Ürgaja kunst (1)

 
 
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg .
Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele - savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid.
Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust . Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lascaux ' koobas
Maaling Lascaux koopas
Altamira koopamaalingud
 
Koopamaal
 
 
Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja “kunstikoolide” õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast ; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata . Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.
Koopajooniste ja –maalide kõrval valmistati neil aegadel ka mitmesuguseid luust ja kivist kujusid . Nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis tohutult kannatlikkust. Ka kujude loomisel oli oma osa kindlasti usundlikel kaalutlustel .
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hobusekujuke Vogelherdi koopast
Nn. Willendorfi Venus
Hiigelkujud Lihavõttesaarel
 
Skulptuur
 
Kiviajale järgnes pronksiaeg ( ajastu on saanud nimetuse tollal laialdaselt toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja – umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele – need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Menhir
Stonehenge kaasajal
Stonehenge'i rekonstruktsioon
 
Megaliidid
 
 
Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne `i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid – algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid. Eriti tuntud on ühe sellise Inglismaal asunud pühapaiga jäänused, mida nimetatakse Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje. Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks ( mega +lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi). Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud. Siin on tegu juba sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega. See on aga juba arhitektuur .
 
 
 
Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus " Kunst ", 1984.
 
Ürgaja koopamaal.
Tähniline hobune. Pech- Merle 'i koobas.25 000-20 000 e.m.a.
Sõnnide koobas Lascaux's. 15 000-13 500 e.m.a.
Kaks piisonit. Lascaux' koopad . Sõnnide koobas Lascaux's. 15 000-13 500 e.m.a.
nn. Hiina hobune. Lascaux, 15 000-13 500 e.m.a.
Maalitud lagi Altamira koobastes. 13 500-11 000 e.m.a.
Piison . Altamira koopad. 13 500-11 000 e.m.a.
Põder joomas. Les Combarelles, 12 000-10 500 e.m.a.
Vibukütid ja hirved . Los Caballos, Hispaania. 10 000-9000 e.m.a.
 
Ürgaegne skulptuur.
Naise pea Kesk-Siberist. Vanem kiviaeg.
nn Vogelherdi hobune. Vanem kiviaeg, ca. 31 000 e.m.a.
nn. Willendorfi Venus. Vanem kiviaeg, 30 000-18 000 e.m.a..
Naise pea Brassempouy'st Prantsusmaal. 22 000-20 000 e.m.a.
Hüppav hobune. Noorem kiviaeg.
 
Megaliidid.
Menhir Bretagne'i poolsaarel Prantsusmaal.
Menhiride allee . Carnac'is, Bretagne'is.
Dolmen Carnac'is. Sisevaade.
Stonehenge'i kromlehh. u. 3000 e.m.a.
Stonehenge'i kromlehh. u. 3000 e.m.a. Rekonstruktsioon.
Stonehenge'i kromlehh linnulennult . u. 3000 e.m.a.
Hiigelkujud Lihavõttesaarel Vaikses Ookeanis. 10.- 16. saj. m.a.j.
Hiigelkujud Lihavõttesaarel Vaikses Ookeanis. 10.- 16. saj. m.a.j.
Umbes nii kuju püstitamine käia võis