedia“
Loodus- ja inimgeograafia õpik põhikoolile III osa
Miksike.ee
Annaabi.com
Google.com otsing