Ungari (0)

• Üldandmed:
  

Nimi: Ungari Vabariik
Pealinn: Budapest
Asukoht Euroopas: Kesk-Euroopa
Keel: Ungari
Rahaühik: Forint
Pindala: 93,030 (maapinda: 92,340 km2, veekogud: 690 km2)
Rahvaarv: ~10 000 000
Maakondi: 19
Linnu: 169
Külasid: 2,904
( http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html )

• Sissejuhatus ja üldiseloomustus
  

Ungari on väga vana ja võimas riik, kus on säilinud vanad kirikud ja muud huvitavad hooned, mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi. Ungari kuurortlinn on Balatonfüred, mis asub Balatoni järve ääres. Ungari jagab piiri Austria (366km), Horvaatia (329km), Rumeenia (443km), Serbia ja Montenegro (151km), Slovakkia (677km), Sloveenia (102km) ja Ukrainaga (103km). Ungari riigipiir on kokku 2171km. Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked.
( http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html ; Eneke 4)

• Jõed, järved
  

Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba, Drava , Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km.
( http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html ; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok )

• Kliima, asukoht ja pinnamood .
  

Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja idapikkus 16 05' - 22 58'. Kaks kolmandikku Ungari maa-alast on alla 200m .
Kõrgus üle merepinna :
Alla 200m 84%
200-400 m 14%
Üle 400 m 2%
Kliima on suhteliselt ühtne, kuna pinnamood on enamasti tasane või laineline. Väikesed mäed esinevad Slovakkia piiri ääres. Talved on külmad, pilvised ja niisked ning suved soojad . Isoleeritud asendi tõttu on mägede vahel põuad sagedased.
Kliima on kontinentaalne Vahemere ja Atlandi ookeani mõjutustega. Keskmine õhutemperatuur on Jaanuaris -2C (28F), Juulis 23C (73F). Aasta keskmine sademete hulk on 635mm. Kõrgeim mäetipp Ungaris on Kekes, Matra mägedes, mis on 1014m merepinnast. Madalaim punkt on aga Tisza jõgi, mis on 78m merepinnast allpool.
( http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html ; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html ; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok )

• Inimesed
  

Rahvaarv Ungaris on täpsemalt 10,032,375 inimest (seisuga 2004 Juuli), kellest 0-14 aastat: 16% (M 826,032; N 782,687), 15-64 aastat: 69% (M 3,407,931; N 3,517,450), 65 aastat ja üle: 15% (M 545,488; N 952,787). Inimesi 1km2 peale on 110. Keskmine eluiga on meestel 68.07a, naistel 76.69a (väheneb!). Kahjuks on ka Ungaris loomulik iive negatiivne. Ungaris elab veel peale ungarlaste (89.9%) itaallased (4%), sakslased (2.6%), serblased (2%), slovakid (0.8%) ja rumeenlased (0.7%). Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina jt). Ungaris räägitakse oma rahvuskeelt, ungari keelt 98.2% ja muid keeli räägitakse 1.8%. Religioon Ungaris on Rooma Katoliku (67.5%), Kalvinism (20%), Luteri (5%) ning Ateistid ja muud (7.5%).
( http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html )

• Majandus ja industriaalühiskond
  

Majandus Ungaris on suhteliselt arenenud tasemel. Ungari on tööstus- ja põllumajandusmaa. Ungari on eristunud autobusside, jõelaevade, elektrimasinate, meditsiiniaparaatide ja ravimite tootmisele. Tööstusliku toodangu edenemise kiirus on 6.4%. Peamine tööstuskeskus on Budapest, muud tähtsad tööstuslinnad on Györ, Miskolc, Dunaùjvàros, Komló, Vàrpalota ja Leninvàros. Sideaparaate kasutatakse Ungaris, nagu ka mujal Euroopas, väga tihedalt. Nt. telefone kasutab 3 666 400 inimest, mobiiltelefone 6 862 800 inimest, kuid interneti kasutamine pole eriti laialt levinud, internetti kasutab ~1.6 miljonit inimest, mis teeb umbes 16% rahvastikust. Tuntumad ja levinumad tööstusharud on kaevandamine, metallurgia ja tekstiilitööstus. 2001a seisuga on Ungaris registreeritud 344 600 töötut, mis on üsnagi suur arv. Õnneks iga järgneva aastaga on töötute hulk vähenenud.
Põllumajandus:
Põllumajandusega tegeletakse Ungaris päris edukalt. Põllumajandus varustab riiki täielikult toiduainetega ja veerand väljaveost on põllumajandussaadused. Eriline tunnus Ungarile on ehk suured viinamarjaistandused, mis tagavad ka veinikeldrite hea edenemise. Viljasaak, mis kuulub eksportimisele teistesse riikidesse on nt nisu, mais, päevalilleseemned, kartulid ja suhkrupeedid. Viljeldakse ka köögivilja, eriti punapipart. Peetakse sigu , veiseid ja kodulinde. Loodusvarad, mida sealt leida võib on nt. boksiit, kivisüsi, pruunsüsi, viljakad mullad, põllumaa. Toodetakse ka maagaasi ja naftat.
(Eneke 4; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html ; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html )

• Loomastik ja taimestik
  

Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved , rebased, jänesed, oravad, metssead ,hundid, ilvesed ja koprad. Šaakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine . Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven.
Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris hajali puudega rohumaad, kus suurem osa puid on kadunud. Taimkate seal koosneb põhiliselt rohust. Mullad on üpris mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivamuldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Ungar i)

• Turism
  

Ungari on tegelikult vägagi turiste tõmbav maa. Igal aastal külastab Ungarit ligi 6,5 miljonit turisti. Kõige soodsam aega turistidele Ungarit külastada oleks suvi, kuna sel ajal on seal väga soe ning saab uudistada linnu ning kindlasti ka Balatoni järve ääres ära käia, mis on turistide lemmikpaik. Balatoni järve ääres on ka kuurortlinn Balatonfüred. Samuti pakub kindlasti inimestele huvi istandused, mis seal tehtud on. Üks laialtlevinumaid istandusi Ungaris on viinamarjaistandused. Tänu nendele istandustele valmistatakse seal palju veine, mis on kõrgelt hinnatud. Tavaliselt iga turist külastab Ungaris olles vähemalt ühe veinikeldri ära. Eestlastele võib Ungari ehk sellepärast huvi pakkuda, et Ungari, nagu ka Eesti rahvas, kuulub soome- ugri hõimude hulka.

• Kultuur
  

Ungari on kodumaa Franz Lisztile, Bèla Bàrtokile ja Zoltàn Kodàlyle, kelle muusika on inspireeritud oma mitmekülgsest rahvuslikust folkmuusikast. Ungari on väga musikaalne maa; Ungari viiuldajad ja pianistid on üle maailma tuntud. Ungaris on üle 5000 raamatukogu ja rohkem kui 100 muuseumi.
( http://europa.eu.int/comm/enlargement/hungary/ )

• Keel
  

Ungari keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mida kõneleb üle 14 miljoni inimese. Ungari keele esimesi ülestähendusi 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne” on vanim ungari ja ühtlasi ka soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab ka peale soome-ugrilise kihi laene kunagiste Türgi suguhõimude bulgaaride keelest, slaavi keeltest, türgi keeltest jm.
Lisad:
http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html
http://europa.eu.int/comm/enlargement/hungary/
http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok
http://www.fsz.bme.hu/hungary/homepage.html
http://www.fsz.bme.hu/hungary/intro.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ungar i
tõlkimiseks: http://www.tomahook.net/index.php
Eneke 4
7