Amuuri Tiiger (0)

1 Hindamata

Haapsalu Wiedemanni Gumnaasium
Amuuri Tiiger
Referaat
Sisukord:
1.Levila ja arvukus lk3
2.Suurus ja kirjeldus lk4
3. Jahipidamine ja söök lk5
4. Sigimine ja järglased lk6
5.Hävimisohu põhjused lk7-8
6.Kasutatud kirjandus lk9
Levila ja arvukus
Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa.
Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel.
Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond.
Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikjal on amuuri tiigrid looduskaitse all.
Suurus ja kirjeldus
Amuuri tiiger on suurim kaslane üleüldse isegi suurem kui lõvi.
Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaalub kuni 300 kilogrammini. Emased on märgatavalt väiksemad,pikkus umbes 1.6m.Keskmiselt kaalub isasloom 225kg ja emane 160kg.
Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg, lõvi aga ainult 366kg.
Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela.
Jahipidamine ja söök
Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger tegelikult suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda . Vastupidiselt lõvile peab tiiger jahti üksinda.
Kuigi paikkondades, kus tiigri individuaalterritoorium on väike, võivad nad aeg-ajalt ka mitmekesi jahti pidada. Tegutsevad peamiselt videvikus ja öötundidel, päeval on nad väheaktiivsed.
Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne sekundiga . Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu.
Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli.
Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses.
Tihti armastab tiiger varitseda loomi nende joogikohtade juures, nt. jõgede, järvede.. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest õnnestub enamasti ainult üks.
Tiigritele on söögiks enamasti metssead, hirved ja metskitsed.
Vee-loomi, nt kalu püüavad tiigrid hõpsasti, sest nad on head ujujad ja neile meeldib vees supelda.
Tiigritel on nii palju jõudu, et nad jõuavad isegi suurte loomade, nt. pühli selgroo läbi hammustada ja mõnikord saagi ka mitme km'i kaugusele lohistada.
Sigimine ja jarglased
Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane .
Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab, uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele teatada .
Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi.
Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste lähedussegi.
Tiigrikutsikad kasvavad võrdlemisi kiiresti ja hakkavad umbes kuuvanuselt pesast väljas käima. Palju tiigrikutsikaid hukkub oma esimestel elukuudel. Kutsikad võivad langeda teiste kiskjate saagiks või surra nälga, kui ema ei leia küllaldaselt toitu. Ematiiger elab poegadega koos 2-3 aastat, selle ajaga saavad noored loomad iseseisvaks.
Arvestatakse, et ematiiger sünnitab kogu oma elu jooksul 10-20 kutsikat, kellest harva kasvavad üles enam kui pooled. Tiigri eluiga võib ulatuda 40-50 aastani, ent tavaliselt hukkuvad nad märksa varem.
Havimisohu pohjused
Paljud inimesed näevad tiigrit kui ilusat looma, keda on vaja kaitsta väljasuremise eest. Teised aga hoopis eelistavad surnud tiigrit elavale.
Tiigreid tapetakse erinevatel põhjustel, kuid igal juhul on surnud tiiger väärt suure summa raha.
Tiigri kehaosade müük hääbus kuskil 80-ndatel, aga kahjuks on see uuesti taaselustunud viimastel aastatel. Tiigri kehaosi kasutatakse hiina traditsioonilises meditsiinis, kuna usutakse tiigri kehaosades peituvat erilist jõudu. Kuigi tiiger on enamusel maadel võtud kaitse alla ei ole salaküttimisele suudetud piiri panna.
Kunagi üle kogu Aasia laiunud ääretud metsadest on palju maha raiutud, ning pidanud taanduma põllumajanduse arengu ees. Kuna metsased alad on vähenenud, väheneb ka saakloomade arv ja tiigrid ei leia küllaldaselt toitu ellujäämiseks. Selle tulemuseks on tiigri tungimine inimese elupaikadesse.
Tiigri kehaosadele on suur nõudlus rahvusvahelisel mustal turul. Paljud tapavad tiigreid selleks, et teenida elatist endale ja oma perele. Vahendajad maksavad salaküttidele umbes 60 dollarit surnud tiigri eest. See on suur raha vaeses Indias, aga väike protsent sellest, mis selline äri toob sisse lõppfaasis. Terve tiigri skelett maksab mustal turul rohkem kui 60 000 dollarit.
Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased metsamassiivid ja muud tiigrile elukõlblikud paigad . Tiigrid ühest areaalist eralduvad teistest, kuna nende vahele tekkivad inimasulad ja farmid . See tähendab, et ühe piirkonna tiigritel ei ole võimalik paarituda naabruses asuvate piirkondade tiigritega, puudub võimalus geneetiliseks vahetuseks.
Seega, peamised põhjused, miks tiigrit ähvardab väljasuremine on:
* salaküttimine
* saakloomade vähenemine
* sobivate elupaikade vähenemine
* populatsiooni fragmenteerumine
Siiski tänu mitmetele rahvusvahelistele programmidele ja organisatsioonidele, näiteks Save the Tiger Fund jpt., kes on teinud liigi edasipüsimise nimel palju jõupingutusi, on hetkel väljavaated liigi eluspüsimisele palju paremad kui need olid kümmekond aastat tagasi.
Kasutatud kirjandus
1. http://my.tele2.ee/tiigrid/
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Amuuri_tiiger
Rasmus- Richard Marjapuu , Haapsalu 2010

.RTF Laadi alla originaalfail 10 lk · .rtf · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BlackForce Õppematerjali autor

Gümnaasiumi referaat teemal Amuuri Tiiger.Pikkus 9 lehekülge, hinne saadud töö eest 5/5.

amuuri tiiger geograafia referaat loom loomad loodus.

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Amuuri_tiiger

Sarnased õppematerjalid

doc

Tiigrid

............................................9 2 SISSEJUHATUS Tiiger on maailma suurim kaslane. On erinevaid alamliike. Nad erinevad üksteisest suurus, värvus ja karvkatte poolest. 3 1.TIIGER Tiiger on kõige suurem kaslane ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on dzungli kõige kardetuim kiskja. Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus,

Loodusõpetus

doc

Tiiger

5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust . Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend

Bioloogia

doc

Tiigrid

Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013 Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On

Bioloogia

doc

Vihmamets

Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Looduslikud takistused on tihti ühtlasi populatsioonide leviku piirideks. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Tiiger Suurus Tiigrid, kes elavad põhjaregioonide külmas kliimas on suuremad kui soojas kliimavööndis elavad tiigrid. Näiteks täiskasvanud isane amuuri tiiger kaalub umbes 300 kg, aga bengali tiiger u. 100 kg. Suurem keha on võimeline tootma rohkem soojust, mis on vajalik külmas kliimas ellujäämiseks. Kuna ka teised imetajad (näiteks metssead, hirved) omavad külmemas kliimas suuremat keha, peavad põhjas elutsevad tiigrid olema suuremad, et püüda saakloomi. Jahipidamine Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda.

Keskkonnaökoloogia