Also, the author has done some interdisciplinary study and visited Finish construction companies on several occasions, as they are advanced users of LC and BIM. In the following section, the findings are shortly described. 5.3.1 Crusell Bridge case study The Crusell Bridge is a cable stayed bridge, commissioned by the City of Helsinki's public works department, connecting the western edge of Jätkasaari with Ruoholahti. Jätkasaari, a part of the former West Harbour, near the city centre of Helsinki, is being transformed into a new maritime urban district. Cargo operations have been moved to another part of the city to make room for development of some 9,000 new dwellings, giving rise to the need for a new road bridge. Figure 5.2 shows a rendering of the cable-stayed bridge in its setting in Helsinki harbour. 69 Figure 5
kümnekonna aasta jooksul. AJALOOST 1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka. Kuni 1918.a. alguseni osales mitmetel sõjalistel operatsioonidel Väinamerest kuni Peterburini. 29.03.1918.a. võtsid soomlased laeva üle venelastelt Helsingi lähistel kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid
AJALOOST 1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka. Kuni 1918.a. alguseni osales mitmetel sõjalistel operatsioonidel Väinamerest kuni Peterburini. 29.03.1918.a. võtsid soomlased laeva üle venelastelt Helsingi lähistel kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll. Oli eelmise iseseisvusperioodi auväärseim laev Eestis. 1941.a. võeti Balti Laevastiku koosseisu, sooritas sõjatingimustes mitmeid retki Soome lahel, 25.11. kõrvaldati eestlastest meeskond. 1941-1942 sai viis otsetabamust suurtükkidest ning 1941 ja 1945 plahvatasid neljal korral põhja all ja parda kõrval meremiinid
tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome kuulutati suurvürstiriigiks ja Aleksander I selle valitsejaks. Autonoomse suurvürstiriigi pealinn oli algselt Turu, rahana hakkas kehtima vene hõberubla. Tsaari Venemaa ametlik sõda Rootsiga lõppes 17.septembril 1809.aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki. Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal. Samm-sammult arenev majanduselu Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet. Piir keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd. Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud
21 Sisupunkti koostamisel kasutatud allikmaterjal: 1. EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine 1. osa: Üldeeskirjad 2. Kask, R, Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn. „Valgus“ 1987 3. Masing, V. (koostaja). Ökoloogialeksikon. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992 4. Viheralueiden kasvualustat. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Helsinki 2004 5. www.klab.ee 22 2. KASVUPINNASTE KEEMILISED OMADUSED Kasvupinnaste keemiliste omaduste all peetakse silmas konkreetse pinnase toitainetesisaldust ja toitainete omavahelist bilanssi, pinnase reaktsiooni jms. Üheks kasvupinnase karakteristikuks on ka vees lahustuvate soolade sisaldus, mida määratakse kaudselt, võttes aluseks mullalahuse kui elektrolüüdi elektrijuhtivuse
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
com/social-learning-theory- bandura.html. 27.11.2009. 6) Vello Hein. Õppematerjal. 7) Piaget. http://www.learningandteaching.info/learning/piaget.htm#Stages. 27.11.2009. 8) McNamee, M.J 1998. Ethics and sport. London: E&FN Spon. 9) Liisa Myyry.Components of Morality..A Professional Ethics Perspective on Moral Motivation, Moral Sensitivity, Moral Reasoning and Related Constructs Among University Students. Department of Social Psychology, University of Helsinki 10) Ülevaade psühholoogiast. http://www.ema.edu.ee/oppematerjalid/psyhholoogia/YAX201_ylevaade.pdf. 28.11.2009 15 16
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
eestikeelset mõistet) ja pöördumise e vaatamise aeg, mis reeglina esitatakse kuupäeva täpsusega. Elektroonsete raamatute, andmebaaside ja arvutitarkvara allikakirjetes tuleb esitada järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta. Pealkiri: Alapealkiri (allikatüüp). Trükikordus (uuendamise aeg). Ilmumiskoht: Väljaandja. Kust leitav e URL (pöördumise aeg). Näide Hintikka, K. 1994. Tieto neljäs tuotannontekijä (online). Helsinki: Painatuskeskus. http://www.uiah.fi/~const/t4.html (06.07.1996) 11 Elektroonsete perioodiliste väljaannete artiklite allikakirjetes peaks olema järgmised andmed: Artikli autor(id). Ilmumis- või uuendusaasta. Artikli pealkiri: Alapealkiri. Ajakirja, ajalehe vm nimetus (allikatüüp), ajakirja aastakäik (number) või ajalehe ilmumiskuupäev, artikli alguse ja lõpu lehekülje number
Kasutatud kirjandus 1. Berry, S. R. (2007). 50 Ways to Make Your House & Garden Greener. London: Kyle Cathie Ltd. 2. Delingpole, J. (2011). Watermelons. The Green Movement's True Colors. New York: Publius Books. 3. Kaplinski, J. (2015). Eesti tulevik muutuvas maailmas. Riigikogu toimetised. Ühiskondlik- poliitiline ajakiri., 32. 4. Osho. (2004). Pharmacy for the Soul. Pilgrim. 5. Paloheimo, E. (1996). Syntymättömien sukupolvien Eurooppa. Helsinki: Porvoon Kirjasto. 6. Petrone, E. (2007). Roheliseks kasvamine. Tartu: Petrone Print. 7. Ponting, C. (1991). A Green History of the World. The Environment and the Collapse of Great Civilizations. New York: St. Martin's press. 8. Turovski, A. (2012). Loomadest, Armastusega. Tallinn: Varrak. 9. Walsch, N. D. (1995). Conversations with God, Book 1: An Uncommon Dialogue. New York: New York Times. 10. Yarrow, Y. (2008). How to Reduce Your Carbon Footprint
Konverentsikeskus ja ärikeskus, mis pakub võimalusi mitmesuguste kontoritehnika kasutamiseks asuvad teisel korrusel. Radisson BLU hotellis on modernsed, paindlikud ja kaasaegse konverentsitehnikaga varustatud nõupidamis- ja konverentsisaalid, mis paiknevad 2. ja 24. korrusel. Teise korruse konverentsiruumide nimed: Hansa, Turku, Klaipeda, Rotterdam, Kiel, St. Peterspurg, Lübeck, Bremerhaven, Cuxhaven ja Hamburg. 24. korruse konverentsiruumide nimed: Tallinn, Riga, Copenhagen, Stockholm, Helsinki. Konverentsiruumid 24. korrusel on suurepärase vaatega Tallinnale, mis teeb neist suurepärased kohad just vastuvõttude, pressikonverentside ja presentatsioonide jaoks. Enamus 14. konverenstiruumist on akendega, andes piisavalt päevavalgust. Igas ruumis on valgus sätitav, et oleks parem vaadata slaide. Erinevad kohvipausid kuuluvad seminaride, koolituse ja teiste ürituste juurde. Mõttevärskenduseks on valikutes nii
Konverentsikeskus ja ärikeskus, mis pakub võimalusi mitmesuguste kontoritehnika kasutamiseks asuvad teisel korrusel. Radisson BLU hotellis on modernsed, paindlikud ja kaasaegse konverentsitehnikaga varustatud nõupidamis- ja konverentsisaalid, mis paiknevad 2. ja 24. korrusel. Teise korruse konverentsiruumide nimed: Hansa, Turku, Klaipeda, Rotterdam, Kiel, St. Peterspurg, Lübeck, Bremerhaven, Cuxhaven ja Hamburg. 24. korruse konverentsiruumide nimed: Tallinn, Riga, Copenhagen, Stockholm, Helsinki. Konverentsiruumid 24. korrusel on suurepärase vaatega Tallinnale, mis teeb neist suurepärased kohad just vastuvõttude, pressikonverentside ja presentatsioonide jaoks. Enamus 14. konverenstiruumist on akendega, andes piisavalt päevavalgust. Igas ruumis on valgus sätitav, et oleks parem vaadata slaide. Erinevad kohvipausid kuuluvad seminaride, koolituse ja teiste ürituste juurde.
kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad
· Seati sisse kaubavahetus Ida ja Lääne vahel · Arendati teadustegevust ja keskkonnakaitset. · Oluline "vaherahu" külmas sõjas, mida mõlemad pooled tõlgendasid enda võiduna. · Pani aluse nn. Ida-Lääne dialoogile · NSVLil oluline poliitilise status quo tunnustamine, Läänele inimõiguste järgimise kui rahvusvahelise poliitika uue moraalse aluse rakendamine. · Idablokis tugevnes nn. dissidentide liikumine · Kohe pärast Helsinki tippkohtumist hakkasid suurriikide suhted halvenema.1970. aastate lõpul hakkas esmalt NSVL, seejärel ka USA paigutama Euroopasse nn. keskmaarakette. Majanduspoliitilised suundumused 1970. aastate teisel poolel · Teise Maailmasõda lõpust kuni 1970. aastate alguseni leidis Euroopas aset enneolematu majanduskasv. · See võimaldas peaaegu igal pool arendada nn. sotsiaalset turumajandust, üles ehitada "heaoluriiki"
It was included in the UNESCO World Heritage List in 1997. The rest of the capital could be called the New Town, dating mainly from the 19th and 20th centuries. Tallinn is a mixture of the modern and the medieval where tradition goes hand in hand with the most recent trends. Its cross-cultural history has given the city a special charm. It has about 30 museums, 25 galleries and 15 exhibition halls. Among its many twin towns and partners are Helsinki in Finland, Schwerin and Kiel in Germany, Stockholm and Malmö in Sweden, Gent in Belgium, Venice in Italy and Odessa in the Ukraine. 2. Toompea For centuries Toompea was always inhabited by the ruling classes. In the Middle ages, it was the place where the bishops and the nobility resided. Here the landed gentry built their beautiful town houses. Most of the remaining buildings were erected after the big fire on Toompea in 1684.
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
on the islands. Estonia's GDP (gross domestic product) grew rapidly during the second half of the 1990s and the country now has a solid level of formal education. At the same time, the average life expectancy is among the lowest in the European Union. The most important problems for Estonia today are unemployment, poverty and social exclusion. 13.Biggest cities The capital of Estonia is Tallinn. The closest major city to Tallinn is the Finnish capital Helsinki, located at a distance of 85 km on the opposite shore of the Gulf of Finland. Riga is only one day's drive away (307 km). It's also a relatively short trip to St Petersburg (395 km) and Stockholm (405 km). Approximately a third of the Estonian nation live in Tallinn and about 67% of the population reside in cities in general. Tallinn, which at one time or another has fallen under Danish, German, Swedish or Czarist Russian rule, has retained more remnants of its past
The country borders Poland to the northeast, Germany to the west and northwest, Austria to the south and Slovakia to the east. The Czech Republic has been a member of NATO since 1999 and of the European Union since 2004. The Czech Republic is also a member of the Organization for Security and Cooperation in Europe (OSCE). As an OSCE participating State, the Czech Republic's international commitments are subject to monitoring under the mandate of the U.S. Helsinki Commission. From 1 January 2009 to 1 July 2009, the Czech Republic held the Presidency of the Council of the European Union. The Czech Republic is a pluralist multi-party parliamentary representative democracy. President Václav Klaus is the current head of state. The Prime Minister is the head of government (currently Jan Fischer). The Parliament has two chambers: the Chamber of Deputies and the Senate. It is also a member of the Organisation for Economic Co-operation
..............................................................28 Meresõidu ajal tehtud tööd.............................................................................................28 Meresõidupraktika ajal toimunud eriolukorrad..............................................................29 Sissejuhatus M/S Star on Eesti parvlaev, mis kuulub laevandusettevõtte Tallink Group`ile. Star oli ehitatud 2007. aastal Aker Finnyardsi Helsingi laevatehases. Praegu sõidab laev Tallinn – Helsinki liinil, samal liinil mil sõidab M/S Superstar. "Star" telliti 1. augustil 2005 Helsingis asuvast Aker Finnyardsi laevatehasest. Laevale pandi kiil 30. mail 2006. Laev lasti vette 23. novembril 2006 ja ristiti veel samal päeval. "Star" anti tellijale üle 10. märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007. 1
Moskva huvitas Tallinna moemaja vaid ainult ühest aspektist- seal võis näha rahvusvahelisi näitusi ja toimusid rahvusvahelised moedemonstratsioonid. Moemajas ringlesid ka Moskva saadetud instruktsioonid ja moeprognoosid,kuid nende vastu väga suurt huvi ei tuntud. Tallinna moemaja hea maitse oli pigem Moskvas väga hinnatud. Soome mood Põhiline mõju oli televisioon, mille põhjal tehti Silueti kompiltsioonid. Lenita Airistolt võeti jäljendust tänavamoe jaoks. Lenita on Helsinki ajakirjanik ja ettevõtja, kes käis kohal Tallinna moemajas et pildistada ja leida ideoloogiliselt õigeid rõivastuid, mis oleks vaba kapitalistlikust kommertspainest ja elitaarstusest. Lääne-ja Ida-Euroopa moetööstus Ida-Euroopa põhimõte oli teha koostööd suurte rõivatööstuse ettevõtetega. Seega ka Nõukogude Liidu moemajad olid sunnitud valmistama igal aastal suure hulga mudeleid suurtootmise tarbeks,mille viljad kujutasid polettidele jõudes nii kangavalikuid, kui ka
professional German City Theatre. The famous German writer August von Kotzebue (1761-1819), the life and soul of the theatre, lived in Tallinn for several long periods. (Otto von Kotzebue, the son of August von Kotzebue, accompanied explorer Adam Johann von Krusenstern on his Journey around the World of 18031806.) Estonian was heard from a theatre stage for the first time. Early in the 19th century city architect Carl Ludwig Engel (helped rebuild Helsinki and also built the palace at 8 Kohtu Street on Toompea) designed a sumptuous hall for the theatre, but it was destroyed in a fire. Another fire devastated the theatre in 1902, after which it moved out from Old Town. The premises came into the possession of the Puppet Theatre in 1955. In 1991, the whole building was given to the theatre. Renovation works took place in 2001-03. 5 17 Lai Street Lai 17, so-called Menshikov House was completed about 1685 in the Dutch Baroque style
Kasutatud kirjandus Karikosk.O ,,Treeningumeetodite areng,, ,,Kehakultuur,, nr. 9, 1968 ,,Mida, milla, kuidas?,, ,,Kehakultuur,, nr. 4 ja 5, 1965 Karikosk.O ,,Keskmaajooksjate treening kasvueas,, ,,Kehakultuur,, nr. 18 ja 19, 1965 Viru.ANoorte organismi areng ja õppetöö noortega. Pihkala.L Kergejõustikutreenerite teadmik 1960: Soome mehed jooksukrossil Helsinki 1949 Karikost.O ,,Noorte kesk-ja pikamaajooksu treeningumeetodika,, ,,Kehakultuur,, nr. 15, 1976 Karikosk.O ,,Noorjooksjate treeninguprobleeme,, ,,Kehakultuur,, nr. 8, 1970 ,,Kehakultuur,, nr. 9. 1970 ,,Noorte keskmaajooksjate treeningumeetodid ja hilisemate võistlustulemuste sõltuvus nende treeningumeetodite kasutamisest,, Dissertatsioon 1966. Karikosk.O ,,Noorjooksjate treeningust,,
Tema perekond kutsus teda nimega Janne, kuid oma õpinguaastatel hakkas ta kasutama oma nime prantsuspärast vormi. Soomes teati teda ka Jean Sibeliusena. Perekond saatis ta Soome keelt räägitavasse kooli, ta käis Häämelinna lütseumis 1876- 1885. aastatel. Peale kooli lõpetamist läks Sibelius õppima õigust Aleksandri Keiserlikku Ülikooli Helsinkis. Teda huvitas muusika rohkem kui juura ja seega ta üsna pea jättis oma õpingud pooleli. 1885-1889 õppis ta muusikat Helsinki Muusikakoolis, mis on nüüdseks ümber nimetatud Sibeliuse Akadeemiaks. 1889-1890 jätkas ta oma õpinguid Berliinis ja Viinis 1890-1891. Ta on seadnud 7 sümfooniat. Nagu Beethovengi, Sibelius kasutas igat sümfooniat selleks, et arendada üksikut muusikalist ideed ja sealt edasi arendada oma isikliku kompositsiooni. Neid teoseid esitatakse siiani. Sibeliuse kõige enam tuntud sümfooniline poeem on ,,Finlandia" ja valss ,,Valse Triste" näidendist ,,Kuolema"
The second wave has recognized the internet bank as the complement to the branches that are still needed to develop the customer relationship. 5.5. References and readings Cavell, David J. (2008). Retail financial services The main delivery channels reviewed. London: VRL Publishing. Gylfason, T., Holmström, B., Korkman, S., Söderström, H. T., and Vihriälä, V. (2010). Nordics in Global Crisis: Vulnerability and resilience. Helsinki: ETLA and Taloustieto Oy. Howells, P., and Bain, K. 2008. The Economics of Money, Banking and Finance: A European Text, 4th ed. Prentice Hall, Financial Times, Harlow, England. Molyneux, P., Altunbas, Y., and Gardener, E. (1996). Efficiency in European Banking. Chichester: John Wiley & Sons. Pozsar, Z. and M. Singh. (2011). The Nonbank-Bank Nexus and the Shadow Banking System. IMF Working Paper, No. 28
Reformatsioon (kat=>luterl.) Soome piir oli sel ajal põhja jäämereni väljas. Pikemalt: 1521. aasta alguses puhkes Rootsis rahvaülestõus Taani kuninga Christian II vastu, mille juhiks tõusus Gustav Vasa. 1523 valiti Gustav I Vasa Rootsi kuningaks. Rootsi-Soome suhted Venemaaga pingestusid jälle 16. sajandi keskpaiku, kui venelased hakkasid enda omaks pidama samu alasid, mis soomlasedki. Saamas osa ja kasu Läänemere muutunud olukorrast, pani Gustav Vasa 1550. aastal alusel Helsinki linnale. Selle edenemise eest hoolitseti niivõrd, et kohalikke võime lausa kohustati uut linna rahvastama. Metsasoomlased- rändasid ja põletasid metsi. Metsasoomlased on ainult need, kes jõudsid Rootsi Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä.Rahu lõpetas 1590. aastal alanud VeneRootsi sõja, mis oli edukas Venemaale. Vastavalt rahulepingule loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega. Määrati
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
integratsiooni soosis ka asjaolu, et Saksamaalt saabunud hoolekandjad ja hernhuutlastest baltisaksa aadlikud vaatasid vähemalt palvemajades rahvuslikest ja seisusevahedest mööda ning väärtustasid hingehoidliku töö kaudu inimlikku lähedust. Niisugust vaimulikul osadusel 18 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 31. 19 Samas, 33. 20 Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu 2014, 122. 21 Voldemar Ilja. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal. Helsinki 1995, 41. 22 P. Neustupny, Hernhuutliku vennastekoguduse, 2. baseeruvat seisuste võrdsustamist oli vennastekogudustes kultiveeritud juba alates Zinzendorfi aegadest.23 Tänu eelpool mainitule õnnestus hernhuutlastel kirik ja jumalasõna rahvale lähemale tuua, kui muidu oli keeruline talupoegi jumalateenistustele meelitada, siis hernhuutlaste jutlustel ja palvetundides olid väga populaarsed ja rahvas osales neis meelsasti. Näiteks
html Hirsjärvi, S. & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Hirsijärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissä. Helsinki: International Methelp KY. Niglas, K. (2004). The Combined Use of Qualitative and Quantative Methods Educational Research. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Publication-Manual of The American Psychological Association (6th ed.). (2010). Washington, DC: American Psychological Association. Roomets, S. (2000). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. TLÜ doktoriõpingute ja doktoritööde kaitsmise eeskiri (vastu võetud Tallinna Ülikooli senati 6. aprilli 2009 määrusega nr 2).
401 403 412 453 400 354 mata küttepuud, tm K asutatud kirjandus 1. Wood Fuels Basic Information Pack. 2000. Jyväskylä. 191 lk. 2. European Biomass Statistics 2009. 2010, AEBIOM. 3. J. Lepa jt. Alternatiiv- ja väikeenergeetika. 1997, Tartu. 67 lk. 4. Developing technology for large-scale production of forest chips. Wood Energy Techno- logy Programme 1999 2003. In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki. 5. Grothantering. SCA SKOG, 1990. 6. ,,Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine". 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006
ettevõtmiseks. Sellised meeskonnad nagu MCC, Soome meeskond, Lords Taverners, Sir Tim Rice ja tema meeskond Heartaches tulid kõik Eestisse kriketi sotsiaalse aspekti pärast ning lootuses siit uusi sõpru leida. Mida rohkem Eesti meeskond tugevamate vastaste vastu mängis, seda enam me arenesime. Eesti meeskond võis nüüd võõrustada külalismeeskondi oma väljakul ning ise mujale Euroopasse mängima minna.(3) Eesti esimene võõrsil mäng toimus 2003 aastal Soomes, Helsinki 6's turniiril võõrustajate meeskonna vastu. Kuigi meeskond sai kogenud soomlaste järel teise koha oli see meie meeskonnale väga oluline tulemus kuna me suutsime terve turniiri jooksul alistada mitmeid Taani ja Soome meeskondi. See kaotus finaalis aitas meeskonda tugevdada ning Eesti kriketile tugevama põhja luua.(3) Kokkuvõte Kriketit mängitakse juba sajandeid pärit on see Inglismaalt ning kõige populaarsem on see Rahvaste Ühenduses, kuhu kuulub 2009. aasta seisuga 54 riiki
templitaoline hoone Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia. Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel. Tema tehtud on näiteks Senatihoone, Suurkirik ja selle esine väljak, ka Helsingi Ülikooli peahoone ja raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede ülemjuhatuse Peastaabi kaarhoone, kus ta kasutab kolosaalorderit, aga algab esimeselt korruselt.. Värava kohal ratsanike skulptuurid. Vene Muuseumi hoone asub südalinnast eemal pargis, ning seda kutsutakse ka Mihhaili lossiks. Andrejan Zahharov -
3. koefitsent 0,9 Tükihind 9,5 h
k_1*baas
k_2*baas
shind, kui kogus <=100
95baashind, kui 100
preservation of current and future collections of the museum. The spaces and equipment allow the restoration and preservation of the museum's collections - paintings, graphical works and sculptures, as well as of polychrome wood and frames - on a high technical level, and also serve customers from outside of the museum. Experience acquired from Ateneum Art Museum and the Museum of Contemporary Art, Kiasma, in Helsinki has been used during the planning stages of the department. Work spaces and workshops This category covers the loading- and delivery facilities, special storage facilities, workshops, photography laboratories and other work spaces. Offices Offices provide the employees of the museum with a contemporary work- and leisure environment. In addition to other departments, also the finance-, development-, publishing- and communication departments of the Art Museum of Estonia are situated here.
ühendas. Referaadi tegemiseks läks mul kokku seitse päeva. Arvan, et lõppkokkuvõtteks sai see päris asjalik ja inforohke. Nüüdseks on see mul ka klassi ees ette kantud ja see polnudki nii hull kui ma kartsin. Referaadi tegemisel aitasid mind vaid raamatud, internet mulle olulist abi ei pakkunud, peale piltide. 8. Kasutatud kirjandus 1) Gaddis, John Lewis. Külm sõda. Londn, 2006 2) Jakobson, Max. XX sajandi lõpparve. Helsinki, 2003 3) Wiest, Andrew. Vietnami sõda 1956-1975. Oxford, 2002. · Pildiallikad: https://www.google.ee/search?q=2+vietnams&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&aq=f&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&authuser=0&ei=m5ZQUbLoM4TWPI-- gOgJ&biw=1280&bih=632&sei=npZQUebRF8bXPKD6gPAH#um=1&hl=et&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&authuser =0&tbm=isch&sa=1&q=2+vietnams+map&oq=2+vietnams+map&gs_l=img.3...2554.2886.0.3098.4.4.0.0.0.0.105.382. 2j2.4.0...0.0...1c.1.7.img.WW50OIIAtU4&bav=on
vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Muinasjutuväljaanded Loomamuinasjutud Kommenteeritud antoloogiad o Kippar, Pille (koost.) 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: Varrak o 1999.a. ilmunud ka sama väljaande e-versioon Saksakeelne tüübikataloog o Kippad, Pille 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. FFC nr. 237. Helsinki. Rumala vanapagana muinasjutud Kipparr, Pille (koost). 1997. Antsu troupill. Isikukogemuse jutud Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt (ingl personal experioence narrative) Termini võttis kasutusele Sandra K. D. Stahl Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm
Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P. Chiewitz, Soome esimese vabaõhurestorani Pinella projekteerija Funktsionalismi tulek Soome arhitektuuri 1920.-30ndatel. Selim A. Lindquist ärihooned, betoonarhitektuur Eliel Saarinen Helsinki raudteejaam Erik Bryggman (1891-1958) Hilding Ekelund (1893-1984) Alvar Aalto (1898-1976) Aalto ideed: Välismaastik peab sisse pääsema, hästi palju valgust peab tubades olema. Paimio kopsusanatoorium 1929-1932 oli tema esimene ehitis. Kauplused 23. finnish Design Kaj Franck kõige rohkem mõjutanud Soome esemekunsti. Soome toodetuim ja müüduim toode on Aalto vaas. Marimekko on üks maailma kuulsamaid brände. Võab kasutusele värvid. Artekil on ainsana võimalus müüa Aalto
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P. Chiewitz, Soome esimese vabaõhurestorani Pinella projekteerija Funktsionalismi tulek Soome arhitektuuri 1920.-30ndatel. Selim A. Lindquist ärihooned, betoonarhitektuur Eliel Saarinen Helsinki raudteejaam Erik Bryggman (1891-1958) Hilding Ekelund (1893-1984) Alvar Aalto (1898-1976) Aalto ideed: Välismaastik peab sisse pääsema, hästi palju valgust peab tubades olema. Paimio kopsusanatoorium 1929-1932 oli tema esimene ehitis. Kauplused 23. finnish Design Kaj Franck kõige rohkem mõjutanud Soome esemekunsti. Soome toodetuim ja müüduim toode on Aalto vaas. Marimekko on üks maailma kuulsamaid brände. Võab kasutusele värvid. Artekil on ainsana võimalus müüa Aalto
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam? Mis viis pingelõdvenduse lõpetamiseni? Pingelõdvendus Külm sõda (pidevad kriisid, sõjalised konfliktid, võidurelvastumine jne) vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
aasia on tulnud areenile 1954 india ja hiina reguleerivad oma suhted, võetakse vastu rahuliku kooseksisteerimise printsiip pancha sila 1956 sõjalaevaga sõitsid seltsimehed inglismaale londonisse, mida suurem laev seda uhkem. pärast seda olid valmis nsvl-iga rääkima ameeriklased. 1958 käib asepresident nixon moskvas. 1959 teeb hrustsov usa turnee. 1970 pingelõdvendusperiood 72 lepingute sõlmimine saksamaad, poola jne tunnustati euroopas kehtivaid piire 1975 helsinki nõupidamine, kehtivad piriid aktid on igavesed ja puutumatud, aga ameerika teeb selle koha peal balti riikidele erandi, et see ei kehti balti riikide kohta. perestroika, mille käigus tuleb esimese mõistena uus mõtlemine maailmast. 80-ndate aastate teisel poolel nsvl ja usa lahendavad enamikest konfliktidest aasias ja keskameerikast 1989 toimuvad revolutsioonid ida-euroopas, mis tähendab, et ida-euroopa lahkub kui suur tervik maailmakaardilt nsvl mõju alt ja läheb vastassuunda. üleminek
Tema eesmärgiks oli panna inimesed ka elus kaitsma headust ja õiglust. Ta lõi palju naiskaraktereid, kangelased olid tavalised, enamasti vaesed, veidrad tegelased (liialdustega). Aleksis Kivi 1834-1872 Sündis Helsingi lähedal. Ta polnud jõukast perest pärit, mistõttu ta ei saanud head haridust. Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero.
browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu. 1992 1992 January - First GSM network operator is Oy Radiolinja Ab in Finland. 1992 December - 13 networks on air in 7 areas. GSM World Congress Berlin - 630 Participants Päris TCP/IP internetiotsad Eestis Lippmaa organiseerimisel rajas KBFI kaks kallist satelliidi-otseliini TCP/IP (päris internet) jaoks: Tallinn(KBFI)-Stockholm(KTH) ja Tartu(Biokeskus)-Stockholm.
ning teatab otsuse kirjalikult nii kaebuse esitajale, teadus- ja arendusprorektorile kui doktorinõukogule. 4 7 ALLIKAD American Psychological Association (September 5, 2000). Electronic Reference Formats Reccommended by the American Psychological Association. [3. jaanuar 2004]. http://www.apa.org/journals/webref.html Hirsijärvi, S., Remes, P., Emes, P., Sajavaata, P. (1997). Tutki ja kirjoita. Helsinki: Kirjayhtyma OY. Kõverjalg, A. (1999). Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Metsämuuronen, J. (2002). Tutkimuksen tekemisen perusteet ihmistieteissa. Helsinki: International Methelp KY. Niglas, K. (2004). The Combined Use of Qualitative and Quantative Methods Educational Research. Tallinn Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid, 8. [Doktoritöö] Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Eestis on ligikaudu 40%. Estravelil on Eesti Olümpiakomiteega koostööleping, mille alusel on Estravel ainus olümpiamängude piletite ametlik edasimüüja Eestis. Anu Jõgi (2011) kirjutab Äripäeva artiklis, et suurim osa Estraveli käibest tuleb lennupiletitest. 60% käibest moodustavad lennupiletid, 14% pakettreisid, 13% hotellid ja 5-6% laevapiletid. Estravel müüb aastas 100 000 lennupiletit. Neist 80% on Euroopa- sisesed lennud algusega Tallinnast, populaarseimad sihtkohad on Helsinki ja Stockholm. Reisipakette müüb Estravel aastas ligikaudu 11 000. 62% Estraveli klientidest on ärikliendid, 38% erakliendid. Estraveli tugevusteks on hea maine, usaldusväärsus ning tuntus antud piirkonnas. Ettevõtte peakontor asub geograafiliselt sobivas kohas Tallinna vanalinnas, mis on hea lüli Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa ja Venemaa vahel. Tallinn asub Eesti siseselt strateegiliselt heas kohas antud linnas on sadam, lennujaam, bussijaam ja raudteejaam.
L. Armstrongi. 37 Soome oli ajalooliselt väga tihedalt seotud Rootsiga, mis toimis olulise kultuurikanalina Lääne-Euroopa ja Soome vahel – nii Stockholm kui Peterburi olid suured metropolid ja Helsingi asus ülisoodsas kohas nende vahel, saades osa kultuurikontaktidest. Nii ei ole midagi imestada, et soomlased said paljudest Euroopa kultuuriuudistest osa peaaegu samal ajal kui Lääne-Euroopa suurlinnad. Näiteks esineb Helsinki Ylioppilastalos spirituaale laulev Fisk Jubilee Singers juba 1895. aastal, mida tõendab ajalehe Uusi Suometar (10.09.1895) esilehel ilmunud kontsertide reklaam, või siis Jonesi ja Garlandi neegrite operetitrupi etendus Trip to Coontown 1904. aastal (Haavisto 1991: 18). Seega on soomlased džässi tulekuks hoopis paremini ette valmistatud ja kui Euroopas puhkeb “lärmidžässi” palavik, on ka soomlased kohe hakkamas. Kuigi 1920. aastail oli Soomes mitmeid tuntud
At its height (the years before the First World War) the Young Estonians immersed themselves in the ideas of Western philosophy and art (Impressionism, Symbolism etc), obviating Russian and German influences, initially Scandinavian ones were emphasised, followed by other European ideas. The needs of an evolving cultural society directed the attention of the literary intelligentsia and artists towards the great Western cultural centres, many went to study in Helsinki, Berlin, Paris, and so on. However, Estonian composers were not very eager to study in the West (exceptions being: Adalbert Wirkhaus in Leipzig with Max Reger, and Juhan Simm in Berlin, improving his conducting skills later at the Paris Grand Opera). The academic St. Petersburg Conservatoire with its international teaching staff was more to their taste. On the initiative of the circle that had gathered round Postimees, Eesti
Series 1:Global Enviromental Change, 1993, Vol.8. Eerme, K. Osoon ja ultraviolettkiirgus. - Postimees, 05.03.1992. Eerme, K. Stratosfääri osoon ja aerosool. - Eesti Loodus, 1993, nr. 5-6, lk. 164-166. Frey, T. Osooni head ja vead. - Eest Loodus, 1993, nr. 5-6, lk.166-168. Jõeveer, M. Päikese aktiivsuse 22 tsükkel. - Eesti Loodus , 1993, nr.5-6, lk. 171-173. Karik, H. Elemendid meis & meie ümber. Tln. , Koolibri, 1993, lk. 38-39, 47. Kauppinen, S. Parempi tekniika - puhtaampi ympäristo. Helsinki. , Painotalo Miktor, 1991, 64 lk. Kyrö, E. Otsonikato ja sen vaikutukset Ilmalaiteen laitos Sodankylän observatio, 1993, 16 lk. Kull, O. Mis on ühist metsade hävimisel, karjakasvatusel ja külmkapil. - Eesti Loodus, 1993, nr. 9, lk 290-293. Kändler, T. Eesti ei purusta osooni. - Pühapäevaleht, 10.11.1996. Kändler, T. Osoonirindel muutusteta. - Eesti Päevaleht, 07.04.1997. Kübarsepp, T. ; Pehk, M. ;Veismann,U. Osoonikihi paksuse mõõtmisest Eesti kohal
Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Cook, A. (2007). European air traffic management: principles, practice, and research. London: Ashgate Publishing. 2. Doganis, R. (2002). Flying off course: the economics of international airlines. 3rd edition. London: Routledge. 3. Raid, V. (1999). Uus inglise-eesti majandussõnaraamat. Tallinn: Festart. 4. Seristö, H. (1995). Airline performance and costs: an analysis of performance measurement and cost reduction in major airlines. Helsinki: Helsinki School of Economics and Business Administration. 5. Cook, A., Tanner, G., Williams, V., Meise, G. (2009). Dynamic cost indexing – Managing airline delay costs. – Journal of Air Transport Management, nr 15, p 26-35. 6. Al-kaabi, H., Potter, A., Naim, M. (2007). Insights into the maintenance, repair and overhaul configurations of European airlines. – Journal of Air Transportation, vol 12 issue 2, p 27-42. 7. Srinivasan, M., Best, W., Chandrasekaran, S. (2007)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
