Anakonda (2)

Lasnamäe Üldgümnaasium
Referaat
Liis Haukka
Raimond Valler
Tallinn 2008
Anakonda (Eunectes murinus)
Anakonda on suurim boalane. Ta on võimeline alistama isegi kaimankrokodilli. Oma mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri šansse võitluses oma suurima vaenlase – inimesega.
Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla.
Eluviis
Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja –käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud . Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee all viibida. Ta peab vee all vastu üle 10 minuti, seejuures sulguvad ta sõõrmed eriliste klappidega. Saaki passib anakonda harilikult madalas vees, kohe veepinna lähedal. Sageli lebab kerratõmbunult liikumatult vee peal ning laseb end voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid , kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar .
Toitumine
Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad . Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab , tõmbab anakonda silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma.
Paljunemine
Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid boalastel ja püütonitel: enne paaritumist stimuleerib isasloom nendega emase kloaagi ümbrust. Enamik madusid munevad , ent anakondad ja teised boalased sünnitavad eluspoegi. Emasloom toob korraga ilmale 20-40 poega . Poja pikkus on umbes 65 cm ning ta on oma vanemate täpne koopia. Emasloom oma järglaste eest hoolt ei kanna. Juba mõni tund pärast sündi on noored anakondad täiesti iseseisvad. Nad alustavad oma kiskjaelu kalu ja konni süües, kuni on piisavalt suured, et püsisoojaseid loomi jahtima hakata.
Esinemine ja kaitse
Anakonda esineb Amazonase ja Orionco jõgikonnas Lõuna-Ameerikas. Kollast anakondat esineb kuni Argentinani.
Anakondasid ohustab vihmametsade maharaiumine ning nende küttimine naha pärast. Tänapäeval on anakondade eluiga liiga lühike selleks, et rekordilisi mõõtmeid saavutada.
Anakonda iseloomulikud omadused:
Kaitsevärvus: Mustad laigud selja peal, hallikaspruunil taustal on tihedas metsapadrikus suurepärane maskeering.
Ninasõõrmed: Anakonda ninasõõrmed paiknevad nagu krokodillilgi nina otsas, et ta saaks ujumise ajal hingata .
Pikkus: Kollane anakonda kasvab üle 5 m, anakonda aga kuni 10 m.
Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal.
Saagi passimine: Anakonda ootab kerratõmbunult jõgede ja järvede kaldaäärses madalas vees, kohtades, kus loomad joomas käivad. Tema saagiks langevad harilikult suured närilised, vahel õnnestub aga tal koguni jaaguar kinni püüda. Rohketest lugudest hoolimata ei ründa anakonda inimest isegi mitte vees.
Huvitavat anakondadest
Anakonda on suuteline kinni püüdma isegi jaaguari. Üle kaheksa meetri pikkuste anakondade kohta räägitakse, et need on võimelised tapma kuni kahe meetri pikkuse kaimankrokodilli.

• Kui anakondal puudub kokkupuude veega, kattub ta keha parasiitidega.
  
• Anakonda on raskeim madu. 6 meetri pikkune anakonda kaalub rohkem kui kümne meetri pikkune püüton.
  
• Anakonda silmad ja ninasõõrmed asuvad pealae lähedal, seetõttu näeb ja hingab ta ka osaliselt vee all olles.
  
• Mõnikord vangistuses hoitavad anakondad ei söö kuude kaupa. See võib olla halva hoolduse või haiguse tagajärg. On teada juhtum, kus anakonda paastus üle kahe aasta.
  
• Pikim mõõdetud isend 11,5 m, kes võis kaaluda 750-850 kg.
  

Raimond vasakult teine ja Liis teeb pilti.