Kreeka asukoht ja ülevaade (4)

RÕNGU KESKKOOL
KREEKA
Referaat
Koostaja : Kati Kõiv
8.a klass
Juhendaja : Mare Tina
Rõngu 2009
Sisukord

• Asukoht ja ülevaade
  
• Taimed
  
• Loomad
  
• Vahemereline kliima
  
• Saidid
  

Asukoht ja ülevaade
Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Näiteks tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud . Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi. Ning siis on suvi. Suvi Kreekas on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi.
Õnneks on taimed ja loomad kohastunud selliste tingimustega. Enamusel taimedel on väikesed, rasked lehed, mis hoiavad niiskust.
Loomad on põhiliselt rohumaa ja kõrbe tüüpi, kohastunud kuumale ja väga kuivale kliimale. Mõned näited: koiotid, muulad , hirved, alligaatorid, sisalikud, sarviline konn, mesilased ja lepatriinud.
Kreeka moodustub kahest osast: Vahemerelisest ja heitlehelisest metsast ja kliimast.
Taimed
Harilik salvei põõsas
Salveipõõsas kasvab kuivas kohas kus teised taimed eriti ei kasva, kuid seegi taim eelistab hästi kuivatatud pinnast varjatud aladel. Salvei põõsas on aastaringne taim sirgete, tugevate tüvedega. Salvei põõsas on hävimisohus taime liik , sest see ei kasva enam kohtades, kus ta kunagi kasvas. See on sellepärast, et inimesed on istutanud taimi, mis suudavad pärast tulekahju tagasi kasvada.
Oliivipuu
Oliivi puu mängis suurt rolli tsiviliseerides Vahemerelise kliimaga maad. Ateena linn sai oma nimetuse jumalanna Athena järgi, kes tõi oliivipuu linna. Suutes ellu jääda kuumas ja kuivas kliimas, on oliivipuul väikesed lehed kaitsva kattega ja karvased alumised pooled, mis aeglustavad aurumist. Oliivipuu kaldub kasvama tihkete, peenikeste okstega . Et toota rohkem vilju , on puud kõvasti kärbitud. Oliivid saavad küpseks läbi sügise kuni talveni. Kuna õli sisaldus väheneb, muudavad oliivid värvi rohelisest lillakani kuni päris mustani. Rohelised oliivid koristatakse saagina esimesena.
Sammal vaip
Samblikud on lihtsad, ilma juurteta igihaljad taimed. Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja-Ameerika idapoolses osas ja Euroopas.
Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast.
Loomad
Euroopa punane orav
Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades.
Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk, kaasaarvatud saba. Neil on punakaspruun , punane ning pruunikas karvastik. Enamusel on valge karv rinnal. Täiskasvanud oravad kaaluvad umbes 350 grammi. Neil on talviti suuremad kõrvatutid, mis suvel ära kaovad. Oravad suudavad ellu jääda tänu kiirele ronimisele. Et aru saada, millal orav on vihane, vehib ta oma sabaga edasi-tagasi just nagu lipuga.
Paks unihiir
On olemas 21 erinevat sorti unihiiri. Paks unihiir on suurim Euroopas. Neid võib leida ka Aasiast, Aafrikast, Jaapanist ja Euroopast. Need närilised näevad välja lühikesed, nagu paksud oravad kohevate sabadega. Aasia ja Euroopa paksud unihiired on suurimad unihiirte perekonnast.
Paks unihiir tunneb end koduselt Euroopa heitlehelistes- ja segametsades. Selles elukeskkonnas leiab ta toitu ning kaitset. Nad suudavad kohanduda ja jõudsalt kasvada mitmetes erinevates metsa tüüpides, kuid mitte igihaljas metsas. Unihiired leiavad peavarju õõnes puudes, kaljulõhedes ja isegi rähni aukudes.
Unihiirt on sageli valesti nimetatud halliks oravaks. Selle paks karv on pehme ja lühike, hõbedaselt halli värviga ülemine osa ning kreemikas valge alaosas. Unihiirel on väikesed, ümarad silmad, ümbritsetud tumedate ringidega. Unihiir võib kaaluda 2.5 -6oz. Neil on suured, ümarad kõrvad ja lühikesed jalad. Unihiire koon võib ulatuda 2.5 tollini, mis on harjaseline.
Vahemereline kliima
Vahemerelisel tammevõsal on väga huvitav kliima. Sellel on 4 aastaaega. Kevad, suvi, sügis ja talv. Tammevõsa on oluliselt kuiv ja kuum suvel. Niiske udu merelt on ainuke niiskuse allikas suvel. Talved on karged ja niisked, troopilised tormid toovad vihma. Kevad ja sügis on tavaliselt segatud suve ja talvega, mõõdukalt vihma ja kuumust.
Taimestik on enamjaolt moodustunud põõsastest. Need sisaldavad igihaljaid ja heitlehelisi põõsastikke. Lehed ja oksad on tavaliselt „karvased“, et püüda kinni niiskust ja et eraldada seda kuival ning kuumal suvel.
Ka loomastik on huvitav. Mõned loomad on kohastunud elama väga väikese veekogusega. Sellised loomad on tavaliselt väikesed..
Väga väikesed sademed on Vahemerelises kliimas. Keskmine iga-aastane sademete hulk on 10-20 tollivihma vormis. Keskmine sademetehulk talvel on 6.8 tolli, kevadel 2.2 tolli, suvel 2 tolli ja sügisel 4.2 tolli.
Keskmine temperatuur on aastas 59*F. Kõige kõrgem temp. võib ulatuda 91*F ja kõige madalam 37*F. Keskmine temp. talvel on 46*F, kevadel56*F,suvel 71*F ja sügisel 65*F. Suved on kuivad ja kuumad ning talved karged ja niisked.
Vahemereline kliima jääb 40-50 kraadi põhjalaiust. Köppeni kliima- liigituse tähe kood heitlehelisele kliimale on Csa. Cs tähendab leebet, niisket kliimat kuival hooajal suvel vastavalt poolkerale. a tähendab, et suved on kuumad ja kõige kuumem temp. on üle 72*F.
Vahemereline kliima diagramm
Saidid
http://www.blueplanetbiomes.org/world_biomes.ht m
http://www.wunderground.com/global/